Janek Leevandi hagi OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused vastu kahjuhüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Metsataguse-Metstoa Põllumajandussaadused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja, kostja: OÜ MetsataguseMetstoa Põllumajandussaadused (rk 10828450, asukoht Peterburi tee 46, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) seaduslik esindaja juhatuse liige Allar Mihkelson, e-post; [email protected] Hageja Janek Leevand, elukoht XXXXXXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina UrbSemjonov, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Janek Leevandi esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused vastu täitmise ja täiendavalt kahjuhüvitise nõudes ja hagi tagamise taotluse seada Janek Leevandi kasuks kohtulikud hüpoteegid OÜ-le Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused kuuluvatele kinnisasjadele. Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmis hageja müüjana ja OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused ostjana 08. juunil 2018 kinnistute tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks on järgmised kinnisasjad: 1) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX alla; 2) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX alla; 3) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX alla; 4) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX alla. Hageja tegi 31. mail 2019 avalduse kinnistute tagasiostuõiguse teostamiseks. Kostja keeldus omandiõiguse üleandmisest hagejale. Kostja korraldas pärast tagasiostuõiguse teostamise avalduse esitamist kinnistute koormamise erinevate hüpoteekidega Priiuse Puhketalu OÜ kasuks. Hageja pöördus kohtusse, saamaks kostjalt asjaõiguslepingute sõlmimiseks nõusolekut. Tartu Ringkonnakohus tegi 26. juunil 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-12644, millega kohustas kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale üle kinnistute omandi, ning asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Samuti kohustas kohus kostjat andma nõusoleku senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsuse kohaselt asendab otsus kostja tahteavaldused tingimusel, et hageja on tasunud kostjale hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest põhivõla 88 000 eurot. Hageja tasus kostjale 88 000 eurot kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, täites selliselt müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Hageja on alates 28.02.2024 kantud kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. Eelpool nimetatud kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kokku on hüpoteekide summa (76 550 + 28 150 + 28 150 + 18 150 + 93 000) 244 000 eurot. 2022.a oktoobris kinnitasid Priiuse Puhketalu OÜ ja kostja ühiselt, et kostja võlgnevus OÜ Priiuse Puhketalu ees on 376 758,40 eurot. Hageja pöördus kostja poole, esitades kostjale müügilepingu rikkumisest tuleneva täitmisnõude ja paludes, et kostja viiks müügilepingu esemeks olevad kinnistud vastavusse müügilepingu tingimustega, s.o vabastaks kinnistud neid koormavatest hüpoteekidest. Pooled pidasid ka kompromissläbirääkimisi, kuid kahjuks ei ole kostja siiani hageja nõuet täitnud.
Hagi tagamise abinõude rakendamine on vajalik, vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks. Kostjal puuduvad avalike andmete järgi töötajad, samuti ei ole kostja esitanud siiani tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, mille esitamise tähtaeg oli 11.märts 2024, samuti puudub kostjal maksustatav käive. Samas on kostjal enda kinnitusel võlgnevus OÜ Priiuse Puhketalu ees märkimisväärses summas, s.o summas 376 758,40 eurot. Kostja ei ole hageja vastavast nõudest hoolimata pikema aja vältel vabastanud hageja kinnisasju hüpoteekidest.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2.Viru Maakohus rahuldas 30. detsembri 2024 määrusega hageja taotluse ja määras: 1) seada hagi tagamiseks OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused (registrikood 10828450) kuuluvatele kinnistutele: • asukohaga Männiku, Vana-Saaluse küla, Võru vald, Võru maakond (registrikood 37541) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 34 000 eurot Janek Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks; • asukohaga Pupsi-Jaani, Välgita küla, Viljandi vald, Viljandi maakond (registrikood 1546839) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 160 000 eurot Janek Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks; • asukohaga Pupsi-Arvi, Välgita küla, Viljandi vald, Viljandi maakond (registrikood 2509439) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 50 000 eurot Janek Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks; 2) lükata hagi tagamise määruse edastamine OÜ-le Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused edasi kuni määrus on täidetud (TsMS § 387 lg 1). Maakohus märkis, et kohus tühistab kostja avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, asendades selle rahaga või pangagarantiiga 244 000 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Nordea Bank. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus on avalduses toodud asjaoludega piisavalt põhistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). Seega on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Kohus nõustus hageja taotletud hüpoteegi summaga 244 000 eurot ja leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Arvestades hagis ja hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid, leidis kohus, et kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi seadmine on hageja nõude tagamiseks vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Tegemist on piisavalt suure summaga ja suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et selle täitmisel võib tekkida raskusi. Kohtuotsuse täitmise võib teha võimatuks ka see, kui kostja võõrandab talle kuuluvad kinnistud ilma hüpoteekideta ning sellisel juhul ei oleks kostjal vara millega oleks tagatud hageja nõude rahuldamine. Kohtulik hüpoteek ei riiva oluliselt kostja huvisid ja ei ole kostjale põhjendamatult koormav, kuna kinnistute kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole takistatud, kuid samas on hageja rahalisele nõudele kohtuliku hüpoteegi näol seatud kindel tagatis. TsMS §-ga 385 kohaselt määras kohus, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 244 000 euro tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et asja on menetlenud ja hagi on taganud vale kohus. Puudub väikseimgi võimalus, et hagi rahuldamise korral (mis on ülimalt ebatõenäoline), asuks kostja oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma. Hageja väited nagu kostja oleks rikkunud oma müügilepingujärgseid kohustusi, on väärad, otsitud ja oletuslikku laadi. Hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud. Hageja seisukohad nagu oleks kostja sõlmitud lepingut rikkunud, on tõendamata. Kostja ei ole seadnud vaidlusalustele kinnistutele kohtulikku hüpoteeki. Kohus ei ole kontrollinud hagi tagamisel hagi perspektiivitust. Kostja leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta hagi perspektiivikuse osas, esitatud väidete tõelevastavust eeldades. Samuti ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks kohus arvab, et kostja ei täida või ei saa täita võimalikku hageja kasuks tehtavat kohtulahendit.
HAGEJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määruse muutmata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väited hagi perspektiivituse kohta on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus, et nüüd hagejale kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kinnisasjal lasuvad õigused kujutavad endast üldjuhul lepingutingimustele mittevastavust (VÕS § 217 lg 2 p 4). Kuna kinnistud ei vasta lepingutingimustele on hagejal õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh esitada kahju hüvitamise nõue. Kostja ei põhjenda oma määruskaebuses esitatud väidet, et hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud. Hageja nõue ei saa kuidagi aegunud olla, arvestades, et Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-12644 jõustus 6. novembril 2023 ning hageja ei saanud enne otsuse jõustumist kinnisasjade omanikuks. Kostja väide, et puudub väiksemgi võimalus, et kostja asuks oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma, on vastuolus kostja senise käitumisega. Hageja pöördus 5. juunil 2024 kostja poole ning nõudis, et kostja täidaks oma kohustuse ja viiks müügilepingu esemeks olevad kinnistud vastavusse müügilepingu tingimustega, s.o vabastaks kinnistud neid koormavatest hüpoteekidest. Kostja kohustust täitnud, mis tingiski hagi esitamise. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja puuduvad alused sekkuda kohtu diskretsiooniotsusesse. Kostja väited kohtualluvuse kohta on põhjendamatud.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine.
Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on TsMS § 377 lg 1 järgi täidetud. Hageja taotluses nimetatud asjaolud võimaldavad järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada antud asjas tehtava hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks.
9.Asja materjalidest tuleneb, et hageja esitas kostjale tagasiostu nõude. Pärast tagasiostunõude saamist koormas kostja kinnistutud erinevate hüpoteekidega Priiuse Puhketalu OÜ kasuks. Hageja on praeguseks ajaks jõustunud kohtulahendi alusel teostanud kinnistute tagasiostuõiguse. Hagejale kuuluvad kinnistud ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 4 mõttes lepingutingimustele, sest kõik neli kinnistut on koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku kasuks. Hageja esitas kostja vastu täitmisnõude, taotledes müügieseme (s.o kinnistute) vastavusse viimist müügilepingu tingimustega, s.o kohustada kostjat vabastama kinnistud neid koormavatest hüpoteekidest. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud täitmisnõude ja TsMS § 365 alusel taotlenud tähtaja määramist ja kahju hüvitamist. Kuna kostjal puudub muu vara siis on hageja taotlusel hagi tagamine kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteekide seadmise näol põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib asuda oma vara koormama või võõrandama, mis võib muuta kohtulahendi täitmise hagi rahuldamise korral võimatuks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades nõude suurust esineb iseseisev hagi tagamise alus. Kostja väitis, et puudub võimalus, et kostja ei täidaks kohtuotsust, kui hagi rahuldatakse, kuid ei toonud esile, millistest vahenditest ta kohtulahendi täidaks. Kostja väited kohtualluvuse osas ei ole käesolevas menetlusetapis asjakohased. Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et hagi võib olla aegunud. Kui kostja seda menetluse käigus põhistab, saab maakohus selles osas seisukoha võtta.
11.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja sisulises lahendis.