2-15-102598/23 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXOÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.07.2014 paketilepingu 3 frantsiis taksobuss nr. 032, millega kostja sai enda kasutusse taksoteenuse osutamiseks sõiduki Peugeot Expert Tepee (registreerimismärgiga XXX). Leping lõpetati poolte kokkuleppel 17. novembril 2014. Kostja on jätnud osaliselt tasumata eelnimetatud paketilepingu alusel esitatud arve nr 5049 (esitatud 13.10.2014, maksetähtaeg 23.10.2014) summas 40 eurot, millest tasumata osa suurus on 22,83 eurot ja täielikult tasumata arve nr 5675 (esitatud 26.11.2014, maksetähtaeg 06.12.2014) summas 149,40 eurot. Hageja palus hagiavalduse rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 172,23 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud (riigilõiv) kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole nõus XXXAS poolt edastatud nõudega. XXXAS on võlgu kostjale järgmiste arvete alusel: 22.08.2014 arve nr 73 suuruses 517 eurot, 14.10.2014 arve nr 80 suuruses 826,10 eurot, 26.10.2014 arve nr 97 suuruses 853,10 eurot, 05.12.2014 arve nr 101 suuruses 414,70 eurot, 12.09.2014, arve nr 81 suuruses 633,80 eurot ning deposiit summas 300 eurot, mis kuulub tagastamisele lepingu alusel. Põhivõlg kokku on 3 544,70 eurot, millest viivised on arvestatud järgmiselt: arve nr 73 viivis suuruses 186,40 eurot, arve nr 81 viivise suuruses 186,97 eurot, arve nr 83 viivis suuruses 214,80 eurot, arve nr 97 viivis suuruses 170,60 eurot, arve nr 101 viivis suuruses 42,50 eurot ning deposiidi tasumise viivis on suuruses 23,25 eurot, viivis kokku 824,54 eurot. Nõue on kokku 4 369,24 eurot. XXXAS ei ole vastanud kostja kirjadele ega ei soovi anda selgitusi, mille alusel on tema poolne nõue tekkinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Hageja Aktsiaselts XXX ja kostja XXXOÜ sõlmisid 02.07.2014 paketilepingu 3 frantsiis taksobuss nr. 032, millega kostja sai enda kasutusse taksoteenuse osutamiseks sõiduki Peugot Expert Tepee (registreerimismärgiga XXX) (tl 25-26); • Leping lõpetati 17.11.2014. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 172,23 eurot (tl 24). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud osaliselt tasumata paketilepingu alusel esitatud arve nr 5049 (esitatud 13.10.2014, maksetähtaeg 23.10.2014) summas 40 eurot (tl 28, 104), millest tasumata osa suurus on 22,83 eurot ja täielikult tasumata arve nr 5675 (esitatud 26.11.2014, maksetähtaeg 06.12.2014) summas 149,40 eurot (tl 29).

