Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.05.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2024
Tsiviilasi
XX (X) kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsusele täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood 10245033) Puudutatud isik III Condor Inkasso OÜ (registrikood 11081243)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus tühistada ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja avaldus
1.07.02.2018 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsuse peale täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 05.01.2018 sissetuleku arestimise aktid täiteasjades nr
022/2015/1890, 022/2016/2447 ja 022/2016/2452 ning keelata neis täiteasjades sissetuleku arestimise aktide väljastamisel diskrimineerimine vanuse tõttu, samuti kohustada täiturit tagastama avaldajale pensionist juba kinnipeetud rahasumma 33.49 eurot ning saata viivitamatult määrus Sotsiaalkindlustusametile selleks, et lõpetada makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine. Menetluskulud (sh riigilõiv) palus jätta kohtutäituri kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 teise lause alusel.
2.Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/1890, mille algatamise aluseks on 12.11.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-53878 ja sissenõudja (puudutatud isiku II) avaldus. Täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/2447 algatamise aluseks on 28.03.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-114248 ja sissenõudja (puudutatud isiku III) avaldus. Täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/2452 algatamise aluseks on 29.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-111325 ja sissenõudja (puudutatud isiku II) avaldus. 16.01.2018 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale. Kohtutäitur vaatas kaebused läbi ning tegi 31.01.2018 otsuse, millega rahuldas avaldaja 16.01.2018 kaebused osaliselt ning muutis Sotsiaalkindlustusametile saadetud sissetuleku (pensioni) arestimise akte selliselt, et kaebuse esitaja sissetulekust (pensionist) kuulub kinnipidamisele igakuiselt 10% summaarselt.
3.Avaldaja leidis, et kohtutäituri sissetuleku arestimise aktid on seadusevastased täitеmenetlusе seadustiku (TMS) § 132 lõike 1 (05.01.2018 redaktsioonis) rikkumise tõttu. Arvestades vanaduspensioni väikest suurust (334.91 eurot) diskrimineerib pensionist kinnipidamine 10% avaldajat vanuse tõttu, mida keelab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12. Alates 09.01.2018 garanteerivad TMS § 132 lõiked 1 ja 12 töövõimelisele inimesele arestimisele mittekuuluva sissetuleku 400 eurot (2018.a on töötasu alammäär 500 eurot, arestitav osa maksimaalselt kuni 20%). Vanaduse tõttu töövõimetule inimesele garanteerib seadus aga absoluutselt mittearestitava osa ainult 140 eurot (2018.a toimetulekupiirile vastav summa 140 eurot). Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 21.02.2018 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
5.Kohus viitas TsMS § 3 lõikele 1 ja leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 kohaselt, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kaebuse ja kohtutäituri 31.01.2018 otsuse kohaselt on avaldaja pensionär ja tema ainsaks sissetulekuks on pension suurusega 334.91 eurot.
6.Sissetuleku arestimise tingimused on sätestatud TMS §-des 130–136. TMS § 131 näeb ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb mh ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. TMS § 132 lõige 1 on üldnorm, mille kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot. Samas alates 09.01.2018 kehtima hakanud TMS § 132 lõige 11 sätestab, et kui sissenõude
pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. TMS § 132 lõige 11 on erinormiks TMS § 132 lõike 1 üldnormile. Seega on TMS § 132 lõikes 11 toodud eelduste esinemise korral võimalik sissenõuet pöörata ka sissetulekutele, mis on väiksemad kui kuupalga alammäär (nt pension 334.91 eurot) või sellega võrdne, kuid sissenõude pööramisel tuleb võlgnikule säilitada toimetulekupiirile vastav summa (2018.a 140 eurot).
7.Kohtutäitur on 31.01.2018 otsuses põhjendanud, et TMS § 132 lõike 1 kohaldamine võlgniku sissetuleku (penisoni) arestimisel on põhjendatud asjaoluga, et peaaegu 3a jooksul ei ole täitemenetlustes sissenõudjate nõuete katteks toimunud ühtegi laekumist ja võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud andmeid muu vara kohta, mille arvelt oleks nõuete rahuldamine võimalik. Rahuldamata nõuete saldo moodustab koos täitekuludega kokku 2097.90 eurot, millele lisanduvad täitedokumendist tulenevad jooksvad viivised. Kuivõrd võlgnik on vanaduspensionär ja kohtutäituril puuduvad andmed võlgniku muude sissetulekute ning rahaliselt hinnatavate soodustuste kohta ja arvestades võlgniku ning sissenõudjate huvide tasakaalu, vähendas kohtutäitur sissenõude pööramise ulatust 10%-le võlgnikule makstavast pensionist.
