Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja vastus A. A. ja kostja on sõlminud kokkuleppe, millega A. A. on võtnud üle hageja ülalpidamise kohustuse. A. A. on saanud kostja käest 20.11.2015 kinnituskirja alusel 48 300 eurot ja lubanud, et seda arvestades ta hageja eest elatist ei nõua. Seetõttu on kostja vastu esitatud hagiavaldus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kostja seisukohal, et lapsele kulutusi tehes ei konsulteeri A. A. kostjaga ja mõistlikud lapse põhjendatud vajadused ei ole 805 eurot kuus. Kostja vaidleb sellele tervikuna ja täielikult vastu. Ka kooselu ajal ei olnud lapse vajadused sellised vaid jäid reeglina vahemikku 300 kuni 410 eurot sõltuvalt kuus ja aasta ajast koos planeerimatute kulutustega tervikuna kokku. Suvel olid kulud väiksemad ja talvel vastavalt koolikohustustele, hobidele ja riietele suuremad. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et A. A. käsutuses on riiklikud peretoetused vähemasti 60 euroses määras. Kostjal puudub võimalus maksta elatist 292 eurot kuus, sest tema sissetulek on A OÜst 586 eurot kuus. Pärast kooselu purunemist elab kostja koos oma vanematega ning suurem osa vahendeid, kuulub tal enese elatamisele. Niisamuti on kostjal täiendavad finantskohustused, mida ta peab teenindama. Seega igal juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimum määra vastavalt PKS § 102 lg 1 ja 2. Samuti, kuna A. A. sissetulek on ca 3 korda suurem kostja sissetulekust, siis selles osas peab proportsionaalselt A. A. osalema enam ühise lapse üleval pidamises. Käesoleval juhul esineb seega alus kõrvale kalduda ülalpidamise kulude võrdsuse põhimõttest vanemate puhul. Kohtu põhjendused

6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.

märkinud, et on olnud kindel, et kokkuleppe sõlmimine ei oma mingit õiguslikku tähendust ning see on sõlmitud nii vaimse kui ka füüsilise ähvardamise teel. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe aga ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 20.11.2015 kinnituskirjast võib järeldada, et hageja vanemad leppisid kokku elatise maksmises muul viisil. Samas asub kohus seisukohale, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. Kohus leiab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Vanemate kokkulepe jääb küll vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-35-17, 2-186499). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaatamata võimalikule vanemate kokkuleppele, on hagejal õigus alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest elatist kostjalt nõuda. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kokkuleppe sõlmimise võimalikele asjaoludele (s.h allkirjastamist võimaliku ähvardamise teel), kuna käesoleval juhul ei nõua hageja elatist tagasiulatuvalt. Kohus jääb seisukohale, et vanemate eelnev kokkulepe ei takista hagejal elatist edasiulatuvalt nõuda ning kostjal on õigus nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi.

Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 805 eurot, s.h: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 250 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas. 7.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 50 eurot ning selgitanud, et eluasemekulud koosnevad igakuisetest kommunaalkuludest, mis sõltuvalt hooajast (suve- ja talvehooaeg) on vahemikus 100 kuni 180 eurot kuus. Samuti on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja elab koos seadusliku esindaja kahekesi aadressil Xxxx. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohtu hinnangul on 50 eurot arvestades hageja selgitustega ka eluliselt usutav ja mõistlik. 7.2 Hageja on välja toonud kulutused toidule summas 150 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on 150 eurot igakuiselt mõistlik ja vajalik kulu. 7.3 Hageja on välja toonud kulutused transpordile summas 25 eurot ning selgitanud, et hageja õpib kesklinnas Tallinna Xxxx ning kooli ja koolist tagasi transportimiseks kasutab hageja esindaja sõidukit. Kohus peab usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohus asub seega seisukohale, et 25 eurot transpordikuludele on põhjendatud ja vajalik. 7.4 Hageja on välja toonud sidekulud 10 euro ulatuses. Kostja on välja toonud, et tasub ise vastavaid kulusid ja on esitanud selle kohta 3 arvet perioodi eest august 2021 kuni oktoober 2021 (dtl 125-131). Kohtu hinnangul on sidekulud arvestades lapse vanust vajalikud ja põhjendatud 10 euro ulatuses. Kohus selgitab, et elatise välja mõistmise korral puudub kostjal kohustus täiendavalt hageja sidekulusid tasuda ning juba tasutud sidekulud on võimalik elatisega tasaarvestada. 7.5 Hageja on välja toonud tervishoiukulud summas 250 eurot. Hageja on selgitanud, et 23.09.2021 alustati hagejal breketiravi ning ravimplaani kohaselt kestab hageja ravi kuni 3 aastat ning maksab ligikaudu 4 000 eurot. Samuti kannab hageja ööläätsi, mis võimaldavad hageja silmanägemisel püsida stabiilsena. Läätsede peale kuulub iga aastaselt 500 eurot, millele lisanduvad visiidid arstile Riiga iga 4-6 kuu tagant (ööläätsed on kirjutatud välja 2019 aastal Riias asuvas Xxxx, kuna Eestis ööläätsi osta ei ole võimalik). Samuti on hageja selgitanud, et lisaks ravile vajab hageja pidevalt prillide vahetamist. Jaanuaris on hageja esindaja kulutanud hageja prillide ja spetsiaalsete ujumisprillide peale järgnevad summad:

