Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-55664
Tsiviilasi
S.R. hagi KÜ XXXX XX Narva-Jõesuu vastu küttekulu tasu kindlaksmääramiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. novembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): S.R. (isikukood: XXXXX; elukoht: XXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): KÜ XXXX XX Narva-Jõesuu (registrikood: 80266002; asukoht: Narva-Jõesuu J. XXXX XX-1), esindajad Anzela Vorobjova ja Roland Harjaks
esindajad
muutmata.
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta
S.R. kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S.R.le kuuluv korteriomand (asukohaga Narva-Jõesuu XXXX XX-XX) on eraldatud kogu elumaja üldisest keskküttesüsteemist ning korterisse on paigaldatud elektriküte. Riigikohus leidis 08.06.2011. a otsuse p-is 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Seega oli hagejal vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Maakohus asus seisukohale, et kuna S.R. ei ole esitanud elumaja kõikide korteriomanike nõusolekut ega KÜ XXXX XX Narva-Jõesuu üldkoosoleku (millest võtsid osa kõik korteriomanikud) nõusolekut maja ühisest küttesüsteemist eraldumiseks, siis ei saanud S.R. ja KÜ XXXX XX Narva-Jõesuu vahel olla kokkulepet ühisest küttesüsteemist eraldumise, elektrikütte paigaldamise ja keskküttekulude eest 34,8% ulatuses tasumise kohta. Hageja viitab elumaja konstruktsiooni puudulikkusele, mille tõttu ei pidanud elumaja sooja. Kohus asus seisukohale, et see asjaolu ei ole aluseks keskküttesüsteemist eraldumiseks. Hageja on esitanud Narva-Jõesuu Linnavolikogu liikme S.M. tõendi selle kohta, et korter nr XX läks üle elektriküttele. Kohtule jäi arusaamatuks, kas elektriküte lubati korterisse nr XX paigaldada täiendavalt, kuna majas oli külm või hõlmas see luba ka keskküttesüsteemist eraldumiseks. Kohus asus seisukohale, et korterile nr XX lubati paigaldada täiendav elektriküte, mis täiendas juba olemasoleva keskküttesüsteemi võimsust. S.R. on kohtule esitanud elektrikütte paigaldamise dokumentatsiooni, millel puudub KÜ XXXX XX Narva-Jõesuu kõikide korteriomanike kooskõlastus. Hageja ei ole esitanud soojusenergia arvestusi, milline peaks olema alternatiivkütte võimsus korteris nr XX küttesüsteemi projekti muudatuse korral. Kohus asus seisukohale, et korteri nr XX eraldumine ühisest keskküttesüsteemist toimus omavoliliselt ning ei olnud kooskõlas seadusandlusega. Kõik korteriühistu otsused on S.R.le täitmiseks kohustuslikud. S.R.le on küttekulud arvestatud seaduses sätestatud viisil nagu ka kõigile teistele korteriomanikele, mille tõttu puudub rakendatud küttekulu tasumise arvestuses vastuolu hea usu põhimõtetega. Maakohus märkis, et KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks, s.o ühise keskküttesüsteemi taastamiseks. Kohus asus seisukohale, et teiste korteriühistu liikmete õiguste rikkumine võib seisneda ka selles, et korter nr XX, minnes üle elektriküttele, võttis maha radiaatorid ja ühendas ümber torud ilma vastava projektita, mille tõttu on häiritud teiste korteriomandite soojusenergiaga varustamine. Kohus leidis, et S.R. vastuväited, et elektriküttele üleminek toimus enne korteriomandite moodustamist, ei ole asjakohased ning on paljasõnalised.
korteriühistut ega korteriomandeid ei olnud. Maja haldas Narva-Jõesuu linna ettevõtte AS Jõesuu Kinnisvara. Korteriomandid moodustati alles 10.10.2002. a; 4) on vaidluse all kaudse kütte kulude (mitte keskkütte kulude) arvestamise kord; 5) ei ole maakohus tuvastanud, kas kostjal oli kohustus alates 01.10.2013. a kuni käesolevas tsiviilasjas otsuse jõustumiseni arvestada hagejale kaudse kütte kulusid 34,8% ulatuses korteri üldpinnast; 6) on ebaõige maakohtu seisukoht selles, et hageja ei ole esitanud kohtule soojusenergia arvestust selle kohta, mis kuuluks korteris nr XX tarbimisele juhul, kui viimane on eraldatud üldisest küttesüsteemist. Hageja on sellekohased arvestused esitanud (I kd, tl 36-40).
KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 2 lg 1 ja § 151 annavad kostjale õiguse muuta korteriühistu ja korteriühistu liikme vahelisi kokkuleppeid, kui neid ei täideta ning lähtuda tuleb korteriühistu liikmete ühistest huvidest. 24.10.2013. a üldkoosoleku otsusega võeti vastu otsus, et korteriomanikud, kes on läinud üle elektriküttele, on kohustatud tasuma kütte eest 100% korteri üldpinnast. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui hagejal oleks olnud kokkulepe, et ta maksab kütte eest tasu 30% ulatuses korteri üldpinnast, on korteriühistul õigus muuta korteriühistu ja liikme vahelisi kokkuleppeid lähtudes korteriühistu liikmete ühistest huvidest. KOS §-s 11 on sätestatud korteriomaniku kohustused ning selle paragrahvi lg 1 p-i 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.