DG hagi I OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.11.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DG apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): DG (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Viljar Subka Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): I OÜ (registrikood XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.11.2015.a otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse.
3.Välja mõista I OÜ-lt DG kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, I OÜ kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.04.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja töötaja perioodil 25.11.2013.a – 01.09.2014.a. Hageja kasutas tööalaselt enda nimele loodud ja parooliga kaitstud (mis ei olnud teada kolmandatele isikutele) Dropbox kontot. Lisaks tööalastele failidele olid kontol hoiustatud ka hageja isiklikud fotod. 11.08.2014.a saatis kostja oma juhatuse liikme DV kaudu e-posti aadressilt, mida DV on kasutanud kostja äritegevuses suhtluseks, hagejale ja I OÜ teistele töötajatele OS’ile, RP’ile ja IK’ile e-kirja lingiga, millele klikkides avanes seeria hageja isiklikest fotodest, millel oli kujutatud nii hagejat kui ka tema meestuttavat erinevates poosides hageja puhkepäeva ajal. Kostja poolt 11.08.2014.a e-kirja pealkiri oli kirjutatud vene keeles, mille eestikeelne tõlge võiks olla “Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandust”. E-kirja sisu oli venekeelne lause, mis eesti keeles tähendab “Inimesed on nii sarnased”. Nimetatud pildid ei olnud vajalikud tööks kostja juures, mida kinnitab e-kirja pealkiri ja sisu, mis ilmselgelt ei ole majandustegevusega seotud, vaid on kantud soovist hagejat halvustada. Hageja ei teinud pilte kostjale kättesaadavaks ega andnud kostjale nõusolekut piltide näitamiseks ega avaldamiseks kolmandatele isikutele. 29.08.2014.a edastas kostja samad hageja isiklikud pildid kostja töötajale ED-le Dropbox failisüsteemi kaudu. 30.08.2014.a ja 31.08.2014.a edastas kostja hageja isiklikud pildid kostja töötajale OS-ile dropbox faili süsteemi kaudu. 10.09.2014.a edastas kostja hageja pildid kostja töötajale IN-ile dropbox faili süsteemi kaudu. Hageja leidis, et kostja eesmärk oli hagejat kolmandate isikute, s.o e-kirja adressaatide ees halvustada, kuna hageja ja kostja juhatuse liikme DV suhted on ja olid eelkirjeldatud asjaolude toimumise ajal halvad. Muu hulgas lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, mille Harju Maakohus tuvastas oma 08.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-1458017. Hageja leidis, et kostja on neid pilte kolmandatele isikutele kättesaadavaks tehes käitunud õigusvastaselt ja tekitanud talle mittevaralist kahju. Hageja taotles, et kohus võtaks kahjuhüvitise suuruse otsustamisel arvesse võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatut. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja juhatuse liikme DV tegelik motiiv saata (avaldada) hagejale ja kolmele kostja alluvuses töötajale 11.08.2015.a e-mail koos lingiga hageja kontol asuvale kaustale, milles asusid hageja isiklikud fotod, oli oma kaaskolleegide ees vägivallategude (kehaline väärkohtlemine) õigustamine hageja ja tema meestuttava YP suhtes, millest olid teadlikud kostja töötajad. Hageja ja DV olid elukaaslased ning nende kooselu oli lahkumineku staadiumis. Seega soovis kostja e-mailiga saadetud eraelulise fotoseeria eksponeerimisega näidata teistele kolleegidele hageja truudusetust, sest kolmandatele isikutele saadetud fotodel oli hageja koos oma uue meessõbra YP-ga puhkusereisil Bulgaarias. Seega emaili pealkiri eestikeelsena „Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandust“ on halvustava ja häbistava alatooniga. Hagejal oli loodud administraatori poolt samasse keskkonda omaette konto koos isiklike paroolidega ning teistel töötajatel ei olnud ligipääsu sellele kontole v.a administraatoril, millest hageja oli teadlik. Seetõttu pidas hageja Dropbox keskkonda loodud ja temale kasutamiseks antud kontot privaatseks. Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkuleppe, et kostja võimaldab hagejal kasutada Dropbox kontot nii tööalase kui ka isiklikku laadi materjali salvestamiseks. Seda aktsepteeriti juba varasemalt, sest hageja kasutuses olnud Dropbox kontol olid juba varasemalt salvestatud tööga mitteseotud eraelulised failid, millest DV pidi olema teadlik, kuna DV jagas ise neid fotokatalooge oma Dropbox Business kontolt hageja Dropbox Business kontole. DV tegi hageja kataloogi sisu nähtavaks teistele kostja Dropbox kontoga seotud töötajatele. Kostjale (tema seaduslikule esindajale DV) saadeti
2(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 korduvalt (11.08.2014.a, 13.08.2014.a ja 21.08.2014.a) e-kirja teel meeldetuletusi ja nõudekirju lõpetada kostjapoolne ebaseaduslik tegevus ehk eraeluliste fotode jagamine (avaldamine) kolmandatele isikutele. Seega oli kostja alates 11.08.2014.a teadlik, et tegemist on eraeluliste isiklikku laadi fotodega ja nende levitamiseks (avaldamiseks) kolmandatele isikutele puudus hageja nõusolek. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Dropbox kontot kasutati tööga seotud teabe hoiustamiseks ja digitaalsete materjalide vahetamiseks töötajate vahel ning äripartneritega. Dropboxi teenuse kasutamisel oli süsteemi administraator kostja seaduslik esindaja DV, kellel oli ligipääs kogu Dropbox Business keskkonnas salvestatud teabele. Lisaks sellele oli administraatoril õigus korraldada Dropboxi kasutamist, mh teabe jagamine süsteemiga liitunud isikutele, ligipääsude andmine ja sulgemine jne. Dropboxi keskkond oli ette nähtud vaid määratletud isikute ringile tööalase teabe säilitamiseks ja vahetamiseks. Kõik kasutajad, sealhulgas ka hageja olid teadlikud või pidid olema teadlikud, et keskkonnas salvestatud teave kuulub eelduslikult kostjale ja muutub või võib muutuda kättesaadavaks kõikidele süsteemiga liitunud isikutele. Tegemist ei olnud hageja privaatse kontoga. Hageja ja kostja tööalased suhted olid pingelised ning kostja kahtlustas, et hageja osutab kostjaga analoogseid teenuseid ning kasutab selleks kostjale kuuluvaid töövahendeid, mh Dropboxi keskkonda. Kostja kontrollis 2014.a suvel hageja poolt Dropboxi keskkonda salvestatud teavet, mille käigus selgus, et hageja oli tema kasutuses oleval Dropbox kontol loonud kataloogi „iphoto 13-7- 2014“. Kataloogi pealkiri ega paigutus süsteemis ei viidanud sellele, et tegemist ei ole tööalase teabega. Kostja poolt kataloogis sisalduvate failide andmete kontrollimisel selgus, et failid (fotod) olid tehtud ajavahemikus 10.07.2014.a - 13.07.2014.a Bulgaarias. Kuivõrd 10.07.2014.a - 11.07.2014.a olid tööpäevad ja kostjale teadaolevalt ei olnud hageja viibinud nimetatud ajal välislähetuses, edastas kostja vastava materjali oma 11.08.2014.a mitteformaalses e-kirjas sisalduva lingiga nii hagejale endale kui ka kolmele kostja töötajale eesmärgiga selgitada vastava materjali seost hageja tööalase tegevusega. Vaidlusaluse e-kirja pealkirjast saab üksnes välja lugeda kostja kahetsust asjaolu suhtes, et hageja viibis eelduslikult omavoliliselt ilma tööandja nõusoleku või teadmiseta töö ajal välisriigis ja rikkus nii töölepingust tulenevaid elementaarseid kohustusi. Vaatlusaluse kirja pealkiri ega selle sisu ei sisalda mingisuguseid negatiivseid väärtushinnanguid hageja isiku suhtes. Kuna kostja ei saanud hagejalt sisulist vastust oma 11.08.2014.a e-kirjale, esitas kostja hagejale 14.08.2014.a formaalse kirjalikus vormis päringu, milles palus selgitada töölt puudumist. Vastuseks kostja päringule teatas hageja üllatuslikult, et viibis sel ajal puhkusel, kuigi puhkust hagejale vormistatud ei olnud. Muuhulgas sellel põhjusel esitas kostja hagejale ka töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Hagejaga töösuhte lõpetamise järgselt pidi kostja delegeerima kostja tööalaste küsimustega edasitöötamise teistele töötajatele. Kuivõrd Dropboxi kontol salvestatud teave kuulus antud asjaoludel kostjale, avas kostja 29.08.2014.a kõikidele oma töötajatele ligipääsu hageja tööalasele Dropboxi kontole, et tagada kostja majandustegevuse tõrgeteta jätkumine. Kostja ei ole edastanud hagiavalduses märgitud isikutele, kostja töötajatele ED-le ja IN-le vaatlusalust teavet, kuid võimalik, et nimetatud isikud on omal algatusel selle teabega Dropbox kaudu tutvunud. Kostjal tööandjana ning Dropbox teenuse tellija ning administraatorina oli õigus kontrollida töösuhtega seonduvaid asjaolusid, see tähendab kas ja kuidas hageja töötajana täidab oma tööülesandeid, peab kinni töödistsipliinist ning kasutab tööandja vara. Vastuseks hageja täiendavale seisukohale märkis kostja, et hageja väide, mille kohaselt oli hagejal kostja kui oma tööandjaga suuline kokkulepe kostja poolt oma äritegevuse tarbeks kasutatavas Dropbox keskkonnas privaatse konto loomiseks ja kasutamiseks, on ebaõige.
