1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Y. P.`i vastu lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
võlgnevuse 661,87 euro ja
2.Välja mõista kostjalt Y. P.`ilt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks võlgnevus summas 27 (kakskümmend seitse) eurot 36 senti, so korteriomandi, asukohaga xxx, majandamiskulude, sh halduskulude, üldelektri, prügiveo, heakorratööde, üldhoolduse võlgnevus 17,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9,43 eurot perioodi 26.10.2014-15.07.2015 eest.
Välja mõista kostjalt Y. P.`ilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (17,93 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. alates 16.07.2015. a kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohus jätab poolte menetluskulud (sh riigilõivu) täies ulatuses poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lg 4.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 22.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. P.i vastu võlgnevuse 537,83 euro ja lisanduva viivise nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. 27.05.2015 tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.07.2015.a, määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Viru Maakohtu 14.07.2015 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 15.07.2015, esitades Viru Maakohtule hagi Y. P.`i vastu võlgnevuse 661,87 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli, omanik. Korteriühistu moodustati Kiviõlis xxx elamus alles 2014.a lõpus ning kuni KÜ moodustamiseni osutas hageja kinnisvara haldusteenust elamus otse korteriomanikele või munitsipaalüürinikele. Pooled sõlmisid 12.06.1996 Elamu hoolduslepingu, mille punkti 4.1 alusel on korteriomanik kohustatud iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tasuma elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. Kostja jättis suures ulatuses talle esitatud arved tasumata. 30.09.2014.a seisuga moodustab kostja majandamiskulude võlg, milline on tekkinud perioodil 31.08.2012.a kuni 30.09.2014.a, kokku 433,73 eurot. Hageja lisab selgitavalt juurde võlgnevuse kujunemise lähtuvalt Arvelduste seisul välja toodud summadest: võlg kokku 3289,29 eurot – vana perioodi võlg 2713,58 eurot (31.07.2012.a seisuga) – 30.09.2014.a makse kogusummas 141,98 eurot = 433,73 eurot. Kuna kostja ei ole täitnud endale võetud kohustusi nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alljärgnevalt (arvestades, et 30.09.2014.a väljastatud arve tuli tasuda hiljemalt 25.10.2014.a ning varasemalt viivisevõlga kostjalt ei nõutud). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 15.07.2015.a on viiviste suurus 228,14 eurot. Hageja on seisukohal, et viivistenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul oma kohustused hageja ees alusetult täitmata.
Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 661,87 eurot, sh põhivõlgnevus 433,73 eurot ja viivised 228,14 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (433,73 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. alates 16.07.2015. a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud summas 325 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (tl. 12-28).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 24. augustil 2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited: 12.11.2014 kohtuotsuses nr. 2-13-53878 on juba välja mõistetud Y. P.lt Kiviõli Kinnisvaгahoоldusе OÜ kasuks põhivõlg 751,37 eurot. 12.11.2014 kohtuotsuses nr. 2-13-53878 näidatud põhivõlg on tekkinud ajavahemikul 30.09.1999-28.02.2014. Vastavalt kohtuotsusele nr. 2-1З-5З878 on ka välja Y. P.lt Kiviõli Kinnisvaгahoоldusе OÜ kasuks viivis protsendina (0,2% päevas) põhinõudеlt (751,37 eurot) alates hagi еsitamisеlе järgnevast päevast, so alates 10.04.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuasjas nr. 2-73-53878 sama hageja ja esindaja poolt esitatud raamatupidamistõеndis „Аrvеldustе seis'' on toodud samad arved ja summad, nagu käesolevas kohtuasjas perioodi 31.08.2012.a kuni 28.02.2014.a eest. Sееga, teistkordselt nõutav kogusumma moodustab 415.80 eurot (3129,38 eurot - 2713,58 eurot=415,80 eurot). Ülejäänud perioodil alates 01.03.2014 kuni 30.09.2014 arvestatud majandamiskulude võlg moodustab 17,93 eurot (3129,38 eurot - 2713,58 eurot – 30.09.2014 makse summas 141,98 eurot = 17,93 eurot). Kuna võlgnevuse arvestus on vale, siis ei ole kostja nõus ka viiviste arvestusega. Hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu alusel; Kostja palus ülaltoodust lähtuvalt jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (tl. 36-53).
4.Kohus teatas 13.01.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 03. veebruarini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 29. veebruaril 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 58).
5.Hageja esindaja esitas 03.02.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 325 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, samuti mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tl. 62-67).
6.Kostja esitas 04.02.2016 kohtule vastuväite hageja menetluskulude suhtes. Kostja leiab, et kuna hagi ei ole põhjendatud, siis ei ole ka menetluskulude taoltus põhjendatud. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Enda menetluskulude nimekirja ei ole kostja kohtule esitanud (tl. 72-74).
7.Hageja vastuväiteid kostja vastusele ja vastuväitele ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
Põhinõue
6.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Kiviõlis, xxx (registriosa xxx, tl 16) ning et elamut xxx, sh korteriomandit xxx, hooldas kuni korteriühistu moodustamiseni, so kuni 14.11.2014.a. (KÜ xxx moodustati 14.11.2014, Äriregistri 29.02.2016 väljavõte), hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel on 12.06.1996 sõlmitud hooldusleping, mille kohaselt hageja teostas elamu hooldust ja remonti ning korteriomanik oli kohustatud tasuma selle eest tasu igal kuul vastavalt esitatud arvetele, arvete mittetasumisel maksma viivist 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. (tl. 17-20).
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
8.Hageja ja kostja poolt hoolduslepingu sõlmimine 12.06.1996.a on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud hoolduslepinguga (tl. 17-20). Hoolduslepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tema poolt osutatud teenuste eest iga kuu 20-ks kuupäevaks. Kostja on jätnud kohustused osaliselt täitmata.
9.Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus ajavahemiku 31.08.2012 kuni 30.09.2014 eest 433,73 eurot (so võlgnevus seisuga 30.09.2014 summas 3289,29 eurot – võlgnevus seisuga 31.07.2012 summas 2713,58 eurot - kostja poolt 30.09.2014 tasutud võlgnevus summas 141,98 eurot).
10.Hageja poolt esitatud 12.06.1996 hoolduslepinguga on tõendatud pooltevaheline lepinguliste suhete olemasolu kuni korteriühistu moodustamiseni, so kuni 14.11.2014.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Kostja poolt esitatud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-13-53878 on kostjalt välja mõistetud võlgnevus summas 751,37 eurot ajavahemiku 30.09.1999 – 28.02.2014 eest (28.02.2014 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees 3129,38 eurot, millest võlgnevus summas 2378,01 eurot oli aegunud).
Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud tõendite ja Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega, tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue kattub ajavahemiku 31.08.2012 kuni 28.02.2014 osas tsiviilasjas nr. 2-13-53878 esitatud nõudega. Antud ajavahemiku eest esitatud nõue moodustab 415,80 eurot (19,63+19,65+20,41+22,44+22,49+21,78+21,85+21,80+22,55+21,83+21,51+21,45+21,65 + 21,65+22,41+22,54+22,57+23,95+23,34). Seega on hageja käesoleva hagi esitamisel jätnud arvestamata nõudega, mis on rahuldatud 12.11.2014 kohtuotsusega (tl. 44-46). Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja tegelik võlgnevus käesolevas tsiviilasjas 159,91 eurot ajavahemiku 01.03.2014 kuni 30.09.2014 eest (31.03.2014 summas 23,34 eurot; 30.04.2014 summas 23,22 eurot; 31.05.2014 summas 23,22 eurot; 30.06.2014 summas 22,84 eurot; 31.07.2014 summas 22,55 eurot; 31.08.2014 summas 22,48 eurot ja 30.09.2014 summas 22,26 eurot). Nagu nähtub nii hageja kui ka kostja poolt esitatud andmetest, on kostja 30.09.2014 tasunud võlgnevuse katteks 141,98 eurot.
13.Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 30.09.2014 seisuga ajavahemiku 31.08.2012 kuni 30.09.2014 eest 17,39 eurot (3289,29 – 2713,58-415,80-141,98=17,93), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
14.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna hageja ei ole tõendanud teenuste osutamist, siis ei ole tõendatud ka võlgnevuse, summas 17,93 eurot olemasolu, kuna kostja poolt eelnevalt tasutud arvetega on kostja aktsepteerinud hagejaga sõlmitud hoolduslepingust ning sellest tulenevalt oli kostjal kohustus arveid tasuda. Viivis
15.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 12.06.1999 sõlmitud hoolduslepingu p 11, arvete mittetasumisel on korteriomanik kohustatud maksma viivist 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest.
16.Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 26.10.2014 – 15.07.2015 eest summas 228,14 eurot, so 0,2% päevas 263 päeva eest põhivõlgnevuselt 433,73 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue on rahuldatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, moodustas kostja tegelik, tasumata põhivõlgnevus 30.09.2014 seisuga mitte 433,73 eurot, vaid 17,93 eurot. Seega moodustab viivis ajavahemiku 26.10.2014 – 15.07.2015 (263 päeva) eest mitte 228,14 eurot, vaid 9,43 eurot (0,2% viivist tasumata põhinõudelt 17,93 eurolt, so 0,03586 eurot x 263 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
19.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda.
20.Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja esitanud sisuliselt põhjendamatu hagi, jättes kontrollimata sama kostja suhtes eelneva kohtumenetlusega seotud asjaolud. Hageja poolt esitatud sisulist nõuet oli põhjendamatult suurendatud juba Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-13-53878 rahuldatud summa, so 415,80 euro võrra. Kuna kostja tegelik põhivõlgnevus (mida ei olnud eelneva kohtulahendiga lahendatud) nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esitamise hetkeks moodustas 17,93 eurot, siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskulusid summas 325 eurot. Kostja ei ole kohtule kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud. Menetluskulude võimaliku olemasolu korral jätab kohus kostja menetluskulud kostja enda kanda.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.