Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud OÜ Vändra Ökopagar (likvideerimisel) esitas kohtule 25.01.2016 võlgniku pankrotiavalduse, milles palub algatada ettevõtte pankrotimenetlus. Avalduse ja selle lisade kohaselt oli osaühingu tegevusalaks pagaritoodete ja jahude valmistamine, varade bilansiline väärtus on 2 369 700.13 EUR. Paraku ei suuda osaühing teenindada ja tasuda SEB Pangalt võetud laenu ega tagastada nii PRIA-le, hankijatele, Maksuja Tolliametile kui töövõtjatele võlguolevaid summasid (summad kokku vara väärtusega samas suurusjärgus). Osaühing algatas 20.11.2015 likvideerimise, likvideerijaks määrati R.V., kes on aga oma kohustused täitmata jätnud. Uus likvideerija on alates 21.01.2015 Krista Assi. Likvideerimise käigus oli huvilisi võlgniku tervikvara ostuks, kuid neil tekkisid probleemid pangaga laenude ülevõtmisel. Tervikvarana müüa ei ole osaühingut võimalik, samas ei saa ettevõte tootmist jätkata, seetõttu tuleb välja kuulutada pankrot. Kohtule on teada, et SEB Panga kasuks on tsiviilasjas nr 2-15-10978 tehtud otsus (jõustunud 23.01.2016), millega panga kasuks mõisteti välja 691 754.17 EUR. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 25.01.2016 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil 22.02.2016 jäi võlgniku seaduslik esindaja, likvideerija Krista Assi, esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandes tooduga. Ta selgitas, et probleemid ettevõttes algasid sellega, et pank andis küll laenu, kuid tootmine viibis 6 kuud seoses seadmete tarnega. Pangaga ei õnnestunud läbi rääkida lepingute ümbertegemiseks ja lõpuks öeldi laenulepingud üles. Tootmine on lõpetatud 11.11.2015, samuti lõpetati töötajatega lepingud, samas oleks võimalik tootmine käima panna nädalaga, kui leiduks investor. Võlgnikul endal ei ole enam vahendeid investeerimiseks. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt asub ajutine haldur seisukohale, et tõenäoliseks maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud laienemine. Laienemiseks kaasatud rahalised vahendid ja nende kasutamise tingimused ei vastanud võlgniku tegelikele vajadustele. Tehti mitmeid ebaõnnestunud rahavoogude prognoose ja nende mittetäitumisest tulenevalt kaotati usaldus põhilise kreeditori AS SEB Pank ees. Võlgnik oli pikemaperioodiliseks kahjumiga tegutsemiseks liiga halvasti kapitaliseeritud. Tänaseks on võlgniku majandustegevus peatunud, töötajatega on töölepingud lõpetatud. Võlgnikul puuduvad käibevahendid tootmise taaskäivitamiseks. Tegevuse taaskäivitamiseks ilma

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-16-1181 kohustusi vähendamata oleks teoreetiliselt võimalik üksnes kohustuste refinantseerimise toel pikaajalise laenuga. Tänaseks on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid vahendeid võlgniku tegevusse investeerima ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust sellisel kujul jätkata. Kuna kohustused ületavad varasid (vara 1 284 195.74 eurot ning kohustused 2 920 726.79 eurot), võlgnik ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustusi ja majandustegevus on peatunud, peab ajutine haldur maksejõuetust alaliseks. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2014. aasta keskel, kui tekkisid raskused kohustuste tähtaegsel tasumisel kreeditoridele. Esialgu ületati makseraskused kohustuste tähtaja pikendamisega, kuid ka nendest tähtaegadest ei suudetud seoses müügitulu prognoositust aeglasema kasvuga kinni pidada. Haldur selgitas, et põhjendatud viivised nii pangaga kui PRIA-ga sõlmitud lepingutest lisanduvad päevas suurusjärgu 1000 eurot. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud juhul puudub kohtul alus äsjanimetatud seaduse eelduses kahelda, võlgnikul on vara halduri väljaselgitatuna 1 284 195.74 euro suuruses summas, kohustusi aga 2 920 726.79 eurot. Pankroti peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud laienemine ning selleks kaasatud rahalised vahendid ja see, et nende vahendite kasutamise tingimused ei vastanud võlgniku tegelikele vajadustele. Ilmselt on põhjendatud ka võlgniku täiendus, et laenu võtmisel tekkisid selle teenindamisel raskused seoses tarne viibimisega, mis tõi kaasa käibevahendite puudumise. Kohus leiab, et nimetatud maksejõuetuse põhjused on hinnatavad hetkel muude asjaoludena PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Vändra Ökopagar (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Juri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku. Avaldaja tasutud riigilõiv jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas võlgniku pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5). Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (edaspidi haldur) on esitanud kohtule taotluse tasu ja vajalike kulutuste määramiseks koos tehtud töö aruandega, paludes välja mõista halduri tasuna x tunni eest (tunnihinnaga x eurot) x eurot ning vajalikud kulutused (transport, valveseadmete paigaldus, päringud) summas 277.44 eurot. Lisaks märgib haldur, et võlgniku tootmishoonet Raismiku kinnistul Vändras elektriga varustav Eesti Energia AS oli teinud elektri väljalülitamise hoiatuse. Elektrivarustus ähvardati katkestada 30.01.2016. Kuna vara säilimise tagamiseks oli ajutise halduri hinnangul vaja elektrivarustust (valveseadmete toimimine), tagas ajutine haldur elektrivarustuse eest tasumise alates 27.01.2016 kuni pankroti väljakuulutamiseni, aga mitte kauem kui 31.03.2016. Nimetatud summad palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-16-1181 Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka tunnihind x eurot jääb mõistlikule tasemele (maksimaalne oleks x eurot). Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1, 2 ja 6 alusel määrata halduri büroole tehtud kulutuste suuruseks 277.44 eurot, sest tehtud kulud olid aruande koostamiseks ja asja menetluses vajalikud. Kohus leiab, et ka eelnimetatud elektrikulu tuleb lugeda ajutise halduri poolt vara säilimiseks vajalike kulude hulka. Eesti Energia AS ei ole esitanud tänaseks aga jooksvat arvet alates 27.01.2016 tarbitud elektri eest, mistõttu ei saa täpset summat käesolevas määruses määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.