Y P kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsusele täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Y P (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood: 10245033) Puudutatud isik III: Condor Inkasso OÜ (registrikood: 11081243)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y P kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse otsusele täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452.
2.Tühistada Tallinn kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsus täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452.
3.Tühistada 05.01.2018 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt väljastatud sissetuleku arestimise aktid täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452.
Jätta menetlusabikulu 50 eurot Y P kanda. Vabastada Y P menetlusabikulu (riigilõiv summas 50 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Jätta avaldaja Y P menetluskulud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kanda.
6.Välja mõista Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuselt Y P kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 15 eurot.
7.Välja mõista Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuselt riigituludesse menetlusabikulu summas 50 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
8.Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusel tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Saata käesolev määrus pärast jõustumist viivitamatult riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude (punktide 7 ja 8) osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.Avaldaja Y P esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsusele täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohus jättis 20.02.2018 määrusega rahuldamata.
2.Harju Maakohus keeldus 21.02.2018 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusele 06.03.2018 määruskaebuse. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse menetlusabi saamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse peatamiseks. 26.03.2018 esitas kohtutäitur seisukoha määruskaebusele. 17.04.2018 määrusega rahuldas kohus avaldaja menetlusabi taotluse ning andis Y P menetlusabi ja vabastas avaldaja täielikult riigilõivu 50 euro tasumisest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel ning riigilõivu 50 euro tasumisest määruskaebuse esitamisel. 26.04.2018 määrusega jättis kohus Y P esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2018 määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus ja saadeti tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Kohus jättis 20.06.2018 määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama kohtumääruses osundatud avalduse puudused. Avaldaja esitas 08.07.2018 parandatud kaebuse. Kohus võttis 16.07.2018 määrusega Harju Maakohtu menetlusse Y P kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 31.01.2018 otsusele täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452 ning keeldus menetlusse võtmast Y P taotlust kohustada Tallinna kohtutäiturit Elin Vilippust tagastama Y P tema pensionist juba kinnipeetud rahasumma kohtuotsuse tegemise seisu suuruses. Kohtutäitur esitas 06.08.2018 kaebusele seisukoha. Avaldaja esitas 05.09.2018 seisukoha kohtutäituri seisukohale. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
4.Avaldaja taotleb tühistada 05.01.2018 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt väljastatud sissetuleku arestimise aktid täiteasjades nr 022/2015/1890, 022/2016/2447, 022/2016/2452; tunnistada TMS § 132 lg 12 põhiseadusevastaseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 alusel ning saata viivitamatult vastav kohtumäärus S selleks, et lõpetada Y P makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine. Samuti taotlev avaldaja jätta menetluskulud (sh riigilõiv) kohtutäituri kanda.
5.Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/1890, mille algatamise aluseks on 12.11.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-53878 ja sissenõudja (puudutatud isiku II) avaldus võlgnevuse 1077,37 euro ja viiviste sissenõudmiseks. Täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/2447 algatamise aluseks on 28.03.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-114248 ja
sissenõudja (puudutatud isiku III) avaldus võlgnevuse 477,89 euro ja viiviste sissenõudmiseks. Täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/2452 algatamise aluseks on 29.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-111325 ja sissenõudja (puudutatud isiku II) avaldus võlgnevuse 27,36 euro ja viiviste sissenõudmiseks. 16.01.2018 esitas avaldaja kaebused kohtutäituri riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale. Kohtutäitur vaatas kaebused läbi ning tegi 31.01.2018 otsuse, millega rahuldas avaldaja 16.01.2018 kaebused osaliselt ning muutis S saadetud sissetuleku (pensioni) arestimise akte selliselt, et kaebuse esitaja sissetulekust (pensionist) kuulub kinnipidamisele igakuiselt 10% summaarselt.
6.Avaldaja hinnangul ei saa sissеnõuet pöörata pеnsionile, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Avaldaja leiab, et kohtutäituri sissetuleku arestimise aktid on seadusevastased TMS § 132 lõike 1 (09.01.2018 redaktsiooni) rikkumise tõttu. Eeltoodud aktid on tühised, kuna need on väljastatud TMS uue redaktsioonile tuginedes, vaatamata sellele, et aktide väljastamise ajal see uus TMS redaktsioon ei olnud veel kehtima hakanud ning tühiste aktide muutmise korraldused on ka tühised. Arvestades vanaduspensioni väikest suurust (334,91 eurot) diskrimineerib pensionist kinnipidamine 10% avaldajat vanuse tõttu, mida keelab PS § 12. Alates 09.01.2018 garanteerivad TMS § 132 lõiked 1 ja 12 töövõimelisele inimesele arestimisele mittekuuluva sissetuleku 400 eurot (2018. a on töötasu alammäär 500 eurot, arestitav osa maksimaalselt kuni 20%). Vanaduse tõttu töövõimetule inimesele garanteerib seadus aga absoluutselt mittearestitava osa ainult 140 eurot (2018. a toimetulekupiirile vastav summa 140 eurot).
