Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-24-134389
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2025, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
828, 76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, Sõpruse pst 145, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): Sillamäe Linnavalitsus, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis 4.12.2022 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, osamaksetega vara müügilepingu Samsung Galaxy Tab A8 ostmiseks (229 eurot) ja nutikindlustuse lepingu (4,19 eurot kuus). Kohus leiab, et poolte vahel 4.12.2022 sõlmitud lepingud on tühised TsÜS § 11 lg-st 1 tulenevalt, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on kohus määranud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitme poolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Sellist heakskiitu asja materjalides ei ole.
Menetluskulud
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta hageja menetluskulud osaliselt (pool tasutud riigilõivust 245 eurost) kostja kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.