Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-22-3528 Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 09.03.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lahutasid hageja vanemad abielu xxxxxxxxxx ning hageja asus elama enda emaga (kostja). 2020.a märtsist elab hageja koos enda isaga. Kostja ei ole piisaval määral osalenud hageja ülalpidamises. Kostja ei olnud nõus vabatahtlikult loovutama lapsetoetust isale. Alles valla ja sotsiaalameti sekkumisel hakati 01.01.2022 lapsetoetust maksma isale. Alates 01.09.2020 oli kostja viimaks nõus võtma enda kanda hageja muusikakooli tasu 40 eurot kuus. 2021.a jooksul ostis ema lapsele vajalikke asju 200 euro väärtuses. Kostjalt regulaarselt saadav elatis võimaldaks isal paremini planeerida hageja vajalikke kulutusi. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis 150 eurot kuus hageja täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni. 16.03.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 23.03.2022 esitas hageja hagis loobumise avalduse, sest pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja esitas 24.03.2022 kohtule poolte vahel 21.03.2022 sõlmitud kokkuleppe elatise maksmise osas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega, mitte menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, sest kompromissi sõlmisid pooled enne loobumise avalduse esitamist ning alaealise lapse huvides on pigem kompromissi kinnitamine, kui lihtsalt menetluse lõpetamine, sest kompromissimäärus on täitedokumendiks, millega on vajadusel võimalik pöörduda kohtutäituri poole lahendist tuleneva nõude täitmiseks. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus märgib, et ei saa kinnitada kompromissi osas, milles pooled on kokku leppinud elatise maksmise järgmiselt: „/.../ või kuni õpingute lõpetamiseni.“ Kohus selgitab, et alaealise lapse elatise nõudes võimaldab perekonnaseadus elatise välja mõista vaid lapse täisealiseks saamiseni, sest teada ei ole asjaolu, kas laps täisealiseks saades õpib või mitte. Ka sisulise lahendi tegemisel ei oleks kohus saanud nõuet selles osas rahuldada. Kui laps täisealiseks saades õpib ning vajab ülalpidamist, kuid kostja ülalpidamist ei anna, on hagejal õigus pöörduda kohtusse täisealise õppiva lapse elatise nõudega. Kohus leiab, et muus osas on võimalik kompromissi kinnitada ja lõpetada asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

2-22-3528 tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.