Hagihind Asja lahendamine Kohtu koosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. veebruar 2016 nr 2-14-61294 AS PMA hagi Tiit Mädamürgi (Mädamürk) vastu võlanõudes, sh põhivõlg 20000 eurot, intress 182,22 eurot ja seadusjärgne viivis, aga mitte rohkem kui 20 000 eurot 22182,65 eurot kohtuistung 01. veebruar 2016 kohtunik Silvi Maiste AS PMA (registrikood 10125062, aadress Jüri 19a, Võru linn, 65608) Vandeadvokaat Cardo Soosaar (Advokaadibüroo Lentsius&CASUS, e-post: [email protected]) Tiit Mädamürk (isikukood xxxxxxxxx, aadress xxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxx, e-post: )
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tiit Mädamürgilt AS PMA kasuks põhivõlg 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot, intress 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 22 senti ning alates 01.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi eest 01.09.2014-22.02.2016 summas 2377 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 51 senti, aga kokku viivis mitte rohkem kui 20000 eurot.
3.Välja mõista Tiit Mädamürgilt AS PMA kasuks hageja kantud menetluskulu summas 1475 (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot, sh õigusabikulud 575 eurot ja riigilõiv 900 eurot.
4.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kohtule 22.11.2014 esitatud hagiavalduses ning 16.01.2015 täiendatud nõudes palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 20000 eurot, intress 182,22 eurot ja
viivis põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras päevas, aga mitte rohkem kui 20 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2014 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 20000 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.08.2014 ja maksma laenusummalt intressi 2% aastas. Laenusumma kanti 20.03.2014 kostja pangakontole.
3.Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud. Hageja esitas 22.09.2014 rahalise kohustuse täitmise nõude, millele kostja ei reageerinud. Kostja võlgneb hagejale 20000 eurot, millele lisandub intress 182,22 eurot (20000 x 164 x 2% : 360) ja viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga summas 370,65 eurot (viivitatud päevi 83). Kostja vastuväited
4.Kostja on hagiavalduse isiklikult allkirja vastu 29.12.2014 kätte saanud. Kostja hagi õigeks ei võta, asudes seisukohale, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
5.Kostja väitel ei esindanud vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel hagejat mitte hageja juhatuse liikmeks olev Aira Tokko, nagu on näilikult märgitud laenulepingus, vaid hageja enamusaktsionär Indrek Truija. Just viimasega leppis kostja kokku kõikides laenulepingu tingimustes ning just viimase suunitlusel teostati kostjale ka laenulepingus nimetatud laenu väljamakse. Septembris 2014 kohtusid kostja ning hageja esindaja Indrek Truija väidetavalt uuesti, et arutada vaidlusaluse laenulepingu täitmisega seonduvaid küsimusi ja probleeme. Kohtumise tulemusel jõudsid pooled kokkuleppele, mille kohaselt lahendatakse olukord kohtuväliselt – hageja andis kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja.
6.Seega on pooled muutnud algset lepingujärgset laenu tagastamise tähtaega ning hageja poolt esitatud nõue ei ole käesolevaks hetkeks muutunud veel sissenõutavaks. Hageja täiendavad seisukohad
7.Hageja hinnangul on ebaõige kostja väide, et hagejat ei esindanud 20.03.2014 laenulepingu sõlmimisel juhatuse liige Aira Tokko, vaid aktsionär Indrek Truija. Kuna laenulepingu on allkirjastanud omakäeliselt lihtkirjaliku allkirjaga hageja juhatuse liige Aira Tokko, on kostja väide vastuolus dokumentaalsest tõendist nähtuva asjaoluga. Lisaks juhib hageja kostja tähelepanu sellele, et aktsionäril puudub aktsiaseltsi esindamiseks esindusõigus, kui seda ei ole talle volitusega antud. Tulenevalt ÄS § 307 lõikest 1 võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige. Seega ei olekski Indrek Truija saanud hageja nimel kostjaga laenulepingut ega muid kokkuleppeid sõlmida.