8.Kohus leidis, et kohtutäituri 31.01.2018 otsus on seaduslik ega riku TMS § 132. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension 334.91 eurot. Ta ei ole esitanud andmeid muu vara kohta. TMS § 132 lõike 11 alusel on võimalik sissenõuet pöörata ka sissetulekutele, mis on väiksemad kui kuupalga alammäär. Kolme aasta jooksul ei ole nõuete katteks toimunud ühtegi laekumist. Avaldaja sissetulekust (pensionist) kuulub kinnipidamisele igakuiselt 10% summaarselt (TMS § 132 lõike 11 kohaselt võib arestida kuni 20%) ja avaldajale säilib toimetulekupiirile vastav summa (10% 334.91 eurost on 33.49 eurot, seega avaldajale säilib 301.42 eurot).
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.06.03.2018 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks lahendamiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur tegi sissetuleku arestimise aktid 05.01.2018 ning et need aktid rikuvad TMS § 132 lõiget 1 nimetatud kuupäeval kehtinud redaktsioonis. Samuti jääb arusaamatuks, miks kohus jõudis järeldusele avaldaja poolt muu vara andmete esitamata jätmise kohta asja sisuliselt läbivaatamiseta ja tõendeid hindamata. Juhul, kui kohus vaatas läbi kõik tõendid, rikkus ta menetlusnormi, kuna asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12, punkt 13; nr 3-2-1-149-15, punkt 10). Avaldaja esitas õigeaegselt kohtutäiturile mh andmed avaldaja korteriomandi asukohaga XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) kohta ning täitur esitas 18.05.2016 täitur Katrin Velletile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Seega ei ole kaebus õiguslikult võimatu, vaid on põhjendatud tuginedes TMS § 132 lõikele 1 05.01.2018 kehtinud redaktsioonis ning PS §-le 12. Esitatud tõendid vastavad TsMS §-le 229 ja võivad olla hinnatud § 232 alusel.
Kaebaja viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-12 (punkt 13), leides, et kohus leidis põhjendamatult, et vanuse tõttu diskrimineerimise võimalus ning vastavalt PS § 12 rikkumine ei ole nii oluline ega keerukas õiguslik küsimus võlgniku kaebuse menetlusse võtmiseks ja läbivaatamiseks.
11.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.Kolleegium nõustub kaebajaga, et praeguses asjas esitatud avalduse puhul ei ole tegemist õiguslikult võimatu avaldusega TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 mõistes. Avalduses on sisuliselt tuginetud sellele, et kohtutäituril ei olnud TMS § 132 lõike 12 alusel õigust arestida 10% avaldaja sissetulekust. Selle väite õigsust eeldades ei saa asuda seisukohale, et avaldus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks tuleb arvestada, et kohus ei saa asja menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid ega lahendada asjas sisuliselt (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-12, punkt 13). TMS § 132 lõige 12 on diskretsiooniline norm, sidudes arestimise võimaluse hinnanguliste kriteeriumidega, kas sissenõude pööramine võlgniku muule varale on viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele ning ka toimetulekupiiriga. Diskretsioonipiiride järgimist saab maakohus kontrollida. Määruskaebuses on avaldaja tuginenud sellele, et tal on ka muud vara ja sissetulekuid peale Eesti Vabariigi pensioni. Samas ei ole hagita asja läbivaatamisel kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5). Arvestades ka hagita asjades kehtivat kohtu uurimispõhimõtet, ei saa kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest üksnes põhjusel, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis on avalduse rahuldamise eelduseks, ilma täiendava menetluseta rahuldada. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega, mille kõrvaldamiseks peab kohus TsMS § 3401 lõike 1 järgi andma täiendava tähtaja, täites mh ka selgitamiskohustust. Maakohus peab selgitama avaldajale asjaolude täpsustamise vajadust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-158-14, punkt 15; nr 3-2-1-34-11, punkt 11) ning avalduse rahuldamise õiguslikke eeldusi (sh vajadusel ka Riigikohtu lahendit nr 2-16-12972, punkt 23). Kohus ei ole seda praegusel juhul teinud.
15.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.