Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 22. veebruar 2016. a
Tsiviilasja number
2-14-633
Tsiviilasi
J.L. hagi G.G. vastu 6 395 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 395 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. veebruari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.G.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. veebruar 2016. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): G.G. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja advokaat Andi Tubin Vastustaja (hageja): J.L. (isikukood: XXXXXXX)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hageja on kostjale nii esimese kui teise müügilepingu eseme üle andnud. Hageja nõuab kostjalt teise müügilepingu järgset tasu, pooled ei vaidle hagis nimetatud müügilepingu eseme osas. Teise müügilepingu esemeks oleva helitehnika omanikuks oli hageja väitel tema abikaasa. VÕS § 12 lg 2 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust selle sõlmimise ajal lepingupoole õigustus lepingu esemeks olevat asja käsutada. Hageja kinnitusel (tl 14) on tal abikaasa nõusolek helitehnika võõrandamiseks. Vaidlus on hageja ja kostja vaheliste müügilepingust tulenevate nõuete suhtes ning hageja on kostjale omapoolse kohustuse täitnud. Maakohus rahuldas hageja ostuhinna nõude.
M.S. ütluste kohaselt pidi esimene helitehnika minema baari, teise tehnika asju ta ei tea. Tunnistaja M.S. väitel oli ta esimese raha üleandmise juures. Mõlemad tunnistajad olid aga raha üleandmise ajal autos, seega mitte hageja ja kostja vahetus läheduses, et kinnitada konkreetse summa üleandmist väitnud. Ringkonnakohus jättis 9. veebruari 2016. a kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse esitada oma lapse ema konto väljavõtte sularaha üleandmisele eelnevast ajast. Nimetatud konto väljavõte ei tõenda, et kostja oleks tasunud selle raha hagejale. Muid tõendeid oma kohustuse täitmise kohta kostja menetluses ei esitanud. Kostja tegutseb majandustegevuses. Vaidlusaluse müügilepingu eseme väärtus ei ole väike. Sularaha tasumisel kohustuse täitmisena tõendamiseks on võimalik võlausaldajalt, praegusel juhul hagejalt, saada täitmise kviitung VÕS § 95 lg 1 järgi, mis oleks muutunud ka tõendamiskoormist (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-76-11 p-i 9). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale helitehnika müügilepingu järgse tasu maksnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.