7.05.09.2018 esitas avaldaja seisukoha, milles vanaduspensionärile vanaduspension ning töövõimelisele inimesele minimaalne töötasu on samaväärseks ning täidavad sama funktsiooni, st minimaalne teenitav tulu. Seega, alates 09.01.2018 TMS § 132 lg 1 ja lg 12 garanteerivad töövõimelisele inimesele arestimisele mittekuuluva sissetuleku suuremana kui vanaduse tõttu töövõimetule inimesele. Avaldaja ainuke garanteeritud vanaduspension (334,91 eurot, praegu 360,27 eurot) on enne kinnipidamist juba alla suhtelise vaesuse piiri, mis tähendab olukorda, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Kohtutäitur võib küll väljastada uued arestimise aktid tühiste aktide asemel, aga need uued aktid ei ole esimeseks arestimisaktide saabumise järjekorras, mis võib teha perspektiivituks raha saamise võlgnikult uue akti alusel. Avaldaja arvab, et raha saamise tõenäoline perspektiivitus uue akti alusel on kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse põhjus. Seega, alates 10.06.2018 vaidluse all olev 10%-line kinnipidamine avaldaja pensionist peab olema 15,30 eurot ((360,27-207,23)*10%) ning maksimaalselt võimalikud kinnipidamised tema pensionist võivad olla 30,61 eurot ((360,27-207,23)*20%). Vaatamata eeltoodule, 2018 juuliaugustikuus kohtutäitur jätkab kinnipidamisi 36,02 euro suuruses summas (360,27324,25=36,02 või 360,27*10%=36,02) 05.01.2018 ebaseaduslike sissetuleku arestimise aktide (koos 31.01.2018 muudatustega) alusel. Kohtutäitur ei ole menetlusabi taotlusele viidates pööranud tähelepanu asjaolule, et 02.03.2018 menetlusabi taotluses puuduvad eluasemekulud, kuna avaldajal pole piisavalt raha kogu kulude kandmiseks. Avaldaja esitas kohtule 6-kuu pangakonto väljavõtte, mis sisaldab ka Vene Föderatsioonist laekuvat pensionit ja sotsiaalkindlustusameti tõendi Vene Föderatsiooni poolt makstava pensioni kohta, mille kohaselt Eesti pensioni suurus alates 01.04.2018 on 360,27 eurot kuus ja Vene Föderatsioonist saadava pensioni suurus sõltub ülekandepäeva valuutakursist. Perioodil 01.01.2018 31.03.2018 on pension välja makstud summas 74,32 eurot. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht
8.Kohtutäitur on 26.03.2018 esitatud seisukohas märkinud, et avaldaja ei ole täitemenetluse või kohtumenetluse raames esitanud andmeid selle kohta, et arestimise tulemusena võlgnikule
alles jääva rahasumma arvelt ei ole võlgnikul võimalik tasuda kõiki vältimatuid püsikulusid. Menetlusabi taotluses on vältimatute püsikulude suurus kokku 305 eurot ehk pärast aresti alles jääva rahasumma arvelt õnnestub võlgnikul edukalt rahuldada igakuised püsikulud. Samuti on 10% ulatuses võlgniku pensionist kinnipidamine (kinnipeetav summa 33,47 eurot) kooskõlas Justiitsministeeriumi 15.03.2018 ettepanekuga TMS § 132 lg 12 muutmiseks, mille kohaselt peaks absoluutne mittearestitav summa arvestama Statistikaameti poolt iga aasta kohta arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi, mis 2017. aastal oli 207,23 eurot.
