lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-16048/16

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 13.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-21-16048/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-16048

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-21-16048

Tsiviilasi

L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja 2: E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)

Kohtuistungi aeg

19.04.2022. a

RESOLUTSIOON

I

1.Rahuldada L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise nõudes.
2.Lugeda tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx).
3.Lugeda tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud E. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx). II

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
4.Rahuldada L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu elatise nõudes osaliselt.
5.Mõista E. P. lapse L. I. kasuks välja elatis 175 eurot kuus alates 13.05.2022. a kuni L. I. täisealiseks saamiseni.
6.Mõista E. P. E. I. kasuks välja elatis 132 eurot kuus alates 13.05.2022. a kuni E. I. täisealiseks saamiseni.
7.E. P. tuleb temalt L. I. ja E. I. kasuks välja mõistetud elatis maksta V. I. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx).
8.Jätta rahuldamata L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest enne 13.05.2022. a.
9.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
11.Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri resolutsiooni punktide 2 ja 3 alusel poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. I. esitas 13.10.2021. a kohtule alaealiste laste L. I. ja E. I. nimel hagiavalduse E. P. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on laps L. I. sündinud xxxxxxxxxx. a ja laps E. I. sündinud xxxxxxxxxx. a. Laste ema on V. I. . Laste sünniaktidesse isa kohta kannet tehtud ei ole, kuid hagejate esindaja väitel on laste isa kostja E. P. . Laste ema V. I. hakkas kostjaga koos elama 01.12.2015. a xxxxx üürikorteris. Lapse L. sündimise ajal ei olnud kostja nõus, et tema nimi läheb lapse sünnitunnistusele. 2017. aasta kevadest kolisid V. I. koos kostja lapse L. I. xxxxxx, V. I. ema korterisse. V. I. kooselu kostjaga on olnud kaootiline. Vahepeal olid nad lahus, kuid enne lapse E. I. sündimist olid nad taas aasta aega koos elanud. Vahetult enne E. sündimist, 2021. aasta maikuus, läks kostja uuesti nende juurest minema. Kostja ei olnud ka nõus E. sünnitunnistusele ennast isana kandma. Aegajalt on kostja käinud lapsi vaatamas, seda umbes üks kord kuus 30 min kuni 4 h vältel. Kostja elatist lastele ei maksa. Lapse L. I. igakuised vajadused on kokku 580 eurot ja lapse E. I. 625 eurot. Mõlemi lapse eluasemekulud on 75 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 175 eurot ja riietele/jalanõudele 100 eurot. E. I. igakuiste vajaduste hulka kuuluvad lisaks sidekulud summas 5 eurot ja muud vältimatud püsikulud summas 40 eurot. Hagejate esindaja taotles hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud L. I. ja xxxxxxxxxx. a sündinud E. I. põlvnevad kostjast E. P. ning mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest.
2.Kohus võttis hagi 02.11.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, E. P. , esitas 17.11.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ta ei ole kindel, et tema on laste L. I. ja E. I. isa. Kostja võttis õigeks, et on elanud laste ema V. I. koos, kuid kostja väitel oli kooselu problemaatiline ja V. I. on olnud suhteid ka teiste meestega ning L. I. ja E. I. sündimise vahepeal sündinud lapse M. I. isa on keegi teine. Ka V. I. ise on kostjale saadetud SMS-ides avaldanud kahtlust selle osas, kes on laste isa. Kostja väitel elas ta V. I. koos peamiselt lapse L. I. pärast, sest uskus, et ta võib olla tema laps, kuigi seda kindlalt mitte teades. Pärast ühisest elukohast xxxxxx lahkumist on kostja võimalusel veetnud aega nii L. kui V. I. teise lapse M. . Viimati võttis kostja nad endaga 16. oktoobril, kui käis xxxxx ja ostis lastele uued saapad, mütsid ja

vihmavarjud. Ka eelnevalt on kostja võtnud lapsi kahekesi koos, nad on kostja juures ööbinud ja kostja on transportinud neid V. nõudmisel mitte nende elukohta xxxxxx vaid näiteks Valka. Kostja teatel puudub tal aga E. I. igasugune side ning seetõttu ei ole ta lapse ülalpidamises osalenud. Kostja leiab, et V. I. nõutav miinimuelatis, arvestades kostja vähest sisstulekut ja varalist seisu, on liiga suur ning samuti on kostja arvates hagiavalduses välja toodud kulutused lastele ebamõistlikult suured. Kostja arvates ei saa kuluda viiekuuse ja viieaastase lapse toidule sama suurt summat. Samuti ei saa kuluda mõlema lapse hügieenitarvetele 175 eurot kuus. Kostja saab aru, et mähkmed viiekuusele E. on kulukad, aga ülejäänud kulud tunduvaad veidi üleliigsed. Lapsed elavad ja käivad lasteaias xxxxxx, seega on ka kulutused transpordile liialdatud, sest nende hulka on arvatud ebavajalikud taksosõidud. Kostja avaldas, et kui tuvastatakse tema isadus laste suhtes, siis on ta nõus maksma elatist alates isaduse tuvastamise hetkest, mitte hagi esitamisest. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma elatist ettenähtud miinimumi ulatuses ja tal palub kohtul temalt väljamõistetavat elatist vähendada.

