Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-4239
Tsiviilasi
XXX(pankrotis) menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised
Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, XXX, epost: XXX);
kohustustest vabastamise
vabastamise menetluse
Võlausaldaja/taotluse esitaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja: Kerly XXX (e-post: [email protected]). Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
15.09.2015 esitas XXX(pankrotis) võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja Swedbank AS märgib kohtule esitatud taotluses, et pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on 20.05.2014 ning 02.03.2015 palunud võlgnikul edastada usaldusisiku aruanne hiljemalt 16.03.2015. Tulenevalt asjaolust, et XXX(pankrotis) ei ole kohtu nõuetele reageerinud, siis puudub igasugune info, mida võlgnik on teinud PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste täitmiseks. PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste rikkumistega kaasneb võlausaldajale kahju tekitamine. Seega tugineb võlausaldaja Swedbank AS PankrS § 175 lg-le 2, mis sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg-le 5 tuginedes võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et tuginedes PankrS § 175 lg-le 5 tuleks keelduda XXX(pankrotis) kohustustest vabastamisest ja lõpetada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 08.10.2015 e-kirjaga andis kohus võlausaldajale XXXAS ja võlgnikule võimaluse esitada seisukoht võlausaldaja Swedbank AS-i 15.09.2015 taotluse osas 10 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest. Tähtaegselt (14.10.2015) seisukoha esitanud võlausaldaja XXXAS toetab Swedbank AS-i 15.09.2015 taotlust seoses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumisega. Mittetähtaegselt (16.10.2015) esitas seisukoha võlgnik XXX(pankrotis), kus märgib, et ei olnud teadlik aruande esitamise kohustusest oma sissetulekute ja võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta. Võlgnik märkis kirjas, et tema sissetulekud alates kohustustest vabastamise menetluse algust 01.10.2013 kuni 01.08.2015 on olnud järgnevad: „riiklik peretoetus kolmele lapsele 3 900,12 eurot, elatisraha 6 927,50 eurot, vajaduspõhine peretoetus 868,52 eurot, toimetulekutoetused 9 022,11 eurot, töötukassa poolt makstud stipendium ja sõidukompensatsioon 630,32 eurot. Kokku on sissetulekud 14 421,07 eurot ning väljaminekud üüritud eluasemele on olnud 01.10.2013 kuni 01.08.2015 kokku 13 766,01 eurot. Kahjuks on minu sissetulekud selle aja jooksul olnud nii väikesed, et ma ei ole suutnud oma kontolt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Olin töötukassas arvel tööotsijana kuni 02.09.2015, olen läbinud tööharjutused ja kursuseid. Hetkel ma töötan juba 02.09.2015 Tallinnas lasteaia õpetajaabina. Ja minu palk on 426 eurot bruto“. 22.10.2015 e-kirjaga palus kohus XXX(pankrotis) saata uuesti 16.10.2015 esitatud seisukoht allkirjastatult ning lisada sellele vajalikud tõendid hiljemalt 30.10.2015. 05.11.2015 e-kirjaga juhtis kohus võlgniku tähelepanu sellele, et ta ei ole kinnitanud 22.10.2015 e-kirja kättesaamist ning ühtlasi palub seda viivitamatult teha. 19.01.2016 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku XXX(pankrotis) ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Istungile ilmusid võlgnik XXX(pankrotis) ja võlausaldaja AS Swedbank esindaja Kerly XXX. Kohus kohapeal nõu pidades määras lisada võlgniku esitatud 19.01.2016 toimingute ülevaate ja Töötukassa 06.07.2015 teatise toimikusse.
XXX(pankrotis) kirjutas ärakuulamisel ka alla võlgniku vandele, millega kinnitas esitatud andmete õigsust. Võlausaldaja soovib täiendavalt võlgniku pangakonto väljavõtet alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, so alates 2013. aasta septembrist. Kohus määrab võlgnikul esitada nõutud tõendid võlausaldajale ja kohtule hiljemalt 01.02.2016. 01.02.2016 esitas võlgnik kohtule ja võlausaldajale järgnevad tõendid: tõend Töötukassalt töötuna ja tööotsijana arvel olemise kohta (vahemikus 2006-2015), Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna tõend toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kohta ning tõend XXX(pankrotis) Tallinna Asunduse Lasteaias õpetaja abina töötamise ja töötasu kohta alates 02.09.2015. Kuivõrd 19.01.2016 võlgniku ülekuulamise kohtuistungil kohustus XXX(pankrotis) esitama kohtule ja võlausaldajale ka oma pangakonto väljavõtte kohustustest vabastamise menetluse algusest, so 2013. aasta septembrist ja 01.02.2016 seda teiste eelpool nimetatud tõenditega ei esitatud, siis palus kohus 03.02.2016 võlgnikult täiendavalt selle kohtule ja võlausaldajale esitamist hiljemalt 08.02.2016. 09.02.2016 esitas võlgnik kohtule ja võlausaldajale Swedbank AS nõutud tõendi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja Swedbank AS-i 15.09.2015 taotlus kuulub rahuldamisele ning XXX(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. XXX(pankrotis) ei ole vahemikus 27.08.2013 – 18.10.2015 kohtule esitanud ühtegi aruannet oma tegevuse kohta. Kohtunõuded usaldusisiku aruande esitamiseks, milles peavad sisalduma andmed võlgniku tegevuse või selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta ning lisaks teave võlausaldajatele teostatud väljamakse kohta, on XXX(pankrotis) edastatud 20.05.2014 ja
02.03.2015. Nimetatud nõuetele kohtule vastuseid ei tulnud. Kohus on seisukohal, et XXX(pankrotis) on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Rikkumist saab pidada muuhulgas süüliseks tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei ole esitanud andmeid oma õiguste ja kohustuste kohta terve vara ulatuses, mitte üksnes tähtsusetu osa ulatuses (RKTKo 3-2-1121-11 p. 12). Seega leiab kohus, et XXX(pankrotis) on kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt ning kohaldada tuleb PankrS § 175 lg 2 punkti 2. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXX(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XXX(pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.