Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 06.07.2020 – 05.07.2021 summas 3504 eurot. 01.03.2022 esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot kuni 31.12.2021 ning alates 01.01.2022 (PKS uue redaktsiooni jõustumise päevast) kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused PKS § 101 alusel. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud tagasiulatuva elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole varem pöördunud kostja poole elatise nõudega ja pole midagi teinud elatise nõudmiseks. Kostja töötasu moodustab 1200-1300 euro kuus ning temal on kaks alaealist last, seega käesoleval juhul on tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Kui hageja oleks enne kohtusse pöördumist kostja poole pöördunud, siis kostja oleks ülalpidamiskohustuse ka täitnud. Samuti on kostja seisukohal, et asja lahendamisel tuleb lähtuda Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematel tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Tänavu avaldatud uuringu põhjal on laste tegelik vajadus tunduvalt alla seadusega kehtestatud alammäära. Seega palub kostja elatissumma väljamõistmisel arvestada RAKE uuringuga, millise kohaselt on keskmine ülalpidamiskulu ühe lapse kohta umbes 343 eurot, seega peaaegu 2 korda väiksem kui seadusjärgne elatismiinimum. Käesoleval juhul võiksid põhjendatud lapse vajadused olla summas 360 euro, millest kostja peab kandma pool ehk 180 eurot. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele, siis kostja on seisukohal, et tuleb hagi rahuldamata jätta vähemalt 30 euro ulatuses, sest vastavas osas on lapse vajadused kaetud riigi poolt makstava toetusega. 11.03.2022 ning 13.04.2022 esitatud seisukohtades kinnitas kostja, et on nõus tasuma ajavahemiku 06.07.2021 kuni 31.12.2021 elatist summas 250 eurot. Kohtu põhjendused

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud ning elatist igakuiselt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

6.4 Hageja on välja toonud mänguasjade kulu 150 eurot. Igasugune meelelahutuslikku tegevust, s.h mänguasjadega mängimist ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks, kuna nimetatu toetab ka lapse arengut. Samas ei ole igakuine kallite mänguasjade ostmine kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindajal on võimalus valida, millises ulatuses ja mis summades mänguasju hagejale soetada ning kallimate mänguasjade ostmine võiks olla põhjendatud üldjuhul ainult sünnipäeva- või jõulukingitustena. Kohtu hinnangul võib seega põhjendatud mänguasjade kuluks pidada 50 eurot. 6.5 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 97,02 eurot. Esitatud selgituste kohaselt koosneb nimetatud kulu elektrist, kommunaalteenustest, interneti ja TV teenustest ning mobiiltelefonikuludest. Hageja on esitanud nimetatud kulude osas kohtule ka tõendeid (tlk 119-132). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii elektri, kui ka kommunaalkulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks interneti, TV ja mobiiltelefoni kulusid. On eluliselt usutav, et laps saab vaadata aegajalt telekast või internetist lastesaateid ja multikaid. Samuti võib aeg-ajalt olla vajalik teha kõnesid seoses hagejaga (nt helistamine arstile jms). Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega on seega nimetatud kulud kokku vajalikud ja põhjendatud 97,02 euro ulatuses. 6.6 Hageja poolt märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada ca 507,02 euro ulatuses. Samas asub kohus seisukohale, et lisaks hageja poolt märgitud kuludele võib aegajalt tekkida täiendavaid kulutusi, mida iga kuu või iga aasta ei ole vaja teha või ei ole võimalik ette näha (s.h kulud majapidamistarvetele, transpordile, sünnipäevadele jms.). Samuti võivad kuude lõikes kulud erineda ning sendi täpsusega ei ole mõistlik elatist määrata. Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud on eluliselt usutavad vähemalt 560 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 280 eurot. 6.7 Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 6.8 Kostja on palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist

üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada käesoleval juhul lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt jääks kostja osaks elatise tasumisel 250 eurot (280 eurot – 1⁄2 lapsetoetusest 30 eurot). 6.9 PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma esialgses vastuses viidanud ka teisele lapsele ja oma majanduslikule olukorrale. 04.02.2022 toimunud eelistungil on aga kostja kinnitanud, et on vastu üksnes tagasiulatuva elatise osas (tlk 106). Seega puudub kohtul vajadus hinnata kostja majanduslikku seisu, s.h kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, selles osas, mis puudutab elatise väljamõistmise nõuet alates hagiavalduse esitamisest. Kostja väljatoodust kohus eeldab, et kostja on suuteline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese või kostja teise lapse tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täiendavaks elatise vähendamiseks.

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks perioodil 06.07.2020 kuni 05.07.2021 kostjalt elatist nõudnud. Esitatud on üksnes hageja seadusliku esindaja ja kostja 29.04.2020 kirjavahetus, milles on viidatud sellele, et lapsel on vaja süüa, ravimeid, mähkmeid, riideid ja mänguasju (tlk 54-55). Nimetatud kirjavahetus on toimunud rohkem kui aasta enne hagiavalduse esitamist kohtule. Iseenesest ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine hageja nõudeõiguse olemasolu, kuid kohtu hinnangul võib suurema summa väljamõistmine olla kostjale ebamõistlikult koormav. Hagejal oleks olnud võimalus aktiivselt tegutsedes ka suurem kahju ära hoida. Samuti ei täidaks käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.