Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

saatis hageja kostjatele märgukirja tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks ja laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostjate vastus hagile Kostjad hagi ei tunnista. OÜ XXX on alates laenu saamisest tagastanud hagejale laenu, kokku on perioodil 01.05.2015-01.06.2015 tagastatud hagejale 23 590 eurot. OÜ XXX on oma kohustusi täitnud etteulatuvalt, järgmise laenumakse tähtaeg on alles 07.08.2016 ja laenu jääk on 36 410 eurot. Väide, et hageja on sõlminud laenu tagastamiseks maksegraafiku summas 36 410 eurot, ei ole tõene. Maksegraafik ei ole OÜ XXX seadusliku esindaja XXX poolt allkirjastatud ning kostjad said maksegraafiku olemasolust teada esmakordselt hagist. Kristo Pormanni poolt 21.07.2015 koostatud ja kohtule esitatud meeldetuletus on koostatud eesmärgiga eksitada kohut ja jätta muljet, et OÜ XXX ei täida oma lepingulisi kohustusi. 21.09.2015 koostatud märgukirja ei ole kostjatele varasemalt esitatud. Hageja seisukoht kostjate vastuse osas Kostjate maksekorraldusest ei tulene, millise laenulepingu alusel tagasimakseid on teostatud ja pole võimalik kontrollida, kas laenulepingut on täidetud või mitte. Kui OÜ XXX soovis laenu ennetähtaegselt tagastada, lasus tal kohustus sellest laenuandjat kirjalikult teavitada vastavalt laenulepingu punktile 2.3. Hagiavalduse lisaks oleva uue maksegraafiku vajaduse tingis asjaolu, et OÜ XXX ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Laenuleping ja graafik on õigusjõus, sest OÜ XXX on laenulepingut täitma asunud, kuid ei täitnud kohustusi nõuetekohaselt. Laen tuleb tagastada kokkulepitud tingimustel, mitte suvaliselt. Meeldetuletus ja märgukiri on kätte toimetatud OÜ XXX juriidilisele aadressile allkirja vastu. Kostjad ei ole ülesütlemist vaidlustanud, seega on leping üles öeldud. Kohtu põhjendused Hageja ja kostjad on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 03.04.2015 laenulepingu (t lk 6-11; 44-49). Hageja ja XXX sõlmisid 03.04.2015 käenduslepingu (t lk 13-15) hageja ja OÜ XXX 03.04.2015 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ja XXX vahel sõlmitud leping on tarbijakäendusleping. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu kohaselt laenas hageja OÜ-le XXX 60 000 eurot (punkt 1.1.1) ning OÜ XXX pidi selle tasuma 02.03.2018 (punkt 1.2) vastavalt lepingu lisas 1 toodud laenu tagastamise graafikule (punkt 1.4.1). Kohtule on esitatud kaks erinevat graafikut: hageja poolt graafik summa 36 410 eurot tasumiseks perioodil 07.06.2015-07.05.2018 (t lk 12, uus maksegraafik); kostja poolt graafik summa 60 000 eurot tasumiseks perioodil 07.05.2015-07.05.2018 (t lk 50, vana maksegraafik). Kostjate väitel näevad nad uut maksegraafikut esmakordselt ja selle on allkirjastanud ainult hageja. Hageja arvates ei oma õiguslikku tähendust, kes on graafiku allkirjastanud, pealegi on kostjad uut graafikut aktsepteerinud, sest peavad laenujäägiks sama summat, mis uues maksegraafikus. Kohtu hinnangul ei ole uus maksegraafik aktsepteeritav. Antud juhul on leping sõlmitud kirjalikult ning lepingu punkt 7.1 kohaselt võib lepingut muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. See, kui hageja omaalgatuslikult koostab ja allkirjastab uue maksegraafiku, ei ole lepingu muutmine ei kokkuleppel ega ka kirjalikus vormis (VÕS § 11 lg 4 järgi eeldab kirjalik leping mõlema poole allkirju). Samuti ei saa asuda seisukohale, justkui oleks OÜ XXX uut maksegraafikut aktsepteerinud. See, et kostjad peavad laenujääki samaks kui uues maksegraafikus, on selgitatav arvutuskäiguga laenusumma 60 000 eurot, millest on lahutatud OÜ XXX poolt tasutud 23 590 eurot, seega 36 410 eurot. Laenulepingu punkt 7.1 kohaselt ei ole muus, kui kirjalikus vormis kokkulepped pooltele täitmiseks siduvad. Seetõttu ei saa hageja tugineda uuele maksegraafikule. OÜ XXX on tasunud hagejale perioodil 11.05.2015-01.06.2015 kokku 23 590 eurot (t lk 52-63) selgitusega „Laenu tagasimakse“. Hageja viitab sellele, et maksekorraldustest ei tulene, millise laenulepingu alusel tagasimakseid on teostatud. Kohus on seisukohal, et OÜ XXX poolt tehtud ülekanded summas 23 590 eurot saab arvestada 03.04.2015 laenulepingu alusel antud laenu tagastamiseks. Seda esiteks põhjusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid ega ka ühtegi väidet selle kohta, et hageja ja OÜ XXX vahel oli muid laenulepinguid või õigussuhteid, mille alusel olnuks OÜ-l XXX põhjust teha hagejale ülekandeid. Teiseks aga on ka hageja ise arvestanud kostja poolt tasutud summad lepingujärgsest võlast maha, kuna laenu anti 60 000 eurot, tagastamata laenuna on hageja aga märkinud hagis 36 410 eurot, s.o OÜ XXX poolt tasutud summade võrra vähem. Seega tuleb OÜ XXX poolt hagejale perioodil 11.05.2015-01.06.2015 tasutud 23 590 eurot lugeda 03.04.2015 laenulepingu alusel saadud laenu tagasimakseteks. Hageja hinnangul pidi OÜ XXX hagejat teavitama soovist tagastada laen ennetähtaegselt – kuna laenusaaja seda ei teinud, ei ole OÜ XXX tagastanud laenumakseid nõuetekohaselt tähtaegselt. VÕS § 82 lg 2 sätestab: „kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.“ Maksegraafikud on tavapäraselt koostatud selliselt, et graafikus määratakse kindlaks, milline on osamakse tasumise viimane kuupäev – kindlaks määratakse seega tasumiste tähtajad, mitte tähtpäevad (konkreetne päev, millal peab osamakse tasuma). Antud juhul ei nähtu lepingust ega maksegraafikust, et osamaksed peab tasuma fikseeritud kuupäevadel. Seega võib laenusaaja kohtu arvates tagastada laenusumma osamakseid ükskõik mis hetkel enne osamakse tasumise kuupäeva. Isegi kui olukord oleks teistsugune – graafikus oleks osamaksete tasumise tähtpäevad ning osamakse tuleks tasuda just konkreetsel päeval – ei või hageja keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi (VÕS § 84 lg 1). Hageja ei ole välja toonud õigustatud huvi vastuvõtmisest keeldumiseks. Pealegi ei ole hageja vastuvõtmisest keeldunud ning tasutud summasid OÜ-le XXX tagasi kandnud. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et OÜ XXX ei ole graafikus märgitust varem ning suuremaid makseid tehes rikkunud lepingut. Seega ei olnud hagi esitamise ajal ega ole ka

käesoleval hetkel selliseid osamakseid, mis oleks graafiku järgi muutunud sissenõutavaks (hetkel on tasumata osaliselt osamakse, mille tasumise viimane päev oleks 07.08.2016). Järgnevalt tuleb kontrollida, kas võlgnevus võib olla muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ülesütlemise tõttu. Hageja esitas kohtule 21.07.2015 kuupäeva kandva meeldetuletuse (t lk 16) ja 21.09.2015 kuupäevaga laenulepingu erakorralise ülesütlemise ja käenduslepingu lõpetamise avalduse (t lk 17-18), mis on kätte toimetatud kostjatele (t lk 92). Kostjad ei tunnista nimetatud dokumentide kättesaamist. Hageja ja OÜ XXX vaheline leping on tähtajaline, sellist lepingut saab üles öelda vaid erakorraliselt. Lepingu lõppemiseks ülesütlemisega peavad olema täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused (eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele, VÕS § 195 lg 1) ja materiaalsed eeldused (erakorralise ülesütlemise puhul eelkõige mõjuva põhjuse olemasolu, VÕS § 196 lg 1). Hageja on tuginenud ülesütlemisavalduses sellele, et OÜ XXX ei ole täitnud oma kohustusi ja tekkinud on võlg, viidates laenulepingu punktile 4.1.2. Nimetatud punkt annab aluse öelda leping erakorraliselt üles, kui laenusaaja ei ole tasunud tähtaegselt või ettenähtud summas kasvõi ühte tasumisele kuuluvat makset. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud – kuna puudus võlgnevus, puudus ka mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, ei ole see kehtiv. Kohus märgib vastuseks hagejale, et kostjad ei ole kohustatud ülesütlemist vaidlustama ning vaidlustamata jätmine ei muuda tühist ülesütlemist kehtivaks. Seega ei ole laenuleping lõppenud ülesütlemisega. Kuna hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, jääb hagi OÜ XXX vastu rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata nõue käendaja XXX vastu, sest OÜ XXX ei ole rikkunud kohustust, mida XXX käendab. Hagi jääb seega täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja OÜ XXX palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 800 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt. Kostja XXX ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Hageja ei ole OÜ XXX menetluskuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud 10 tunni eest ning õigusabi seisnes hagi analüüsis, kostjatega nõupidamises ja hagile vastuse koostamises. Osundatud õigusabi mahtu ja tehtud toiminguid peab kohus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses 10 tundi ning samuti on mõistlik ja turuhinnale vastav tunnitasumäär 80 eurot (ilma käibemaksuta). Seega kujuneb õigusabikuluks 800 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus OÜ XXX menetluskuludena kindlaks 800 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. XXXei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.