9.Kohtutäitur esitas 06.08.2018 seisukoha kaebusele. Kohtutäitur leiab, et tema 31.01.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas 31.01.2018 otsuse tegemise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku normidega. Kaebuse sisulise argumendina on võlgnik asunud seisukohale, et tulenevalt võlgniku vanusest ja vanaduspensioni suurusest ei ole võimalik täitemenetluse läbiviimisel võlgniku vanaduspensionist kinnipidamisi teostada. Kohtutäitur võlgniku sellise väitega nõustuda ei saa, kuna sellisel juhul ei osaleks automaatselt kõik kuupalga alammäärast väiksemat pensioni saavad võlgnikud täitemenetluses kohtulahendite alusel välja mõistetud võlasummade tasumise protsessis ja see ei ole kindlasti seadusandja eesmärk. S andmetel on võlgniku pensioni suuruseks 360,27 eurot ja pärast 10% ulatuses kinnipidamist jääb võlgnikule alles 324,25 eurot. Seega ei aseta võlgniku pensionist 10% ulatuses kinnipidamine võlgniku olukorda, mille arvelt ei õnnestuks rahuldada püsikulusid. Asjaolu, et kohtutäitur koostas pensioni arestimise akti 05.01.2018, ei muuda arestimist tühiseks, kuna esimene kinnipidamine võlgniku pensionist toimus 08.02.2018 ehk pärast TMS § 132 lg 12 sätte jõustumist ja TMS § 69 lg 1 võimaldab kohtutäituril rakendada eelarestimist. Lisaks oleks võlgniku taotlus 05.01.2018 koostatud arestimise tühistamiseks perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur saaks koheselt koostada uue arestimise akti. S andmetel laekub võlgniku pension kolmanda isikule kontole, kust tasuti ka riigilõiv käesolevas tsiviilasjas kaebuse esitamisel. Kõrvaldamaks kahtlus, et kolmanda isiku (N T) pangakontole võiksid toimuda veel täiendavaid võlgnikule kuuluvaid väljamakseid, palun kohtul kohustada kaebajat esitama pangakonto nr xxx väljavõte viimase 6 kuu kohta. Kohtutäitur taotles kohustada avaldajat esitama andmed Venemaa Föderatsiooni poolt makstava pensioni kohta ja pangakonto nr xxx väljavõte viimase 6 kuu kohta; jätta avaldaja kaebus rahuldamata või alternatiivselt anda kohtutäiturile võimalus hinnata pensioni arestimise ulatust pärast täiendavate tõendite esitamist avaldaja poolt. Puudutatud isikute II ja III seisukoht
10.Puudutatud isik II ja II tähtaegselt seisukohta kaebusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
13.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule nähtuvalt on kohtutäitur 16.01.2018 kaebuse lahendanud 31.01.2018. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse avalduse 07.02.2018, seega on avaldus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
15.Käesolevas asjas vaidlustas avaldaja 16.01.2018 kaebustega kohtutäitur Elin Vilippuse poolt tema pensionist 20% arestimise 05.01.2018 koostatud sissetuleku (pensioni) arestimise aktide alusel, kuna aktid on seadusevastased. Kohtutäitur on 31.01.2018 otsusega rahuldanud kaebuse osaliselt ja muutunud S saadetud sissetuleku (pensioni) arestimise akte selliselt, et Y P sissetulekust (pensionist) kuulub kinnipidamisele igakuiselt 10%. Kaebustes kohtule leiab avaldaja, et sissetuleku (pensioni) arestimise aktid on tühised, kuna on koostatud 05.01.2018 ehk enne TMS-i uue redaktsiooni kehtima hakkamist 09.01.2018 ning samuti on tühised aktide muutmise korraldused.
16.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 12 (alates 09.01.2018 kuni 09.06.2018 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arvestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
17.Kohtu hinnangul on vaidluse all konkreetselt asjaolu, et kas kohtutäitur kohaldas seadusesätet, mis otsuse tegemise ajal ei kehtinud, mistõttu analüüsib kohus just seda asjaolu.
18.Kohus selgitab, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 09.01.2018. Sissetuleku (pensioni) arestimise aktide koostamise ajal 05.01.2018 antud säte ei kehtinud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse seadused ette nähtud korras ja täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. TMS § 132 täiendati lõikega 12 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 2 punktiga 17 (avaldatud RT I, 30.12.2017). Kuna seaduses teist tähtaega ei sätestatud, jõustus TMS § 132 lg 12 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, s.o 09.01.2018. Kohtutäituri täitetoimingu tegemise aluseks saab olla toimingu tegemise ajal kehtiv seadus. Seega arestimise hetkel, mida tõendavad sissetuleku arestimise aktide ärakirjad võlgnikule kuupäevast 05.01.2018 (tl 7-9), TMS § 132 lg 12 sätet ei eksisteerinud. See tähendab, et kohtutäitur kohaldas seadusesätet, mida ei olnud veel avaldatud õigusliku kehtivuse mõttes ning seega oli tema tegevus ebaseaduslik.