032.Lepingu objektiks oli taksoteenuse osutamine kostja poolt hageja kaubamärgi „Tallink Taksobuss“ all. Hagejalt renditava vara üleandmine kostjale ja selle haldamine kostja poolt toimus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile (lepingu punkt 4) (tl 27). Paketilepingu punkti 5 kohaselt on lepingulise paketi baastasu 550 eurot (sisaldab käibemaksu). Baastasule lisandub tasu hageja poolt osutatavate teenuste eest. Baastasu ja teisi tasusid arvestatakse ja makstakse hageja poolt kehtestatud korra alusel (lepingu lisa nr 2). Samuti on kohtule esitatud hageja ja kostja vaheline võlgnevust puudutav kirjavahetus (tl 56-58). Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et hageja ei ole vastanud kostja kirjadele ega soovinud anda selgitusi. Kostja on palunud hagejal selgitada soodustariifide arvestuse meetodit ning seda, milliste dokumentide alusel on toimunud väidetav tasaarvestus ning tasaarvestuse arvestamise meetodit. 24.09.2015 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et arusaadav on, mille eest hageja oma tuluarveid tahab saada. Kokku on viis tuluarvet, kaks kuud juulis ja augustis see töötas, siis septembrikuust enam XXXOÜ enam koostööd ei teinud, tekkisid võlgnevused. Tänaseks on segastel asjaoludel tekkinud olukord, et vastaspool ei saa aru ega lepi hageja müügiarvetega, mis on koostatud vastavalt lepingutele. AS XXX ja XXXOÜ on sõlminud omavahel lepingu. Lepingu nr 32 lisa 2 p 15 alalõik e, ütleb seda, et pooled nõustuvad tasaarveldama vastastikku esitatavaid arveid (tl 87-88). Hageja aktsepteeris, et mõlemad pooled esitavad oma teenustele täissummadele arveid, need arved omavahel tasaarveldatakse lähtudes eeltoodud punktist, et rahalisi liigutusi vastavalt ei tehta. AS XXX on käitunud vastavalt lepingule, mis on primaarne alus. Menetluse kestel on kostja tasunud hagejale arve nr 5049 summas 40 eurot (tl 93, 95). Kostja kinnitab, et on saanud teenuse. Hageja on märkinud, et 23.10.2015 on kostja hagejale tasunud 40 eurot selgitusega „ARVE NR. 5049“. Samas nagu hagiavalduseski kirjas on kostja jätnud osaliselt tasumata arve nr 5049 summas 40 eurot, millest tasumata osa suurus 22,83 eurot ja täielikult tasumata arve nr 5675 summas 149,40 eurot. Kuivõrd tasumata osa arvest 5049 on 22,83 eurot, siis jääb makse suurus mõnevõrra arusaamatuks, kuid 22,83 eurot ületavas osas ehk 17,17 euro ulatuses võiks seda makset hageja hinnangul ilmselt käsitleda arve 5675 osalise tasumisena (tl 92). Seega on kostjal tasumata arve nr 5675 summas 132,23 eurot (149,40 – 17,17). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud summas 132,23 eurot. Kostja on seisukohal, et kostja ei pea tasuma AS-ile XXX kuna AS XXX on kostjale võlgu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on märkinud, et tal on omakorda nõue hageja vastu summas 4 369,24 eurot, millest põhivõlg on 3 544,70 eurot (arve nr 73 summas 517 eurot, arve nr 80 summas 826,10 eurot, arve nr 97 summas 853,10 eurot, arve nr 101 summas 414,70 eurot, arve nr 81 summas 633,80 eurot ja deposiit summas 300 eurot, mis kuulub tagastamisele lepingu alusel) ja viivis 824,54 eurot (tl 45-49). VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-129-11 märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Hageja on seisukohal, et kostja XXXOÜ väide, nagu võlgneks hoopis hageja AS XXX kostjale 4 369,24 eurot, on alusetu. AS XXX on XXXOÜ-le saatnud teenuste arved ja XXXOÜ AS-ile XXX firmakaardi sõitude eest arved. Iga kuu on nende arvete vahel tehtud tasaarveldused. Kolmel korral on XXXOÜ tasunud ka panka, aga lõppseis on selline nagu lisatud aruandes ja kostja võlgneb AS-ile XXX(tl 55). Samuti on hageja selgitanud, et lepingu sõlmimisel tasus kostja tagatisraha 300 eurot, mis sisaldus 2014 juuli teenuste arves ja hiljem septembris 2014 tasus seoses lepingulise frantsiisitasu tõusuga juurde veel 100 eurot. See tagatisraha summas 400 eurot on tasaarveldatud novembris 2014 kostjale esitatud viimases teenuste arves. Arusaamatuks jääb, millisel arvutuskäigul põhineb tagatisrahalt arvestatud n-ö viivis 23,25 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kostja kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 132,23 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale