Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-55664
Tsiviilasi
Sergei Ruotsi hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVAJÕESUU vastu hageja korteriomandile langeva küttekulu tasu kindlakstegemiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Ruotsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Sergei Ruotsi (isikukood: XXXXXXXXXX); esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU (registrikood: 80266002); volitatud esindaja Irina Kuzmina
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas osaliselt.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada
KORTERIÜHISTU
POSKA
NARVA-JÕESUU
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks Sergei Ruotsilt välja menetluskuluna lepingulise
3.2.Mõista Sergei Ruotsilt välja KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
3.3.Mõista Sergei Ruotsilt välja KORTERIÜHISTU
POSKA
NARVA-JÕESUU
kasuks viivis menetluskuludelt (960 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
3.4.Jätta Sergei Ruotsi taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
4.Sergei Ruotsi määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sergei Ruotsi (hageja) esitas 22. novembril 2013. a hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVAJÕESUU (kostja) vastu, milles palus tuvastada hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga J. Poska tn 47-X, Narva-Jõesuu, langeva küttekulu tasu suuruseks 34,8% korteri üldpinnast ning kohustada kostjat jätkama soojusenergia tasu arvestamist 34,8% ulatuses korteri üldpinnast. Viru Maakohus jättis 13. novembri 2014. a otsusega (I kd, tl 122–127) hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 7. septembri 2015. a määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostja 4. septembri 2015. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 36,83 tunni eest 4 419 eurot 60 senti (ilma käibemaksuta). Tegemist oli keeruka ja mahuka asjaga. Õigusabi kulu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi tasumise eest kohustus. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Puuduvad tõendid õigusabi kulu tasumise kohta. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski. Kuivõrd kostja ei ole kulusid kandnud, puudub alus nõuda nende hüvitamist hagejalt. Õigusabi osutamise leping ei ole aluseks esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja taotles tõendite kogumist kostja poolt õigusabi kulu tasumise tõendamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2015. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1 740 eurot menetluskulude katteks ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindas kostjat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja Irina Kuzmina. Menetluskulude kindlaksmääramise eesmärki arvestades ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne otsuse tegemist juba tasunud või mitte. Oluline ei ole, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kostja lepingulise esindaja ajakulu 36,83 tundi on ilmselgelt ülehinnatud. Arvestades kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega pidas maakohus põhjendatuks ajakulu 14,5 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot pidas maakohus mõistlikuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt esindas kostjat vastava haridustasemega Roland Harjaks, kes on märgitud kostja lepingulise esindajana ka maa- ja ringkonnakohtu otsustes. Avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks esitas R. Harjaksi partner ühises ettevõttes Irina Kuzmina ning palus hüvitada kulud tema poolt kostjale osutatud õigusabi eest. Vaidlustatud maakohtu määruses on märgitud, et kostja esitas 4. septembril 2015. a menetluskulude nimekirja. Tegelikkuses ei ole kostja ei seaduslik ega lepinguline esindaja sellist avaldust esitanud. Seadus sätestab teisele poolele kulude hüvitamise kohustuse mitte poolele osutatud õigusabi, vaid poole esindusteenuse eest. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuvõtmisega 2005. a kadus seadusest mõiste „õigusabi tasumine“, mistõttu on maakohtu määrus seadusvastane. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-01 on asjakohatu, lahend puudutab seaduse vana redaktsiooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ei maakohus 13. novembri 2014. a otsuse ega ringkonnakohus 2. juuli 2015. a otsusega ei mõistnud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud välja.