3(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 Sellist kokkulepet osapooltel ei olnud. Kostja poolt vaidlusaluse materjali kättesaadavaks tegemine Dropbox lingi teistele kasutajatele edastamise teel ei ole käsitletav selle avalikuks tegemisena kolmandatele isikutele. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 16.11.2015.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt ei nähtunud tsiviilasjas nr 2-14-58017 tehtud otsusest, millised olid poolte kohustused seoses isikuandmete käitlemisega, seega ei olnud kohtul võimalik asuda seisukohale, et kostja oleks hageja piltide avaldamisega rikkunud lepingulist kohustust. Seega leidis kohus, et hageja nõude alus võib olla lepinguvälise kahju regulatsioon. Kohus leidis, et isikut kujutav pilt hõlmab endas isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 mõttes. Kohus leidis, et isiku piltide teistele isikutele e-posti teel edastamine on isikuandmete töötlemine IKS § 5 mõttes. Antud juhul on hageja kinnitanud, et ta ei ole kostjale andnud luba oma isikuandmete töötlemiseks (IKS § 10 lg 1). Kohus märkis, et pooled ei vaidle küsimuses, et hageja pildid olid salvestatud kausta, mis asus kostja Dropbox Business kontol, s.o keskkonnas, mis oli loodud seoses kostja tööalaste küsimustega. Samuti leidis tuvastamist, et kostja oli hageja tööandja, mis tähendab, et kostjal oli vaieldamatu huvi selle vastu, et tagada hageja poolt töölepingu täitmine. Kohtu hinnangul oli kostja seetõttu õigustatud kontrollima kostja Dropbox Business kontole salvestatud kaustade sisu ning uurima, mis eesmärgil vastavad kaustad on loodud. Kostja jagas hageja poolt loodud kausta teiste kostja töötajatega, kuid nähtuvalt kostja edastatud kirja sisust ei ole kostja teiste töötajate käest uurinud, mis asjaoludel või mille tarbeks hageja on vastava kausta loonud. Kostja on kirja sisustanud üksnes lausega „Inimesed on nii sarnased“. Kohus leidis, et antud juhul ei ilmne esitatud tõenditest, et kostja oleks hageja isikuandmeid töödelnud lähtuvalt IKS § 14 lg 1 p-s 4 sätestatud eesmärgist, s.o hagejaga sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, seega on kostja rikkunud IKS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust töödelda isikuandmeid üksnes andmesubjekti nõusolekul. Kohus märkis, et antud juhul on tuvastamist leidnud, et kostja on hageja kujutist kasutanud, kuid lähtuvalt VÕS § 1046 lg-st 1 tuleb kohtul õigusvastasuse hindamisel arvestada ka rikkumise liiki, põhjust, ajendit ja rikkumise raskust. Kohus märkis, et antud juhul edastas kostja hageja pildid üksnes kostja viiele töötajale ning seda seoses asjaoluga, et kostjal olid tekkinud kahtlused, kas hageja täidab tööülesandeid korrektselt. Samuti võttis kohus arvesse, et kostjal oli õigus kasutada tema Dropbox Business kontol olevaid kaustu ning hageja ise oli vastava kausta kostja kontole loonud, kuigi hagejal on võimalik oma isiklikke pilte hoida ka enda valduses olevatel andmekandjatel või erakontodel. Kohus leidis, et selliselt käitudes on hageja ise möönnud, et tegemist ei ole piltidega, mille teatavaks saamine kolmandatele isikutele oleks hageja eraelu puutumatuse printsiipi riivav Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 mõttes. Kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt edastatud piltide näol tegemist sellist liiki fotodega, mille teatavaks saamine hageja viiele töökaaslasele oleks mingil põhjusel hagejat kahjustav. Tegemist on üksnes looduses tehtud portreefotodega. Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et kostja käitumises ei ole alust tuvastada seoses hageja fotode töötlemisega õigusvastasust VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kohus analüüsis ka, kas kostja on hageja suhtes avaldanud ebakohaseid hinnanguid. Hageja väitel on asjaolu, et kostja on hageja kolleegidele edastatud e-kirja pealkirjaks pannud „Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandusi“, hagejat halvustava ja häbistava alatooniga. Kohus leidis, et Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12 kohaldub analoogia korras ka käesoleval juhul, mis tähendab, et ka väidetava ebakohase hinnangu andmise puhul tuleb kohtul esmajoones kontrollida, kas vastav väide on esitatud hageja kohta. Kohus leiab, et hageja selline seisukoht on põhjendamatu. Kostja e-kirja pealkiri ega sisu ei sisalda hageja nime ega viidet