4.02.02.2022. a toimus kohtuistung, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja V. I. ja kostja E. P. . Pooled taotlesid, et kohus määraks hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiisi. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras 09.02.2022. a määrusega DNAekspertiisi, tegemaks kindlaks hagejate põlvnemine kostjast.
5.17.03.2022. a esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiakti hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks teostatud DNA-ekspertiisi kohta.
6.19.04.2022. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hagejate esindaja V. I. jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja taotles, et kohus tuvastaks, et hagejad põlvnevad kostjast ning mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest. Hagejate esindaja seletas täiendavalt, et tal on kokku 4 alaealist last, kellest tema juures elavad kolm, s.o hagejad L. I. , E. I. ja lisaks M. I. . Hagejate esindaja sissetulekuks on emapalk 680 eurot (bruto) kuus, lapsetoetused 60 eurot iga lapse kohta kuus ja lisaks lasterikka pere toetus. Hageja esindaja täpsustas ka hagejate igakuiseid vajadusi. Tema sõnul on pere eluasemekuludeks 87 eurot üür ja kommunaalkulud, mis talvel on kuni 200 eurot. Korteris elab tema koos kolme lapsega. Hageja E. I. toidukulud on 150 eurot kuus, aga L. I. toidukulud tegelikult nii suured ei ole, kui hagiavalduses märgitud. Samuti ei ole laste transpordikulud ja kulud hügieenitarvetele nii suured nagu hagiavalduses märgitud. E. I. tuleb käia kord kuus taastusravis. Seal käiakse valla transpordiga, aga selle eest tuleb maksta. L. I. selliseid transpordikulusid ei ole. E. I. hügieenitarvetele kulud umbes 170 eurot kuus, sest mähkmed on kallid. L. I. hügieenitarvetele kulub umbes 20 eurot kuus. Hagejate esindaja ei osanud selgitada hagiavalduses E. I. kohta märgitud muid vältimatuid püsikulusid 40 eurot ulatuses. Kostja E. P. avaldas, et võtab tema vastu esitatud isaduse tuvastamise nõuded õigeks ega vaidle enam nendele nõuetele vastu, kuna DNA-ekspertiisiga on tuvastatud, et hagejad L. I. ja E. I. põlvnevad temast. Hagejate elatise nõudeid tunnistas kostja vaid osaliselt. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma kahe lapse peale elatist kokku rohkem kui 300 eurot kuus. Kostja seletas täiendavalt, et ta töötab R. OÜ-s ehitajana. Tema sissetulek on keskmiselt 500 kuni 600 eurot kuus neto. Kostja peab igakuiselt pangalaenu katteks maksma 350 eurot. Lisaks läheb 150 eurot kohtutäituri võla katteks. Kostja elab koos elukaaslasega üürikorteris. Kostja tegi istungil ettepaneku lõpetada elatise nõuete menetlus kompromissiga, tingimusel, et maksab kumalegi hagejale elatist 150 eurot kuus. Hagejate esindaja kostja pakutud elatisesummaga ei nõustunud ja jäi miinimumelatise nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus leiab, et põhjendatud on L. I. ja E. I. hagi E. P. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel (tl 14, 15) kindlaks, et alaealine L. I. (hageja 1) on sündinud xxxxxxxxxx. a ja alaealine E. I. (hageja 2) on sündinud xxxxxxxxxx. a. Hagejate ema on V. I. . Isa kohta kummagi hageja sünniakti kannet tehtud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt PKS § 94 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Kohtumenetluse käigus määras kohus hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiisi ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas kohtule DNA-ekspertiisi kohta 17.03.2022.a koostatud ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx (tl 22-23). Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on võrrelnud hagejate L. I. ja E. I. , nende ema V. I. ning kostja E. P. DNA-profiile ning analüüsi tulemusena on ekspert arvamusel, et E. P. saab 99,999999999% tõenäosusega olla L. I. bioloogiline isa ja 99,999999999% tõenäosusega E. I. bioloogiline isa. Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et hagejad L. I. ja E. I. põlvnevad kostjast E. P. . Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hagejate võimalikul eostamisajal elas ta laste emaga koos ja nende vahel olid intiimsuhted. Kostja väitel oli aga laste emal suhteid ka teiste meestega, mistõttu ei olnud ta kindel, et tema on laste isa ja seetõttu ka tema isadust ei vormistatud. Kohtuistungil, pärast seda, kui olid olemas DNAekspertiisi tulemused, võttis kostja isaduse tuvastamise nõuded õigeks ega vaidlustanud seda, et tema on hagejate bioloogiline isa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõuded ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx.a sündinud hageja 1, L. I. , ja xxxxxxxxxx. a sündinud hageja 2, E. I. , põlvnevad kostjast E. P. . TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
