Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. X (hageja) esitas hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotleb elatise välja mõistmist alates veebruarist 2022. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 23.02.2022. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega ning seega lasus hagejal tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Seetõttu on põhjendatud elatise välja mõistmine alates hagiavalduse esitamisest 23.02.2022. Kohus selgitab mh, et kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohus 01.03.2022 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama tõendeid, mis kinnitavad tema igakuiseid väljaminekuid. Hageja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et hageja kulud on osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja on märkinud söögikuludeks 300 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et nii lapsed, kui ka täisealised vajavad elamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hageja ei ole välja toonud, et ta peaks jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks lugeda

150 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et hagejal tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Kohtu hinnangul on mõistlik kulutus tervishoiule 20 eurot. Hügieenitarbed 40 euro ulatuses, kulu koolikohustuse täitmiseks 20 euro ulatuses ning muu vältimatu püsikulutusena juuksur 20 euro ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ja eluliselt usutav. Samuti on üldtuntud asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Seega peab kohus mõistlikuks garderoobikuluks 50 eurot. Kohus ei pea põhjendatud kuludeks eluasemekulusid summas 233 eurot, kulutusi transpordile 60 eurot ja sidekulu 17 eurot, sest hageja oleks pidanud nende kulude osas esitama kohtule tõendeid. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 300 euro ulatuses, millest 1⁄2 on 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb alates 23.02.2022 hageja kasuks välja mõista elatis summas 150 eurot kuni hageja poolt XXX eriala xxx lõpetamiseni, s.o kuni 22.06.2023. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.