Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-17753
Tsiviilasi
J G T hagi J T vastu elatise nõudes 2682 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J G T (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: A R (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: J T (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past (epost [email protected]) kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.11.2021 esitatud ja 16.11.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on J G T (hageja) J T (kostja) laps. Kostja ei ela lapsega juba 6 aastat koos ja elatist ei ole tasunud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 1000 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused (arstiabi, hambaravi, vaktsineerimised, huvitegevus, spordivahendid jne) 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 292 eurot alates hagi esitamisest, s.o 11.11.2021. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on alates 2012.aasta kevadest kuni käesoleva ajani võimaldanud hageja seaduslikul esindajal ilma kuludeta (omandamiseks ja kasutamiseks vajalikud püsi- ja jooksvate kuludeta) elada kostjale kuuluvas oma aiaga elamus Tallinnaga vahetult piirnevas elamurajoonis. Kostja on tasunud hageja seaduslikule esindajale hetkel kuuluva elektrilise sõiduauto liisingulepingu järgsed maksed ning ka vara hageja seadusliku esindaja nimele välja ostnud. Hageja seaduslik esindaja ei ole pidanud hageja eest hoolitsemisel nimetatud kulusid – eluasemekulud ja transpordikulud – kandma. Kostja kantud ja ka käesoleval ajal kantavad kulud oma poja eest hoolitsemisel on olnud märkimisväärsed ja ületavad oluliselt PKS sätestatud ülalpidamise nõutud minimaalset määra. Tegelikkusele ei vasta hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks elatist ning samuti hageja seadusliku esindaja väited hageja ülalpidamiseks kuluvate kulutuste kohta, so 1000 euro suuruses igakuiselt. Kostja ostis 2012 kevadel xxx hoonestatud kinnistu. Nimetatu on olnud hagejale ning hageja seaduslikule esindajale elukohaks. Kostja on tasunud ainuisikuliselt xxx omandamisel tasutud summa, samuti pangalaenu maksed, maamaksu, kandnud suures ulatuses ka xxx jooksvad kulutused (vesi, elekter, kindlustus). Hageja seaduslik esindaja ei ole kandnud xxx eluasemega seoses mingeid kulusid. Samuti on kostja tasunud ainuisikuliselt hageja seaduslikule esindajale kuuluva elektrilise sõiduauto xxx liisingumakseid ja selle lõpliku väljaostumakse alates 2012 kuni 2017 summas kokku 44 313 eurot, lisaks on kostja tasunud nimetatud sõiduki kaskokindlustuse makseid, samuti ostnud sõidukile suverehvid ja talverehvid. Kuivõrd tegemist on elektri teel laetava sõidukiga, siis hageja seaduslik esindaja laadib sõidukit vajadusel xxx elektrivõrgust kostja arvel.
Kostja on ostnud hagejale ning hageja seaduslikule esindajale ning viimase pojale S R toitu nädalavahetustel üle nädala, millal kostja külastas hagejat, keskmiselt ligikaudu 25 euro väärtuses nädalavahetuse kohta. Samuti on kostja ostnud vajadusel hagejale riideid, kostja on tasunud hageja hambaravi eest. Kostja on tasunud xxx kogutavat nn klassiraha (erinevate ürituste/külastuste jne organiseerimine) iga poolaasta kohta 50 eurot (õppeaasta kohta 100 eurot). Kostja asub seisukohale, et ta on alates hageja sündimisest teda hästi ülal pidanud, hageja seaduslikul esindajal puudus ja puudub sisuline põhjus elatise nõudega kohtusse pöörduda. Hagiavalduse rahuldamisel tuleb kostja hinnangul arvestada hageja seaduslikule esindajale igakuiselt makstava riikliku lapsetoetuse summaga ning nimetatud summat arvestada igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohtu põhjendused
lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
6.4 Hageja on välja toonud sidekulud summas 50 eurot. Ühtegi tõendit sidekulude osas ei ole hageja aga kohtule esitanud. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. 6.5 Hageja on välja toonud kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot ning on esitanud tõendeid, mille kohaselt on hageja seaduslik esindaja tasunud klassiraha summas 45 eurot (dtl 125), toidu eest 8,40 eurot ja 14,40 eurot (dtl 126, 128) ja kogupäevakooli eest 94 eurot (dtl 127). Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis käimisega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h on vajalik osta kooli sümboolikaga riideid, käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Kohtu hinnangul on aga 100 eurot ülepaisutatud, kuna koolis on ka pikem suvevaheaeg ning klassiraha ja kogupäevakooli eest ei ole vaja iga kuu tasuda. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kogupäevakool oleks vajalik. Kohus peab mõistlikuks koolikohustuse kuluks kokku 25 eurot. 6.6 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele summas 100 eurot ning esitanud paar maksekviitungit (dtl 149, 150). Esmalt märgib kohus, et nimetatud kviitungid ei tõenda, mida ja kellele on ostetud. Samas saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas ei ole igakuiselt riideid osta vajalik ning kohtu hinnangul on hagejal ka võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas 60 eurot. 6.7 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (arstiabi, hambaravi, vaktsineerimised, huvitegevus, spordivahendid jne) summas 100 eurot ning esitanud täiendavaid dokumente kulude osas, s.h maksekorraldused ju-jutsu, kino, ujumise, juristi teenuste ning üürikorteri, sh hageja toa sisustamise kulude kohta (dtl 120-124, 151,152,158). Arvestades hageja vanusega on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel ja ujumas käimine. Ebavajalikuks ei saa ka pidada treeningutel osalemist. Samuti võib aeg-ajalt tekkida täiendavaid kulutusi, mida iga kuu või iga aasta ei ole vaja teha või ei ole võimalik ette näha (s.h hambaravi, suuremad kulud hageja toa sisustamisel jne). Kohus peab mõistlikuks ja usutavaks igakuiseks täiendavaks kuluks 50 eurot. 6.8 Seega on hageja kulud käesoleval ajal vajalikud ja usutavad ca 510 eurot ulatuses, millest kostja osa moodustab 255 eurot. Kuna vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5), siis tuleb nimetatud summast arvestada maha ka pool lastetoetusest summas 30 eurot ning elatise suuruseks jääb 225 eurot. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hageja kulud ei ületa käesoleval ajal vähemalt kahekordset elatise miinimummäära, mistõttu ei ole oleks põhjendatud elatise väljamõistmine suuremas ulatuses, kui kehtiv miinimum. Kohus selgitab, et perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli elatise miinimumiks 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on elatise miinimumsuuruseks 225,64 eurot.
Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hagi esitamise ajal puudusid hagejal p-s 6.1 nimetatud eluasemekulud. 10.12.2021 dokumendis on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et otsib uut elamispinda endale ja hagejale, mistõttu ei ole nad varsti enam seotud xxx kinnistuga ning hiljemalt jaanuariks 2022 on nad sealt välja kolinud (dtl 58). Kuna 07.03.2022 esitatud dokumendis on hageja seaduslik esindaja märkinud, et esitatud tõendid on jaanuarikuu lõikes (dtl 116) ning esimene üürimakse on teostatud 23.12.2021, siis eeldab kohus, et enne nimetatud kuupäeva eluasemekulusid hageja seaduslikul esindajal seoses hagejaga kanda ei tulnud. Ühtegi tõendid eluasemekulude kandmise kohta enne 23.12.2021 ei ole hageja esitanud. Seega oleks vähemalt novembrikuu hageja kulud eluasemekulude võrra väiksemad, s.o 310 eurot, millest kostja osa moodustab 125 eurot (s.o 310/2 –lapsetoetus 30 eurot).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.