8.Ebaõige on ka kostja väide, et hageja andis kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja. Pooled ei ole laenulepingu järgses laenu tagastamise tähtaja muutmises kokku leppinud. Kostja vastupidine vastuväide on täielikult tõendamata. Kostja saatis hagejat käesolevas kohtuasjas esindavale advokaadile e-kirja, milles on märgitud, et kostja on kohtunud Indrek Truijaga ja temaga kokku leppinud kohtuvälises menetluses. Hageja ei kinnita kostja väidet, kuna pooled ei ole kohtuvälist kokkulepet sõlminud. Seega ei lükka kostja vastuväide ümber hageja väidet, et kostja on laenulepingu järgi kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressiga hiljemalt 31.08.2014.a. Vaidlusaluse laenulepingu punkti 8.2 kohaselt jõustuvad lepingu muudatused pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Seega, isegi kui oleks õige kostja väide, et ta leppis Indrek Truijaga kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises, ei omaks selline suuline kokkulepe õiguslikku tähendust, kuna laenulepingu punkti 8.2 kohaselt peavad kõik lepingu muudatused olema poolte poolt allkirjastatud ja seega vähemalt lihtkirjalikus vormis. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kostja täiendavad vastuväited
9.Kostja märgib, et Aira Tokko on kostja jaoks täiesti tundmatu isik. Kostja pole Aira Tokkoga mitte kunagi kohtunud ega suhelnud, veel vähem arutanud temaga laenulepingu sõlmimist või selle tingimusi. Kostja kogu suhtlus hagejaga ehk AS-ga PMA on toimunud eranditult läbi hageja enamusaktsionäri ehk omaniku Indrek Truija. Kostja seab muuhulgas kahtluse alla laenulepingul hageja esindaja allkirja ehtsuse ning leiab, et kui allkiri kuulubki Aira Tokkole, siis pidi see olema lepingule kantud tagantjärgi, kuivõrd Aira Tokko ei osalenud lepingu faktilisel sõlmimisel – kostja ei tea nimetatud isikut, pole nimetatud isikuga kunagi kokku puutunud ega suhelnud. Hageja ning Indrek Truija käitumine näitavad kostja arvates oma koostoimes selgelt, et Indrek Truijal oli hageja esindamiseks vastavasisuline esindusõigus. Olukorras, mil Indrek Truijal puudus selliste kokkulepete sõlmimiseks vajalik esindusõigus, oleks hageja pidanud kostjat sellest teavitama. Hageja ei ole kostjale aga mitte kordagi osundanud, et Indrek Truijal puudub hageja esindamiseks vajalik esindusõigus, vaid on lasknud kostjal korraldada oma elu teadmises, et kostja ning Indrek Truija vahel sõlmitud kokkulepped on kehtivad. Kohtuistung
10.Kohtuistungil 01.02.2016 jäi hageja oma nõude juurde ning taotles asja sisulist läbivaatamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi kutse oli edastatud kostjale e-posti aadressile [email protected] (kostja abikaasa), milliselt on varasemalt kohtule seoses menetlusega korduvalt vastatud. Kuna kostja on varem korduvalt esitanud kohtule taotluse ja arstitõendi, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda ( kirjavahetus ja tõendid tl 49, 50, 51, 52, 53), selgitas kohus kohtukutses ( tl 61 pöördel), et kui tal ei ole võimalik tervislikel põhjustel osaleda kohtuistungil, on tal võimalik võtta endale esindaja, kes teda esindab. Samuti on hoiatatud, et kui ta ise või tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, arutab kohus asja ilme kostja osavõtuta. Nimetatud kohtukutsele kostja ei reageerinud ega esitanud ka enam ühtegi tõendit. Kohus märgib, et kostjale on püütud kohtukutset kätte toimetada ka posti teel, kohtu kordniku poolt ja politsei kaudu ( tl 42 ), aga see ei ole õnnestunud. Alates 12.06.2015 on kostja kohtuga suhelnud abikaasa kaudu e-posti aadressil [email protected].
KOHTU PÕHJENDUSED JA HAGI LAHENDAMINE
1.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi talle oli edastatud sellesisuline teade (tl 59) e-posti aadressile [email protected], milliselt aadressilt on kohtule varasemalt korduvalt vastanud ning kohtule selgitusi jaganud kostja abikaasa. Kohus leiab, et kohtuistungi kutse tuleb lugeda kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Eeltoodust lähtudest on kohus seisukohal, et hagi sisuline lahendamine on TsMS § 410 ja TsMS § 414 § ning hageja vastavasisulise taotluse alusel võimalik.
