Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
09. mai 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-2228
Tsiviilasi
K K, K K, K K hagi K K vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
ja
tegemise viis
selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K K (isikukood xxx; xxx) Hageja II: K K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja III: K K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: K N (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Kaie Mandel Kostja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Õnneli Matt
2.4 Punktides 2.1.-2.3. nimetatud elatised kannab K K K N arveldusarvele number xxx. 2.5 K, K ja K veedavad isaga aastakalendri numeratsiooni arvestades aasta paaritud nädalavahetused reede õhtul hiljemalt kl 18.00 kuni pühapäeval kl
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on K K, K K, K K hagi K K vastu elatise nõudes. 31.03.2022 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles pooled mh leppisid kokku suhtlemiskorras. Kohus 05.04.2022 kirjaga tegi pooltele ettepaneku kaaluda uue kompromissi sõlmimist selliselt, milles pooled jätavad kompromissist välja suhtlemiskorra kokkulepped. Pooled esitasid 14.04.2022 kohtu tegevusele vastuväite. Vastuväite kohaselt ei lähtu kodus seadusest, uuematest õigusteaduslikest käsitlustest ega kujunenud kohtupraktikast, mistõttu jäävad pooled oma taotluse juurde kinnitada poolte 31.03.2022 kompromiss. Kohus 02.05.2022 kirjaga küsis Anija Vallavalitsuselt kompromissi osas seisukohta, sh selles osas, kas kompromiss vastab Anija vallavalitsuse hinnangul kõigi huvidele. Anija Vallavalitsus teavitas kohus 05.05.2022, et Anija Vallavalitsuse hinnangul ei ole kompromissi sõlmimisel ebakõlasid, kuivõrd mõlemad lapsevanemad ja ka lapsed on suhtluskorra graafikuga nõus ning lastele on tagatud võimalus suhelda oma mõlema vanemaga.
Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 552 lg 2 küsib kohus vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Kohus selgitab täiendavalt, et enne vastuväite lahendamist küsis kohus Anija Vallavalitsuselt seisukohta poolte poolt esitatud kompromissi kohta. Anija Vallavalitsuse hinnangul vastab esitatud kompromiss lapsevanemate ja laste huvidele. Kohtu hinnangul on Anija Vallavalitsus esitanud kohtule põhjaliku seisukohta, kompromiss on laste huvidest lähtuv ja toetab laste heaolu ning seetõttu on võimalik poolte poolt esitatud kompromiss kinnitada. TsMS § 5521 lg 1 järgi kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. TsMS § 5521 lg 3 kohaselt lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohalik omavalitsus on lastega suhelnud, siis ei pea kohus ise laste täiendavat ärakuulamist vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab poolte poolt esitatud vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled leppisid kokku, et loobuvad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.