20.01.2022 tellimus nr 2201392 O OÜ klaasid ja prilliraam, kokku 197,20 eurot; 20.01.2022 tellimus nr 2201386 O OÜ ujumisprillid CS 12004L1 RX, kokku 147,60 eurot. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa iseenesest breketiravi, prille ja ööläätsesid pidada ebavajalikuks. Alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest (s.o 02.08.2021) kuni lapse täiskasvanuks saamiseni (s.o xxxx), on aega ca 70 kuud. Seega, kui arvestada breketite kuluga 4000 eurot ning maksimaalselt läätsede kuluga kuni hageja täiskasvanuks saamiseni 3000 eurot (s.o 500 eurot x ca 6 aastaga), siis teeb see igakuiseks kuluks ca 100 eurot (7000/70). Samas ei ole hageja teinud eluliselt usutavaks, et ööläätsi tuleks kanda kuni hageja täisealiseks saamiseni või et seda ei saaks teha odavamalt. Arvestades aga ka hageja prillide vajadusega ning aegajalt muude ravimite vajadusega, siis asub kohus seisukohale, et tervishoiukulud on antud juhul põhjendatud 70 eurot ulatuses. 7.6 Hageja on välja toonud kulutused hügieenitarvetele summas 20 eurot. Nimetatud kulu ja selle suuruse osas kostjal vastuväited puudusid. Ka kohtu hinnangul on nimetatud kulu usutav ja selle suurus mõistlik. 7.7 Hageja on välja toonud koolikohustuse kulu summas 150 eurot ning on täiendavalt selgitanud, et nimetatud kulu koosneb koolis käimisega seotud mõistlikest kuludest ning lisaks ka kulust hageja igakuistele huviringidele. Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis käimisega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, iga aastased pildistamised jms. Ka huviringides käimist ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks. Igasugune arendav või sportlik tegevus on lastele kasulik. Hagejal on samas võimalus valida, millistes huviringides ja millise hinna eest käia. Samuti kestavad huviringid eelduslikult ainult teatud aja aastast (nt septembrist kuni maini). Kohus peab seega mõistlikuks koolikohustuse kuluks (sh huviringid) 100 eurot. 7.8 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Koolieas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohus seisukohal, et igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta. Kohus peab põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks kokku 80 eurot. 7.9 Hageja poolt hagis märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada 505 euro ulatuses. Samas asub kohus seisukohale, et lisaks hageja poolt hagis märgitud kuludele võib aegajalt tekkida ka muid kulutusi, s.h kulud meelelahutusele, sünnipäevadele, taskurahale, majapidamistarvetele jms. Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt 550 eurole, millest kostja osa moodustab 275 eurot.

7.10 Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada kostja igakuiseid kulutusi üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks hageja kulutusi mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.

kohustusest. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Kohus asub seisukohale, et alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest, s.o 02.08.2021 kuni 31.12.2021 on seega põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 1233,17 eurot (245 eurot ühes kuus, s.o 275 eurot – 1⁄2 lapsetoetusest) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus- nimetatust on juba maha arvestatud 1⁄2 lapsetoetust). Alates 01.04.2022 on põhjendatud aga kostjalt välja mõista elatis summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.