2-21-16048
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-21-16048
Tsiviilasi
L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja 2: E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)
Kohtuistungi aeg
19.04.2022. a
I
vihmavarjud. Ka eelnevalt on kostja võtnud lapsi kahekesi koos, nad on kostja juures ööbinud ja kostja on transportinud neid V. nõudmisel mitte nende elukohta xxxxxx vaid näiteks Valka. Kostja teatel puudub tal aga E. I. igasugune side ning seetõttu ei ole ta lapse ülalpidamises osalenud. Kostja leiab, et V. I. nõutav miinimuelatis, arvestades kostja vähest sisstulekut ja varalist seisu, on liiga suur ning samuti on kostja arvates hagiavalduses välja toodud kulutused lastele ebamõistlikult suured. Kostja arvates ei saa kuluda viiekuuse ja viieaastase lapse toidule sama suurt summat. Samuti ei saa kuluda mõlema lapse hügieenitarvetele 175 eurot kuus. Kostja saab aru, et mähkmed viiekuusele E. on kulukad, aga ülejäänud kulud tunduvaad veidi üleliigsed. Lapsed elavad ja käivad lasteaias xxxxxx, seega on ka kulutused transpordile liialdatud, sest nende hulka on arvatud ebavajalikud taksosõidud. Kostja avaldas, et kui tuvastatakse tema isadus laste suhtes, siis on ta nõus maksma elatist alates isaduse tuvastamise hetkest, mitte hagi esitamisest. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma elatist ettenähtud miinimumi ulatuses ja tal palub kohtul temalt väljamõistetavat elatist vähendada.
Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejad elavad oma ema V. I. juures ja kostja elab lastest eraldi. Kostja on suhelnud hageja 1, L. I. . Umbes kord või kaks kuus on ta käinud last vaatamas ja on võtnud mõnikord ka last enda juurde. Hageja 2, E. I. , kasvatamises ei ole kostja üldse osalenud. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostjal eraldi elava vanemana kohustust anda hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. Kuna hagejate põlvnemine tuvastatakse kohtuotsusega, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt ja elatise nõude saab rahuldada alates hagi esitamisest. Kostja ei ole ka vaidlustanud tema kohustust maksta hagejatele elatist. Poolte vahel on aga vaidlus makstava elatise suuruse üle. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020. a oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel
arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest, s.o alates 13.10.2021. a. Kostja vaidleb elatise nõuetele miinimumi ulatuses vastu. Kostja väitel ei ole tal oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik maksta hagejatele elatist rohkem kui kokku 300 eurot kuus. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kuna antud juhul nõuavad hagejad kostjalt miinimumelatist, siis arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, ei pea hagejad enda vajalikke kulutusi selles ulatuses tõendama ja kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas ulatuses. Kuni 01.01.2022. a oli miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatuna kujuneb miinimumelatise summaks hagejale 1, L. I. , 175 eurot kuus ja hagejale 2, E. I. , 132 eurot kuus. Elatisesumma arvestamisel on muu hulgas arvesse võetud, et laste vajadused on osaliselt rahuldatud lapsetoetuste ja laste emale makstava lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning iga kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Kui arvestada, et hagejate ema kasvatab kolme last, siis saab lugeda, et iga lapse vajadused lasterikka peretoetuse arvel on kaetud 100 euro ulatuses ühes kuus. Hageja 1 kui pere esimese lapse kulud on kaetud lisaks lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ja hageja 2 kui pere kolmanda lapse kulutused lapsetoetuse arvel 100 euro ulatuses. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hagejad veedavad kostjaga aega vähem kui 7 päeva kuus, siis ei ole seda elatise arvestamisel arvesse võetud ega selle võrra elatist vähendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust mõista temalt hagejate kasuks välja elatis väiksemas ulatuses, kui seda on alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, s.o hagejale 1 elatis 175 eurot kuus ja hagejale 2 elatis 132 eurot kuus. Kostja on ka sarnases ulatuses elatise maksmisega nõustunud. Kohus leiab, et ka hagejate esindaja ei ole põhistanud, et esineks alus mõista välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas ulatuses. Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et laste vajadused oleksid suuremad, kui kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa, millele lisanduvad veel lapsetoetused ja lasterikka pere toetus (hageja 1 kulud 510 eurot kuus ja hageja 2 kulud 464 eurot kuus). Hagiavalduses on märkinud hagejate esindaja hageja 1 kulude suuruseks kokku 580 eurot kuus ja hageja 2 kulude suuruseks 625 eurot kuus. Kohtuistungil möönis hagejate esindaja, et tegelikult laste kulud nii suured ei ole. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on õiglane mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates kohtuotsuse tegemisest ja põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne seda aega. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagejate põlvnemine kostjast tuvastatakse kohtuotsusega. Enne hagejate põlvnemise tuvastamist ei olnud kostja enda isaduses kindel ega pidanud seetõttu olema teadlik ka hagejate ülalpidamiskohustusest. Kohus võtab arvesse ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja väitel on tema netosissetulek ühes
kuus 500 kuni 600 eurot. Kostjal ei ole teada mingit vara, mida ta saaks elatise maksmiseks realiseerida. Seega võib järeldada, et kui mõista kostjalt koos jooksva elatisega välja ka veel elatis tagasiulatuvalt, siis ei jääks kostjale enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate elatisenõuded osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates kohtuotsuse tegemisest, kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hageja 1 kasuks 175 eurot kuus ja hageja 2 kasuks 132 eurot kuus. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja enne otsuse tegemist jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema V. I. pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste põlvnemisasja ja ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.