4(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 hagejale. Kostja e-kirja pealkirjas „Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandusi“ on kostja seaduslik esindaja käsitelnud üksnes üldist uskumist inimeste käitumise kohta ning e-kirja sisus on kostja märkinud, et „Inimesed on nii sarnased“, mis samuti kajastab üksnes kostja seadusliku esindaja hinnangut inimeste sarnasusele. Kohus leidis, et kummastki kostja seadusliku esindaja lausest ei nähtu ühtegi viidet hagejale ega midagi halvustavat või häbistavat hageja adressaadil. Seega leidis kohus, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks hageja suhtes avaldanud hageja au teotava asjaolu VÕS § 1047 lg 2 mõttes, mis tähendab, et kostja käitumisest ei ole tuvastatav õigusvastasus. Seega puudub kostjal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nimetatud sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Harju Maakohus kohaldas IKS § 10 lg-t 1 ebaõigesti, sh hindas tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid ebaõigesti ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1, TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8). Hageja kui andmesubjekti kujutavate fotode avaldamine, mis kirjeldavad eraelu detaile, kostja poolt kolmandatele isikutele ilma hageja nõusolekuta on õigusvastane ning puudub seadusest või põhiseadusest tulenev alus, mis õigustaks hageja isikuandmete kasutamist ilma hageja nõusolekuta IKS § 14 lg 1 p-i 4 alusel, kuna puudub alus isikuandmete korduvaks avalikustamiseks. Seega on rikutud ka IKS § 6 p-st 4 tulenevat isikuandmete töötleja kohustust järgida isikuandmete töötlemisel andmete kasutamise piiramise põhimõtet, mille kohaselt võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul. Kostja poolt hageja tahte vastaselt tema fotode, mis kirjeldavad tema eraelu detaile, kasutamine ja avaldamine kolmandatele isikutele on hageja isikliku õiguse rikkumine. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimeste psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (RKTKo 3-2-1-169-11, p 13; 3-2-1-80-13, p 31; 3-2-1-15914, p 13). Isikuandmeteks IKS § 4 lg 1 järgi on ka isiku pildiandmed (kujutis). Hageja fotode, mis kirjeldavad tema eraelu detaile, avaldamise soovija oli kostja. Seega on kostja hageja isikuandmete töötleja. Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046, mille lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Hageja arvates käesoleval juhul VÕS § 1046 lg-s 2 ja IKS § 11 sätestatud erisused ei ole kohaldatavad. IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1050 lõige 1 sätestab kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsiooni. Kostja väidete kohaselt ei ole ta süüdi hageja õiguste rikkumises, kuna ta edastas hageja pildid üksnes kostja viiele töötajale ning seda seoses asjaoluga, et kostjal olid tekkinud kahtlused, kas hageja täidab tööülesandeid korrektselt. Süü presumptsioon ei tähenda tahtluse või raske hooletuse eeldamist.
5(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes peab kostja üldjuhul vastutusest vabanemiseks tõendama üksnes seda, et ta ei olnud hooletu. Käesoleva vaidluse lahendamisel pole süü element oluline, sest kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud sellest sõltumata, kas ta soovis tekitada kahju või oli selles osas ettevaatamatu. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja rikkus IKS § 10 lg-t 1, selle sätte eesmärk on vältida isiku kujutise kasutamist ilma tema nõusolekuta ning sellest tulenevalt vastutab kostja ka hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest. Harju Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata hageja 02.11.2015.a esitatud seisukohad ja tõendid, mis kirjeldavad Dropbox Business tööpõhimõtteid ja võimalusi kasutajate failidele ligi pääsemiseks. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et kostja ei ole Dropbox Business konto kasutamisega seonduvat reguleerinud ning vastavat korda töötajatele teatavaks teinud ega kohtule esitanud tõendamaks, et kostjal oli vaba ligipääs hageja failidele. Hageja on tõendanud, et kasutas kostja juures töötades Dropbox Business privaatset kontot. DV poolt e-posti teel saadetud e-kirjad tõendavad hageja väidet, et Dropbox Business kontoga liitumisel oli kokkuleppe, et hageja saab Dropbox Business privaatse alakonto enda kasutusse, mille administraatoriks jääb kostja seaduslik esindaja DV. Hageja on oma 02.11.2015.a esitatud seiskohtades toonud välja Dropbox Business administraatori õigused ja võimalused hallata teisi niinimetatud alakontosid. Dropbox Business kontoga ühinemine ei muuda kasutaja kaustasid ja faile kättesaadavaks teistele sama Dropbox Business kontoga ühinenud meeskonnaliikmetele ja ka administraatorile. Vaikimisi on absoluutselt kõik privaatne. Kõikidel Dropbox Business kontoga liitunutel ja ka konto administraatoril ei ole ligipääsu liitunud kasutaja failidele seni, kuni kasutaja ise otsustab neid teistega jagada, kas kaustade liitumiskutse või ainult lugemiseks ette nähtud linkide saatmise kaudu. Dropbox Business konto administraator ei näe kasutajate kontol olevate failide sisu seni, kuni kasutaja on antud konto meeskonnaliige. Siin mõeldakse neid faile, mida kasutaja ei ole teistega, k.a administraatoriga, jaganud. Administraatoril on võimalik teise isiku konto sisule ligi pääseda ja jagada teiste sama Dropbox Business konto kasutajatega faile vaid juhul kui ta eemaldab (kustutab) selle konto Dropbox Business kontolt või kui ta teab kasutaja salajasi Dropbox Business kontole sisenemiseks vajalikke paroole, mida kasutaja ise määrab. Antud juhul kostja seaduslik esindaja DV, kes oli ka Dropbox Business konto administraator, eemaldas (kustutas) hagejat teavitamata konto 11.08.2014.a ning sai ligi hageja Dropbox Business kontol olevatele failidele. Hageja konto eemaldamine (kustutamine) andis kostjale kui Dropbox Business konto administraatorile ligipääsu hageja privaatse konto sisule (failidele, mida kasutaja ei ole teistega jaganud). Selline kostja käitumine oli esmakordne ja kuna kostja ei hoiatanud hagejat sellisest toimingust ette, polnud ka hagejal võimalust eemaldada isiklikku laadi faile Dropbox Business kontolt. Hageja sai sellest toimingust teada siis, kui hageja e-posti aadressile XXX laekus 11.08.2014.a kell 12.56 kiri Dropbox meeskonnalt, mis teavitas, et hageja Dropbox Business konto on kustutatud administraatori poolt. Hageja on erinevalt Harju Maakohtust arvamusel, et eelpoolkirjeldatud kostja tegevus on õigusvastane ning hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, mille järgi peab õigusvastaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kahju tekitanud isik kannatanule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Harju Maakohutu põhjendused ebakohaste hinnangute osas ei ole asjakohased. Samuti on kohus valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-166-12. Kohus jättis tähelepanuta ja hindamata kostja juhatuse liikme DV poolt hageja kolleegidele edastatud e-kirja pealkirja „Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandusi“ ja avaldatud hageja fotode seost, mis kirjeldavad tema eraelu detaile. Samuti jättis kohus tuvastamata, mida kostja juhatuse liige DV
6(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on hageja mainet kahjustav. Kohtu väide et e-kirja pealkiri ega sisu ei sisalda hageja nime ega viidet hagejale on ekslik. E-kirjaga saadetud link ja sellel klikkides avanev fotoseeria viitab otseselt hagejale. Seda kinnitab ka 17.04.2015.a esitatud 01.09.2014.a OS e-kiri. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et pärast 11.08.2014.a toimunud e-kirja ja hageja fotoseeria edastamist edastas kostja seaduslik esindaja DV veel 29.08.2014.a, 30.08.2014.a ja 31.08.2014.a ja 10.09.2014.a sama fotoseeria uuesti kaaskolleegidele, hoolimata hageja korduvast nõudmisest lõpetada kostja seadusliku esindaja DV poolne ebaseaduslik tegevus ehk eraeluliste fotode avaldamine kolmandatele isikutele, kusjuures hageja oli vastavasisulised meeldetuletused ja nõudmised esitanud koheselt pärast fotoseeria avalikustamist kostja seadusliku esindaja DV poolt kaaskolleegidele. Seega kostja seaduslik esindaja DV oli alates 11.08.2014.a teadlik, et tegemist on eraeluliste isiklikku laadi fotodega ja nende levitamiseks (avaldamiseks) kolmandatele isikutele puudus hageja nõusolek. Hageja esitas 03.08.2015.a kohtule seisukoha, milles kirjeldas kostja juhatuse liikme DV motiivi, mis sundis viimast üle võtma hageja Dropbox Business privaatset kontot ja saatma 11.08.2015.a e-kirja kaaskolleegidele (kolmandatele isikutele) koos lingiga hageja kontol asuvale kaustale, milles asusid hageja isiklikud fotod. Kostja juhatuse liikme DV motiiv oli kaaskolleegide ees õigustada hageja ja tema elukaaslase YP suhtes toimepandud vägivalda, millest olid teadlikud kostja töötajad. Kõik vägivallaaktid olid kostja esindaja DV ́u poolt toime pandud enne vaidlusaluse e-kirja koos fotoseeriaga saatmist kaaskolleegidele. Hageja kinnitas, et nimetatud kriminaalasjad on siiani eeluurimisstaadiumis, neist elukaaslase YP ́i suhtes toimepandud vägivallaakt on uurimiskokkuvõttega prokuratuuris. Kohus jättis analüüsimata ja hinnangu andmata hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele, mis kirjeldavad hageja kolleegidele e-kirjaga kostja seadusliku esindaja DV’u poolt edastatud fotoseeria edastamise asjaolusid. Nimelt on fotoseerias olevad enamik fotosid tehtud ajavahemikus 10-13.07.2014.a Bulgaarias. Antud fotoseeria kataloogile „iphoto 13-7-2014“ on lisatud juurde üks foto hageja elukaaslasest pärast 04.08.2014.a toimunud vägivaldset kallaletungi kostja seadusliku esindaja DV ́u poolt. Fotol on näha YP-le 04.08.2014.a tekitatud vigastused näopiirkonnas. Hageja kinnitab, et nimetatud foto oli kostja seadusliku esindaja DV ́u poolt sinna spetsiaalselt lisatud, et õigustada oma vägivaldseid rünnakuid hageja ja tema elukaaslase suhtes. Nimetud foto on tehtud hageja mobiiltelefoniga ning pärast foto tegemist laeti see foto automaatselt (konto sünkroonitud mobiiltelefoniga) üles hageja Dropbox Business kontol olevasse kausta 4 “Camera uploads“, mitte aga kataloogi „iphoto 13-7-2014“ . Kostja selline teguviis kinnitab hageja varasemaid seisukohti, et kostja seadusliku esindaja DV ́u eesmärk oli õigustada oma vägivaldset käitumist ja ühtlasi halvustada hagejat ja tema meessõpra kaaskolleegide ees. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Hageja on erinevalt Harju Maakohtust arvamusel, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud kostja õigusvastane käitumine, kes teadlikult avaldas kolmandatele isikutele hageja eraelulisi andmeid ilma hageja nõusolekuta, eesmärgiga hagejat halvustada kolmandate isikute ees (VÕS § 1047 lg 2).
7(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise sisulise lõpplahendi, millega rahuldatakse hagi ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele.
7.Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud hagi, paludes kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise vastavalt kohtu äranägemisele. Hageja tugines sellele, et tema kui töötaja ja kostja kui tööandja vahel oli töösuhe, mille käigus tegi tööandja töötajale võimalikuks kasutada failide üleslaadimise ja hoiustamise keskkonda, hageja laadis sellesse keskkonda üles eraelulised fotod (t lk 21), kostja juhatuse liige saatis fotod erinevatel aegadel (11.08.2014.a; 29.08.2014.a; 30.08.2014.a; 31.08.2014.a ja 10.09.2014.a) viiele hageja kaastöötajale, lisades esimesele e- kirjale venekeelse pealkirja, mille tõlge on “Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandust”. E-kirja sisu oli venekeelne lause, mis eesti keeles tähendab “Inimesed on nii sarnased”. Hageja tugines sellele, et viidatud teod pani toime DV, kes on kostja juhatuse liige ja kes toimis kostja juhatuse liikmena ning kasutas failide üleslaadimiskeskkonna administraatori õigusi, mis said DV-le kättesaadavaks tänu sellele, et ta oli kostja juhatuse liige ja et kostja oli hageja tööandja. Hageja hinnangul on tema eraelu puudutavate fotode kolmandatele isikutele avaldamine õigusvastane. Hageja hinnangul avaldas kostja hageja suhtes eespool viidatud e- kirja pealkirjas ja sisu raames ebakohase väärtushinnangu. Hageja hinnangul tekitas kostja hagejale eraeluliste piltide avaldamisega ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega mittevaralise kahju, mille hüvitamist ta kohtu äranägemisest tulenevas suuruses kostjalt nõuab.
8.Eespool kirjeldatud asjaoludel võiks hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-i 4 või p-i 7 ja § 1046 alusel. VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-i 7 alusel hagi rahuldamise puhul eeldab õigusvastasus seda, et kostja oleks toime pannud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise. Seadusevastasus tuleneb konkreetsel juhul isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg-st 1, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. Vaidlusaluseid fotosid tuleb pidada isikuandmeteks (IKS § 4 lg 1), sest fotod on seostatavad konkreetse isikuga. Fotode edastamine kostja juhatuse liikme poolt muudele kostja töötajatele on käsitletav isikuandmete töötlemisena (IKS § 5). Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kuna hageja salvestas fotod tööandja poolt loodud failisalvestuskeskkonda, andis hageja sellega kostjale nõusoleku töödelda kõiki andmeid, mida hageja sellesse keskkonda laadis või et kostjal oli töösuhtest tulenevalt õigus kasutada ja edastada kolmandatele isikutele kõiki andmeid, mida hageja on kostja poolt loodud failide üleslaadimiskeskkonda üles laadinud. Tööandja õigus töödelda isikuandmeid saab piirduda üksnes tööks vajalike isikuandmetega. Konkreetsete fotode puhul pidi pilte edastanud kostja juhatuse liige aru saama, et tegemist ei olnud tööalaste fotodega, st need fotod ei olnud kuidagi seotud tööülesannete täitmisega. Sellele, et kostja juhatuse liige pidi mõistma, et tegemist on hageja eraelu puudutavate piltidega, viitab otseselt see, et kostja juhatuse liige esimeses e- kirjas, millega ta pildid kostja töötajatele edastas (t lk 20), tegi märkused, mis selgesti viitasid sellele, et kostja juhatuse liige oli pilte eelnevalt vaadanud, kostja juhatuse liige pidi mõistma, et tegemist on hageja eraelu puudutavate piltidega ning piltide edastamine ei toimunud juhuslikult ega eksituse tõttu. Tööandja ei saa ka eeldada, et töötaja annaks tööandjale
8(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 õiguse töödelda kõiki võimalikke isikuandmeid ja saata teistele töötajatele laiali kõikvõimalikke ühe töötaja isiklikku elu puudutavaid fotosid, kui need on pelgalt tööandja poolt kontrollitavasse failikeskkonda salvestatud. Olukorras, kus tööandja sai aru või pidi aru saama sellest, et tegemist ei ole tööd puudutavate andmetega vaid töötaja eraelu puudutavate piltidega, pidi ta hoiduma nende levitamisest. Ainuüksi piltide üleslaadimine tööandja poolt loodud failide üleslaadimiskeskkonda ei anna tööandjale õigust teise isiku eraelu kajastavaid fotosid kolmandatele isikutele laiali saata. Kostja juhatuse liikme poolt saadetud e- kirja (t lk 20) tekst, mille juhatuse liige kirjutas fotode saatmisel nö kaaskirjana, viitab sellele, et kostja juhatuse liige ei edastanud fotosid töölepingu täitmise eesmärgil. Isegi siis, kui miski viitaks sellele, et kostja juhatuse liige oleks saanud arvata, et vaidlusalused fotod on mingil viisil seotud tööülesannete täitmisega, ei oleks kostja juhatuse liige tohtinud hageja eraelu puudutavaid fotosid edastada teistele töötajatele ka 29.08.2014.a; 30.08.2014.a; 31.08.2014.a ja 10.09.2014.a, nagu kostja juhatuse liige seda konkreetsel juhul tegi (t lk 22 jj). Ka see asjaolu, et kostja juhatuse liige edastas fotosid korduvalt, viitab sellele, et tegemist oli kostja juhatuse liikme poolse teadliku ja tahtliku tegevusega, mis oli suunatud hageja eraelu puudutavate fotode teistele töökaaslastele edastamisele. Eespool toodust tulenevalt tuleb kostja poolt hageja eraelu puudutavate fotode saatmist teistele kostja töötajatele lugeda seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 tähenduses.
9.Seega pani kostja juhatuse liige, kostja tööd korraldades toime teo, mis seisnes selles, et ta saatis kokku kostja viiele töötajale kokku viiel korral hageja eraelu puudutavad fotod ning fotode saatmist tuleb pidada õigusvastaseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kui hageja vaidlusalused pildid ise kostja failisalvestuskeskkonda üles laadis, siis hageja oleks sellega möönnud, et vastavate piltide avaldamine ei kujuta hageja eraelu lubamatut riivet. Tegemist ei olnud avaliku keskkonnaga, juurdepääs sellele oli üksnes kostja juhatuse liikmel, kellel olid nö administraatori õigused. Võib eeldada, et juhul, kui administraatori õigustega tööandja avastab tööalaseks kasutamiseks mõeldud keskkonnast fotod, mis ei ole tööülesannetega seotud, siis ta ei saada neid teistele töötajatele laiali ning ei tee seda korduvalt. Mõistlik töötaja võib eeldada, et kui tööandja märkab isiklikku laadi eraelulisi andmeid, sh fotosid, ei asu tööandja neid kaastöötajatele laiali saatma. Seetõttu ei viita mitte miski sellele, et hageja oleks möönnud, et tegemist ei ole eraeluliste fotodega või fotodega, mille kolmandatele isikutele levitamise vastu tal midagi ei ole.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kostja ei tekitanud hagejale fotode avaldamisega kahju. Mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik tõendada kahju tekkimist, kuid mittevaralise kahju puhul on võimalik kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mille esinemise korral tavaliselt mittevaraline kahju tekib. Hageja väitis, et talle tekkis mittevaraline kahju sellest, et tööandja saatis tema eraelu puudutavad fotod hageja töökaaslastele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et konkreetsete piltide kolmandatele isikutele avaldamise puhul tekiks hagejaga sarnasel mõistlikul isikul tavaliselt negatiivsed hingelised üleelamised, mis õigustavad mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise väljamõistmist. Konkreetsete fotode puhul ei ole tegemist pelgalt loodusfotodega. 35-l fotol on enamusel kujutatud hagejat koos oma meestuttavaga. Ainuüksi selle otsustamine, kas tööandja võib levitada andmeid selle kohta, kes on töötajate meestuttavad, on iga töötaja otsustada. Konkreetsetest fotodest mitmetel on kujutatud hagejat oma meestuttavaga lähedastes suhetes. Kuigi ühelgi fotol ei ole kujutatud midagi ebasünnist, on hagejat ja tema meestuttavat kujutatud mitmetel fotodel selliselt nagu enamik inimesi näiteks tänaval või muus avalikus kohas ei käituks. Konkreetsed fotod tehtigi privaatses kohas. Ringkonnakohtu hinnangul on fotodelt võimalik äratuntavalt järeldada, et fotod tehti viisil ja sellises võtmes mida enamik inimesi avalikkusele või oma töökollektiivi
9(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 liikmetele avalikult ei presenteeriks. Nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kostja tekitas hagejale fotode avaldamisega mittevaralise kahju, mille eest tuleb välja mõista rahaline hüvitis.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et esitatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 4. Viidatud sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Sellega on hõlmatud isiku au ja väärikus. Hageja au ja väärikust riivab see, kui tema kohta avaldatakse fotosid, millel on kujutatud hagejat koos tema meestuttavaga viisil, kuidas enamus inimesi avalikus kohas ei esineks. VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 sätestatud alusega on hõlmatud ka isiku õigus otsustada, millise kuvandi ta endast luua soovib. Õigus otsustada, millise kuvandi inimene endast luua soovib, on igal inimesel endal. Kui inimene teeb või laseb teha endast fotosid, mille üldsusele või töökaaslastele avaldamist ta ei soovi, siis on seda õigust rikutud.