8.Kohus leiab, et hagejate elatise nõuded kostja vastu on põhjendatud osaliselt. PKS §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 11.06.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kuigi põlvnemise tuvastamise korral loetakse mees lapse isaks alates sünnist, siis tagasiulatuvalt alates sünnist temalt elatist nõuda ei saa ja elatise nõude saab rahuldada alates hagi esitamisest.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejad elavad oma ema V. I. juures ja kostja elab lastest eraldi. Kostja on suhelnud hageja 1, L. I. . Umbes kord või kaks kuus on ta käinud last vaatamas ja on võtnud mõnikord ka last enda juurde. Hageja 2, E. I. , kasvatamises ei ole kostja üldse osalenud. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostjal eraldi elava vanemana kohustust anda hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. Kuna hagejate põlvnemine tuvastatakse kohtuotsusega, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt ja elatise nõude saab rahuldada alates hagi esitamisest. Kostja ei ole ka vaidlustanud tema kohustust maksta hagejatele elatist. Poolte vahel on aga vaidlus makstava elatise suuruse üle. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020. a oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest, s.o alates 13.10.2021. a. Kostja vaidleb elatise nõuetele miinimumi ulatuses vastu. Kostja väitel ei ole tal oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik maksta hagejatele elatist rohkem kui kokku 300 eurot kuus. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kuna antud juhul nõuavad hagejad kostjalt miinimumelatist, siis arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, ei pea hagejad enda vajalikke kulutusi selles ulatuses tõendama ja kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas ulatuses. Kuni 01.01.2022. a oli miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatuna kujuneb miinimumelatise summaks hagejale 1, L. I. , 175 eurot kuus ja hagejale 2, E. I. , 132 eurot kuus. Elatisesumma arvestamisel on muu hulgas arvesse võetud, et laste vajadused on osaliselt rahuldatud lapsetoetuste ja laste emale makstava lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning iga kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Kui arvestada, et hagejate ema kasvatab kolme last, siis saab lugeda, et iga lapse vajadused lasterikka peretoetuse arvel on kaetud 100 euro ulatuses ühes kuus. Hageja 1 kui pere esimese lapse kulud on kaetud lisaks lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ja hageja 2 kui pere kolmanda lapse kulutused lapsetoetuse arvel 100 euro ulatuses. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hagejad veedavad kostjaga aega vähem kui 7 päeva kuus, siis ei ole seda elatise arvestamisel arvesse võetud ega selle võrra elatist vähendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust mõista temalt hagejate kasuks välja elatis väiksemas ulatuses, kui seda on alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, s.o hagejale 1 elatis 175 eurot kuus ja hagejale 2 elatis 132 eurot kuus. Kostja on ka sarnases ulatuses elatise maksmisega nõustunud. Kohus leiab, et ka hagejate esindaja ei ole põhistanud, et esineks alus mõista välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas ulatuses. Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et laste vajadused oleksid suuremad, kui kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa, millele lisanduvad veel lapsetoetused ja lasterikka pere toetus (hageja 1 kulud 510 eurot kuus ja hageja 2 kulud 464 eurot kuus). Hagiavalduses on märkinud hagejate esindaja hageja 1 kulude suuruseks kokku 580 eurot kuus ja hageja 2 kulude suuruseks 625 eurot kuus. Kohtuistungil möönis hagejate esindaja, et tegelikult laste kulud nii suured ei ole. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on õiglane mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates kohtuotsuse tegemisest ja põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne seda aega. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagejate põlvnemine kostjast tuvastatakse kohtuotsusega. Enne hagejate põlvnemise tuvastamist ei olnud kostja enda isaduses kindel ega pidanud seetõttu olema teadlik ka hagejate ülalpidamiskohustusest. Kohus võtab arvesse ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja väitel on tema netosissetulek ühes

kuus 500 kuni 600 eurot. Kostjal ei ole teada mingit vara, mida ta saaks elatise maksmiseks realiseerida. Seega võib järeldada, et kui mõista kostjalt koos jooksva elatisega välja ka veel elatis tagasiulatuvalt, siis ei jääks kostjale enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate elatisenõuded osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates kohtuotsuse tegemisest, kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hageja 1 kasuks 175 eurot kuus ja hageja 2 kasuks 132 eurot kuus. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja enne otsuse tegemist jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema V. I. pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste põlvnemisasja ja ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval