537,40 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXFIE (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sirje Veiman (Turuplats 3-15, 44310 Rakvere, e-post esindajad [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXXFIE kasuks põhivõlgnevus 500 eurot ja seisuga 04.12.2015 viivis 4,94 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta hageja XXXFIE menetluskulud kostja XXXOÜ kanda 94% ulatuses ning 6% ulatuses hageja enda kanda.
4.Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXXFIE kasuks menetluskulud summas 305,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga, mille täiendamist ei saa nõuda.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja XXXFIE palub kostjalt XXXOÜ välja mõista põhivõlgnevuse 500 eurot ja seisuga 04.12.2015 viivise 37.40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja tellimuse alusel osutas hageja kostjale pottsepa teenust, valmistades objektil XXX ahju mõõtmetega 860x870x1810, pliidi 460x700 ja korstna. Järelevalvet teostas objektil kinnistu omanik XXX. Ehitustööd kestsid perioodil 11.09.2015-27.09.2015. 27.09.2015 allkirjastasid pooled kaetud tööde akti nr 0198588. Kostja tööde teostamise osas hagejale pretensioone ei esitanud.
3.05.10.2015 esitas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr 7 summas 1300 eurot. 14.10.2015 e-kirjaga andis hageja kostjale arve tasumiseks mõistliku tähtaja ja palus arve tasuda hiljemalt 19.10.2015. Kostja ja hageja läbirääkimiste käigus selgus, et hageja poolt koostatud arvel on märgitud korstna kõrguseks 5 meetrit, kuid tegelikkuses on korstna kõrgus madalam, mistõttu pooled jõudsid kompromissile ja hageja vähendas nõuet 100 euro võrra ning töötasuks jäi 1200 eurot. Tulenevalt poolte kokkuleppest edastas hageja 22.10.2015 kostjale allkirjastamiseks poolte kokkuleppe, milles hageja vähendas nõuet ja andis kostjale täiendava tähtaja. Kostja, vaatamata lubadustele, kokkulepet ei allkirjastanud ega võlgnevust hagejale ei tasunud.
4.Kostja on tasunud hagejale arvest 700 eurot, seega on kostja võlgnevus hageja ees 500 eurot. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas perioodi 19.10.2015 – 04.12.2015 eest summas 37,40 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja leiab, et pooled saavad vaidluse lahendatud omavahel. Kostja on tasunud hagejale detsembris 100 eurot, mistõttu on võlgnevus hageja ees 400 eurot. Kostja ei pea hagi õigeks, kuna sekkuvad kolmandad isikud. Kostja tegi koostööd hagejaga, kellega kostjal on omavahelised kokkulepped, milledest hageja samuti kokku ei pea. Kostja märgib, et hageja on lõhkunud kostja ukse. Kostja ei pea vajalikuks kohtule tõendeid esitada. Kohtuotsuse põhjendus
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Nimetatud kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Kuna hageja nõuab kostjalt tasu maksmist, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
24.Kohus on tuvastanud, et hageja teostas kostja tellimuse alusel, kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud, kostjale pottsepa teenust, valmistades objektil XXX ahju mõõtmetega 860x870x1810, pliidi 460x700 ja korstna. Järelevalvet teostas objektil kinnistu omanik MaarjaAlina Kivi. Ehitustööd kestsid perioodil 11.09.2015-27.09.2015. Hageja, kostja ja tellija/järelevalve allkirjastasid kaetud tööde akti nr 0198588 (tl 24). 05.10.2015 esitas hageja kostjale arve nr 2015/7 summas 1300 eurot (tl 25), millise palus tasuda hiljemalt 19.10.2015 (tl 26). Kostja on tasunud arvest 700 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 500 eurot. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja poolt teostatud tööd on vastu võetud 27.09.2015. Seega on hageja arvest nr 2015/7 tulenev tasunõue summas 500 eurot muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.
27.Asjaolu, et kostja on teostatud tööd vastu võtnud, ei muuda VÕS § 76 lg 1 sätestatud põhimõtete, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmine ei võta tellijal iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotusele. Nimelt, kui võlausaldaja on talle kohustuste täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele või, et hageja poolt teostatud töödes esinesid puudused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejale oleks tema teostatud tööde osas esitatud pretensioone. Seega vastavad hageja poolt teostatud tööd lepingule ja seadusele ning kostjal puudub alus keelduda hageja poolt teostatud tööde eest tasumast. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks lõhkunud objektil ukse, seega on kostja vastavad väited tõendamata ja asjakohatud ning ei ole aluseks keeldumaks võlgnevuse tasumisest. Samuti ei ole arve tasumisest keeldumise aluseks asjaolu, et hageja on palunud arve tasuda kolmandale isikule. Tulenevalt VÕS § 79 lg 1 võib täita võlausaldaja nõusolekul kohustuse kolmandale isikule.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks arvest nr 2015/7 tulenev tasunõue summas 500 eurot.
12.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud, mistõttu kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras perioodi 27.10.2015 – 04.12.2015 eest summas 4,94 eurot: Alguskuupäev
Lõppkuupäev
Hilinenud päevi
Aastas Päevas
19.11.2015 5.11.2015 30.10.2015 27.10.2015 Kokku
4.12.2015 18.11.2015 4.11.2015 29.10.2015
8,05% 8,05% 8,05% 8,05%
0,02205% 0,02205% 0,02205% 0,02205%
Põhivõlg
(EUR)
Viivis
(EUR)
1,54 1,85 0,75 0,79 4,94
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
14.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 537,40 eurot
15.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ning juhindudes TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 94% ulatuses ning hageja menetluskulud 6% ulatuses jätab kohus hageja enda kanda.
16.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot koos käibemaksuga.
17.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 1 ja 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
18.Hageja kohtukuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
19.Hageja kohtuväliseks kuluks on esindaja kulu. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on osundatud õigusabi 2 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 80 eurot + käibemaks, kokku 240 eurot (konsultatsioon ja materjalidega tutvumine 1,5 tund ja hagiavalduse koostamine 1 tund). Kohus leiab, et esindusele kulunud ajakulu ning tunnihinne on põhjendatud ja vajalik ning vastab tsiviilasja materjalidele. Kohus ei nõustu, aga kulule lisanduva käibemaksuga. Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastavasisulist kinnitust kohtule esitanud ei ole. Seega on põhjendatud hageja kulud esindajale summas 200 eurot.
20.Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 325 eurot, millest kuulub kostjalt väljamõistmisele 94% ehk 305,50 eurot.
21.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.