12.Konkreetsed teod pani toime kostja juhatuse liige DV. Kuna etteheidetavad teod pani toime kostja juhatuse liige, kes tegutses kostja tööd korraldades ja kes hankis fotod kostja kui tööandja failisalvestuskeskkonnast, ning kes saatis fotod teistele töökollektiivi liikmetele ja kes põhjendas oma teguviisi sellega, et temal kui tööandja esindajal tekkis kahtlus, et hageja ei täida tööülesandeid, tuleb DV tegevus omistada kostjale. Maakohus tegi sama järelduse ning kostja ei esitanud selles osas vastuväiteid ei maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses.
13.Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada seda, et kuigi kostja avaldas fotod üksnes viiele inimesele, olid vastavad viis isikut inimesed, kellega oli hageja eelnevalt enam kui aasta vältel koos töötanud. Seega ei avaldatud fotosid, mille tõttu oleks hagejaga sarnane isik piinlikkust tundnud, isikutele, kes hagejat ei tea ja kellel hagejaga sidemeid ei ole. Teiseks tuleb arvestada seda, et linki, mis fotode vaatamist võimaldas edastas kostja juhatuse liige töökaaslastele viiel korral. See tähendab, et hagejal tuli fotode saatmist üle elada korduvalt ja sellise käitumisega lõi kostja juhatuse liige hagejale hirmu, et kostja avaldab korduvalt ja kestvalt fotosid, mis puudutavad hageja eraelu ja mille avaldamise tõttu tunneb hageja ebamugavust. Arvestada tuleb ka seda, et kostja lisas osadel fotode avaldamise kordadel selle juurde ka kommentaare. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostja jätkas fotode avaldamist ka siis, kui hageja palus seda mitte teha. Sellega lõi kostja juhatuse liige hagejale hirmu ja teadmise, et kostja ei lõpeta hageja eraelu puudutavate fotode avaldamist ka siis, kui hageja seda nõuab. Nendel asjaoludel suurendas hageja üleelamisi fotode korduv avaldamine, kommentaaride lisamine ja hirmu loomine, et fotode avaldamine on tõenäoline ka tulevikus ja kostja juhatuse liige ei hoidu sellest ka siis, kui hageja seda nõuab. Nendel asjaoludel ei saa mittevaralise kahju hüvitis olla ebaproportsionaalselt väike. Eespool toodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja juhatuse liikme poolt fotode saatmisel avaldatud kommentaar e- kirja pealkirjas mille tõlge on “Inimesed otsivad alati oma käitumisele vabandust” ja e- kirja sisu osas, mille tõlge on “Inimesed on nii sarnased”, ei anna alust fotode avaldamise juures ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest suurema kahjuhüvitamise väljamõistmiseks. Seda väidet võib mõista selliselt, et kostja juhatuse liikme hinnangul on hageja toime pannud midagi sellist, millele on vaja vabandusi otsida. Samas ei ole väide, millest saaks järeldada, et hageja otsib oma käitumisele vabandusi sedavõrd kaalukas, et selle esitamine õigustaks kostjalt hageja kasuks täiendava mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kuna hageja viitas ebakohasele väärtushinnangule seoses sellega, et kostja pani oma väärtushinnangu sellesse e- kirja, milles kostja hageja eraelu puudutavad pildid avaldas, ei käsitle ringkonnakohus ebakohase väärtushinnangu väidetavat avaldamist eraldi elusündmusena, vaid
10(11)
Tsiviilasi nr 2-15-5896 sama elusündmuse (fotode avaldamine) ühe osana. Seetõttu ei saa järeldada, et hagi jäetakse osaliselt rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
16.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.