3.Kohus tuvastab tõenditena esitatud laenulepingu (tl 3-4) ja maksekorraldusega (tl 4p) alusel, et hageja ning kostja sõlmisid 20.03.2014 tarbijakrediidilepingu, millega hageja laenas kostjale 20000 eurot (tl 3-4). Juriidilisest isikust hagejat on laenulepingu sõlmimisel esindanud juhatuse liige Aira Tokko. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 järgi võib juriidilise isikut tehingu sõlmimisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). ÄS § 307 lg 1 järgi võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Seega ei saanud juriidilisest isikust hagejat tehingu sõlmimisel esindada aktsionär, millisele osundas kostja.
5.Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, millised on jätnud tõendamata. TsMS § 230 lg 1
kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, on kohus seisukohal, et need, sh laenulepingu muutmine tähtaja pikendamisega, on tõendamata.
6.Kohus nõustub menetlusosalistega, et tegemist oli tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on aga VÕS § 401 järgi leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli tarbijakrediidileping, tuli selles sisalduv krediidisaaja kohustus täita vastavalt lepingus kokkulepitule. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 täita selle tähtaja kestel. Kostja ei ole avaldanud, et ta on laenulepingu alusel sõlmitud raha hagejale tagastanud. Kohtu hinnangul tuleb laenu sissenõutavuse osas lähtuda poolte esitatud laenulepingu p-s 1.2 sätestatust, mille järgi muutus põhivõlg sissenõutavaks 01.09.2014, s.o viimane laenu tasumise tähtaeg oli 31.08.2014. Kui võlgnik ei ole võlasuhtest tulenevat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul täitnud, on vastavalt VÕS §-le 100 tegemist kohustuse rikkumisega, mis annab VÕS § 101 lg 1 kohaselt võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult VÕS § 108 lg 1 alusel selle kohustuse täitmist. Seega on põhivõlgnevus alates 01.09.2014 sissenõutav ja kostjal tuleb 20000 eurot VÕS § 108 lg 1, VÕS § 401 ja VÕS § 402 alusel hagejale tagastada.
7.Kuna pooled on lepingu p-s 1.3 kokku leppinud intressi tasumise kohustuses, tuleb kostjalt VÕS § 94 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista ka intress 182,22 eurot (20000 x 164 x 2% : 360).
8.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus on seisukohal, et põhivõlg muutus sissenõutavaks alates 01.09.2014, tuleb seda pidada ka viivisenõude arvestamise alguspunktiks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi eest 01.09.2014-22.02.2016 (539 päeva) summas 2377 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 51 senti, aga hageja taotlusel kokku viivis mitte rohkem kui 20000 eurot. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
11.TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
12.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja koos sellele lisatud arvetega (tl 62-71), nõudes õigusabikuluna kokku 2322,50 eurot (käibemaksu ei lisandu) ja riigilõivu summas 1000 eurot hüvitamist. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
13.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
14.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.
15.Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskuluna tuleb hüvitada riigilõiv summas 1000 eurot. Kuna hagihind tsiviilasjas on 22182,65 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada vastav riigilõiv, milline on riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi 900 eurot.
16.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 115 eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik hageja poolt arvel välja toodud toimingud ei ole nii ajamahukad, kui menetlusosaline üritab kohtule näidata. Kohus on tutvunud kohtuistungi protokollidega, milles nähtub, et tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit kogukestvusega ligikaudu 45 minutit. Koos ettevalmistusajaga on kohtu arvates põhjendatud hüvitada kohtuistungitel osalemisega seoses õigusabikulud kogukestvusega 1 tund. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 4 töötunni ulatuses. Kohus on muuhulgas menetluskulude põhjendatuse juures hinnanud ühele leheküljele põhjendatud ajakuluks 45 minutit, kuivõrd tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, kus tulnuks läbi töötada hulgaliselt tõendeid või muud dokumentaalset materjali. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud 5 tunni ulatuses, summas 575 eurot (5 x 115), milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.