Maakohtu seisukoht, et ei ole oluline tuvastada, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4) on vastuolus seadusega. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse põhjendatult vajalikus ulatuses. Kuna I. Kuzmina ei esitanud kohtule arveid, mida ta on väidetavalt kostjale esitanud, siis ei ole tema õigusabi kulude nimekirjal tähtsust. Põhjendamatu on hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine. Maakohus jättis tähelepanuta kostja ja õigusabi osutanud juristide kokkuleppe selle kohta, et kostja ei kanna menetluskulusid hageja ja Vladimir Nikitini kohtuasjades. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski mõlemas kohtuasjas. Kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 960 eurot (ilma käibemaksuta), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
7.Ekslik on hageja väide, et kostjat esindas kohtumenetluses vaid R. Harjaks, mitte I. Kuzmina ning et maa- ja ringkonnakohtu lahendites on kostja lepingulise esindajana märgitud R. Harjaks. R. Harjaks on esindanud kostjat kohtuistungitel kostja seadusliku esindajana. Ka maa- ja ringkonnakohtu lahendites on R. Harjaks märgitud kostja seadusliku esindajana. Asjaolu, et I. Kuzmina ei ole kohtuotsustes lepingulise esindajana märgitud, ei tähenda, et ta pole kostjat kohtumenetluses esindanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja juhatuse liige Anzela Vorobjova 2. oktoobril 2013. a volitanud I. Kuzmina esindama kostjat õigusteenuse osutamisel (I kd, tl 55). I. Kuzmina on esitanud TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavuse tõendamiseks haridust tõendava dokumendi (I kd, tl 58–59). I. Kuzmina on esitanud kostja nimel kõik kirjalikud menetlusdokumendid. Volikiri I. Kuzmina nimele on väljastatud tähtajatult, seega esitas I. Kuzmina 4. septembril 2015. a kostja menetluskulude nimekirja kostja lepingulise esindajana. Kuivõrd I. Kuzminal oli kostja esindamiseks kehtiv volikiri ei oma tähtsust hageja väited R. Harjaksi võimaliku seose kohta Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜga. Äriregistri andmetel oli R. Harjaks kostja juhatuse liige 13. detsembrist 2013. a kuni 19. augustini 2015. a. Seega esindas R. Harjaks kostjat maakohtu istungitel 27. mail 2014. a ja 30. septembril 2014. a kostja seadusliku esindajana. Kostja ei taotle lepingulise esindaja tasu hüvitamist istungitel esindamise eest. Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sellest tulenevalt on ekslik hageja seisukoht, et kohtud ei ole mõistnud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulusid välja. Samadel põhjustel on väär ka hageja seisukoht, justkui oleks menetluskulude väljamõistmisel välistatud vastaspoolelt menetlusosalisele osutatud õigusabi eest tasumise hüvitamine. Lepingulise esindaja tegevus seisnebki eeskätt õigusabi teenuse
osutamises, mille tasu ja kulude hüvitamist menetlusosaline vastaspoolelt taotleb. Lepingulise esindaja tasu ja kulud on menetlusosalise esindaja kulu TsMS § 144 p 1 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude väljamõistmisel ning kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Nimetatud põhimõtte kehtimist on Riigikohus kinnitanud nii kehtiva kui ka kuni 2006. aastani kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel. Seega ei ole õige hageja arusaam, et õigusabikulusid ei tule välja mõista, kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et õigusteenuse osutaja võttis endale menetluskulu kandmise riski, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kostjal võis olla õigusabi teenuse osutajaga menetluskulude kandmise kohta kokkuleppe Vladimir Nikitini puudutavas vaidluses ei tähenda, et kostjal oli samasugune või mingi muu kokkulepe menetluskulude kandmise kohta ka antud vaidluses. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2). Tartu Ringkonnakohus märkis 2. juuli 2015. a otsuse p-s 10, et kuna maakohtu lahend tsiviilasjas on tehtud ilma, et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kuivõrd hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, ei pidanud maakohus määrama menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne asjas lõpplahendi jõustumist. Lõpplahend antud tsiviilasjas jõustus Riigikohtu 7. septembri 2015. a määrusega, millega riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 4. septembril 2015. a, seega tähtaegselt.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale teenust maakohtus 19,33 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus 17,5 tunni ulatuses. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 14,5 tunni ulatuses, s.o 8 tunni ulatuses maakohtus osutatud teenuse eest ja 6,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus osutatud teenuse eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja taotluse ringkonnakohtus osutatud teenuse eest hagejalt menetluskulude väljamõistmisel. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kostja ringkonnakohtu menetluses ühtegi dokumenti esitanud ega muud toimingut teinud, mille eest saaks nõuda vastaspoolelt tasu hüvitamist. Ka ringkonnakohtu 2. juuli 2015. a otsuse p-s 5 on märgitud, et vastustaja (s.o kostja) vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu mõista vastaspoolelt menetluskulu toimingute eest ja dokumentide koostamise eest, mida kohtule ei ole esitatud. Kohus ei saa kontrollida nimetatud toimingute tegemist. Kuivõrd hageja ei esita sisulisi vastuväiteid väljamõistetud kostja menetluskulude suurusele maakohtus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid analüüsida maakohtu poolt rahuldatud ulatuses ning nende vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks maakohtu menetluses, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, 960 eurot (ilma käibemaksuta), s.o maakohtu poolt rahuldatud ulatuses (8 tundi * 120 eurot/tund).
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.