19.Kohtutäitur on viidanud, et arestis avaldaja pensioni enne TMS § 132 lg 12 09.01.2018 redaktsiooni jõustumist n-ö eelarestimise korras TMS § 69 lg 1 järgi, mis sätestab, et kui võib
eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. TMS § 69 lg 1 koostoimest TMS §-ga 110 tulenevalt nn eelarestimist on võimalik kohaldada ka võlgniku varalistele õigustele, sh sissetulekutele. Sissetuleku (pensioni) arestimise aktides ega nende muudatustes viidet TMS §-le 69 ega eelarestimisele ei nähtu ja kohtutäitur on taoliselt asunud arestimisakte tagantjärele sisustama. Kohtule nähtuvalt ei ole mingit eelarestimise menetlust TMS § 69 järgi toimunud, sest siis oleks eelduslikult kohtule esitatud ka vastavad tõendid näiteks eelarestimise akti koostamise kohta. Eelarestimine põhimõtteliselt annab küll võimaluse arestida võlgniku vara, millele ei või arestimise ajal sissenõuet pöörata, kuid mille puhul võib eeldada, et asi muutub arestitavaks tulevikus, ent seda ei saa kohaldada ajal, kui vastavat toimingut lubavat seadust pole olemas. Eelarestitav oleks asi, mille puhul võib eeldada, et see muutub lähemal ajal arestitavaks, mitte aga etteulatuvalt jõustuva seadusemuudatusega võimalik lubatav sissetuleku määr. Vastupidise käsitluse korral saavutaks kohtutäitur eelarestimise läbi seadusemuudatuse jõustumise varasemalt, kui see on sätestatud põhiseaduses üldise tähtpäevana või erandina seaduses endas. Taoline olukord oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtetega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele.
20.Käesoleval juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 31.01.2018 otsuse tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 05.01.2018 sissetuleku (pensioni) arestimise aktid ja 31.01.2018 muudetud aktid. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Avaldaja on vaidlustanud tema pensionist kinnipidamise aktid, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on arestinud ebaseaduslikult avaldaja sissetuleku enne TMS § 132 lg 12 kehtima hakkamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele ja kohtutäituri 31.01.2018 otsus ning sissetuleku (pensioni) arestimise aktid tuleb tühistada. Kuna kohus tühistab käesoleva lahendiga 05.01.2018 sissetuleku (pensioni) arestimise aktid, ei ole kehtivad ka nimetatud aktide 31.01.2018 tehtud muudatused.
21.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtutäituri vastavad vara arestimise aktid täies ulatuses tühistamisele nende ebaseaduslikkuse tõttu, siis puudub vajadus ning mõistlikkus käsitleda avaldaja poolt esile toodud kohtutäituri muid võimalikke rikkumisi, eelkõige mis puudutab arestimiseks vajalike õiguslike eelduste olemasolu ja nende väljaselgitamist.
22.Avaldaja on lisaks esitanud taotluse tunnistada TMS § 132 lg 12 põhiseadusevastaseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 alusel. Riigikohus on 20.06.2006. a lahendis nr 3-2-1-13-06 p-s 46 leidnud, et hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne. Seega ei pidanud kohus selle taotluse kohta võtma seisukohta otsuse resolutsioonis. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab seadust ise (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-52-14, p 15). Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka antud asjas. Käesolevas kohtulahendis on kohus leidnud, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada, kuna kohtutäitur on ebaseaduslikult avaldaja sissetuleku arestinud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käesolevas asjas hinnata TMS § 132 lg 12 põhiseadusele vastavust. Samuti ei ole eelnevast tulenevalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata avaldaja taotlus saata viivitamatult vastav kohtumäärus S selleks, et lõpetada Y Pe makstavast pensionist kinnipidamiste tegemine.
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4
kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
24.Avaldaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Antud juhul teeb kohus lahendi kohtutäituri kahjuks. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohtutäituril puudub seaduse kohaselt õigus taotleda selles menetluses õigusabikulude hüvitamist (TsMS § 175 lg 31) ja toimikust ei nähtu kohtutäituril ka selliste kulude olemasolu. Kuna puudutatud isikud II ja III ei ole käesolevas menetluses kohtule tähtaegselt seisukohta esitanud ega menetluses osalenud, siis ei saanud talle ka menetluskulusid tekkida. Toimikust nähtuvalt on avaldaja kandnud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 23). Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot puudutatud isiku I ehk kohtutäituri kanda.
25.Kohus andis 17.04.2018 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta nii määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt riigilõivu tasumisest. Seega on asjas teadaolevaks menetluskuluks veel riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja riigilõiv esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 50 eurot, kokku summas 100 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
26.Kohus jättis 26.04.2018 kohtumäärusega avaldaja 06.03.2018 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Seega leiab kohus, et nimetatud kulu tuleks jätta avaldaja kanda. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on menetluse käigus avaldaja majanduslikku seisundit hinnates leidnud, et avaldaja majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja tuleb vabastada menetluskulude (riigilõiv esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt kokku summas 50 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.
27.TsMS § 190 lg 6 sätestab, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleks kohtu hinnangul jätta kohtutäituri kanda. Kohtule nähtuvalt on kohtutäitur osalenud menetluses enne avalduse menetlusse võtmist ja andnud seisukoha määruskaebusele, mh märkides, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on
määruskaebuse aga 30.05.2018 määrusega rahuldanud ja käesoleva kohtumäärusega avaldaja kaebus rahuldatakse. Seega on põhjendatud jätta menetlusabikuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot kohtutäituri kanda.
28.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kohtutäiturit, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb kohtutäituril tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
31.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.