Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas kohtuotsuses teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osa üksnes hageja poolt alternatiivsena esitatud intressinõude ja viivisenõude osas, muus osas on otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.03.2014 kohtumääruse 3-2-1-186-13 punktis 25 muuhulgas nentinud, et tuleks astuda seadusandlikke samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eelkõige kui võlgnik ise menetluses ei osale (tagaseljaotsuste puhul). Eelnimetatud määrusest tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevalt XxxOÜ ja kostja vahel 19.12.2014 sõlmitud laenulepingust tuleneva intressinõude seaduspärasust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb

tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus (kohtumääruse punkt 16). TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (kohtumääruse punkt 22). Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on XxxOÜ ja kostja vahel 19.12.2014 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 30-päevaks summas 100 eurot, intressiga 35 eurot, krediidi kulukuse määraga 3748,7% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (19.12.2014) oli 26,68%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr (3748,7% aastas) ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 140,5 korda. Seega on XxxOÜ ja kostja vahel 19.12.2014 sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt tühine. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd XxxOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodud põhjustel tühine, on kostja kohtu hinnangul saanud hagejalt õigusliku aluseta 100 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale tagastada. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks õigusliku aluseta saadud 100 eurot. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (kohtumääruse punkt 23). Kuivõrd Xxx ja kostja vaheline tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, võtab kohus intressi arvutamisel aluseks VÕS §

so 184 päeva eest on 100 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 4,06 eurot (100 × 0,0805 / 365 × 184). Refinantseerimismäär alates 02.01.2016 on kuni uue refinantseerimismäära teatamiseni Eesti Panga viimase teate kohaselt 0,05% aastas. Seega on kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.2016-23.02.2016 (kohtuotsuse tegemise päev), so 52 päeva eest on 100 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 1,14 eurot (100 × 0,0805 / 365 × 52). Kokku moodustab viivis ajavahemikul 18.01.2015-23.02.2016 8,80 eurot (3,6+4,06+1,14). Tuginedes eeltoodule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 8,80 eurot põhivõlgnevuselt (100 eurot) alates 18.01.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.02.2016. Hageja on taotlenud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohus mõistab hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (100 eurot) alates 24.02.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude täielikult, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 140 eurot põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 50 eurot. Hageja menetluskuludest kuulub kostjalt väljamõistmisele käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ning õigusabikulu 50 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulu summas 125 eurot hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.