lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-13140/16

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-13140/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots 22.02.2016, Tallinn 2-15-13140 KN (N) kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 26.08.2015 otsusele täiteasjas nr 194/2014/3499 Harju Maakohtu 9.12.2015 määrus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma määruskaebus Avaldaja (võlgnik): KN (ik XXXXXXXXXX) Avaldaja esindaja: TN (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Belesta Grupi (rk 10325468) Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 9.12.2015 määrus ja teha uus määrus, millega jätta KN kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 26.08.2015 otsusele täiteasjas nr 194/2014/3499 rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jätta kaebuse esitaja KN kanda.
4.Mõista KN-lt kohtutäituri Toomas Saarma kasuks välja menetluskuluna määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
5.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.KN (avaldaja, võlgnik) esitas 4.09.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma (puudutatud isik I, kohtutäitur) 26.08.2015 otsusele täiteasjas nr 194/2014/3499 ja palus otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt lõpetas kohtutäitur Osaühingu Belesta Grupi (sissenõudja; puudutatud isik II) 16.06.2015 avalduse alusel võlgniku suhtes täitemenetluse. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 18.06.2015 otsusele täitemenetluse lõpetamise kohta, mille täitur jättis 26.08.2015 rahuldamata. Kaebaja leidis, et olukorras, kus täitemenetlus oli tsiviilasjas nr 2-14-52157 (eraldatud tsiviilasjast nr 2-13-29313 eraldi menetlusse) hagi tagamise korras kuni kohtulahendi jõustumiseni peatatud, tulnuks täitemenetlus jätta lõpetamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtutäituri otsus annab sissenõudjale võimaluse algatada sama nõude osas uus täitemenetlus, mille tagajärjel peab võlgnik uue hagiga kohtusse pöörduma. Kohtutäitur oleks pidanud jätma sissenõudja avalduse rahuldamata. Kohtutäituri ja sissenõudja vastused

2.Kohtutäitur taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel õigesti. Võlgniku kaebus kohtutäiturile oli deklaratiivne ega sisaldanud tagajärge, mida võlgnik soovis kaebusega saavutada.
3.Sissenõudja kaebusele ei vastanud. Kohtumäärus
4.Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäitur Toomas Saarma 26.08.2015 otsuse täiteasjas nr 194/2014/3499. Kohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt välja riigilõivu 15 eurot avaldaja kasuks. Tõenditest nähtus, et sissenõudja esitas kohtutäiturile 16.06.2015 avalduse täiteasjade nr 194/2014/3495 ja nr 194/2014/3499 lõpetamiseks. Kohtutäitur lõpetas 18.06.2015 otsusega täitemenetluse. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 18.06.2014 (õige 18.06.2015) täitemenetluse lõpetamise otsuse peale. 26.08.2015 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Sissenõudja 16.06.2015 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks on TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt eraldiseisev alus täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus leidis, et olukorras, kus täitemenetlus oli täiteasjas kohtumäärusega peatatud, ei olnud täitemenetluse lõpetamine õige. Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri 26.08.2015 otsuse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt välja riigilõivu 15 eurot avaldaja kasuks. Määruskaebus
5.Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma palus kohtumäärus tühistada ja jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Esmalt märkis kohtutäitur, et 9.12.2015 määruse resolutsioonis puudus viide, millise õigusliku tagajärje võlgniku kaebuse rahuldamine endaga kaasa tõi. Võlgnik taotles kaebuse rahuldamise korral kohtutäituri 26.08.2015 otsuse tühistamist. Kaevatava määruse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus võlgniku kaebuse, kuid resolutsioonist ei nähtu, millise seisukoha võttis kohus kaebuses esitatud taotluse suhtes. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-44-14 p 10) Ekslik on maakohtu seisukoht, et peatatud täitemenetluse ajal ei ole kohtutäituril õigus teha täiteasjas toiminguid, sh lõpetada sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust. TMS ei näe ette kindlat protseduuri peatatud täitemenetluse menetlemiseks, sh lõpetamiseks, kuid TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatu kohustab kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja esitab vastavasisulise avalduse. Maakohtu määruse loogika järgi ei tohiks kohtutäitur peatatud täitemenetluses ühtegi toimingut teha, sh menetlust lõpetada.

Analoogse näitena tõi kohtutäitur kaebuse lahendamise peatatud täitemenetluses, kus seadus ei näe keeldu peatatud täitemenetluse osalistele kaebuse esitamiseks peatatud täitemenetluses. Maakohtu järelduste kohaselt ei tohiks kohtutäitur seda peatatud menetluses läbi vaadata. Samas ei näe seadus ette kaebuse läbivaatamise edasilükkamise võimalust täitemenetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni. Täitemenetluse uuendamine olukorras, kus selleks puudub sissenõudja tahe või sissenõudjal puudub huvi nõude edasiseks sundtäitmiseks, on menetluslikult põhjendamatu. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 17.12.2015 määruses tsiviilasjas 2-15-13101 leidnud, et peatatud täitemenetlust võib sissenõudja avalduse alusel ära lõpetada. Eelnimetatud tsiviilasjas oli menetluses võlgniku Tarmo Noot kaebus kohtutäituri tegevusele võlgniku suhtes läbiviidava ja kohtu poolt peatatud täitemenetluse lõpetamisele. Kohus leidis, et TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt ei ole täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri diskretsioon. Sissenõudja võib ise valida, kas soovib täitemenetlust alustada ning kas ta soovib sellega lõpuni minna või see enne nõude täielikku sissenõudmist lõpetada. Vastused määruskaebusele

6.Võlgnik palus jätta määruskaebus rahuldamata. Sissenõudja kirjalik vastus puudus. Menetluse käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus
8.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud asjaolu, et avaldaja suhtes oli täitemenetlus nr 194/2014/3495 alates 14.06.2013 peatatud Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1329313 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmine, ei saa olla välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole vaja eelnevalt täitemenetlust uuendada. Sissenõudjal on õigus täitemenetluse lõpetamist taotleda ka ilma selleta, et sissenõudja enda nõudest loobub või võlgnik nõude täidab. Võlgniku väide, mille kohaselt annab täitemenetluse lõpetamine sissenõudjale võimaluse algatada sama nõude täitmiseks uus täitemenetlus, on õige, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Võlgnikul ei ole võimalik kaebusega täituri otsusele välistada sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse algatamist võlausaldaja poolt. TMS § 48 lg 1 p 1 ei välista võlausaldaja poolt võlgniku suhtes uue täitemenetluse alustamist sama nõude alusel. Oluline ei ole, mis eesmärgil sissenõudja täitemenetluse lõpetamist soovis ja kohtutäituril ei ole võimalik formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt seda asjaolu hinnata ning jätta avaldust rahuldamata. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei ole kohtutäituri diskretsioon. Kaebuse väide, mille kohaselt maakohtu määruse resolutsioon ei olnud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 5, on õige, kuid sellel ei ole määruse tühistamisel enam tähtsust.

Menetluskulud

9.Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja TsMS § 172 lg 10). Sissenõudja ja kohtutäitur ei ole maakohtus menetluskulude hüvitamist taotlenud. TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 10 alusel kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Määruskaebuse esitaja menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot. Sissenõudja ei ole asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid kandnud.

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok- Toomsalu /allkirjastatuddigitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium