lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-5203/23

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5203/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-5203

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

ARNISON GRUPP OÜ hagi E&G OÜ (pankrotis) vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2015 määrus hagiavalduse läbivaatamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ARNISON GRUPP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: ARNISON GRUPP OÜ (registrikood 11384956), lepinguline esindaja: Anastassia Golubeva Kostja: E&G OÜ (pankrotis) (registrikood 10479050), pankrotihaldur Peeter Sepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2015 määrus menetluskulude jaotuse ning ARNISON GRUPP OÜ-lt menetluskulude ja viivise väljamõistmise osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Jätta ARNISON GRUPP OÜ hagi E&G OÜ (pankrotis) vastu võla nõudes läbi vaatamata. 4.2 Poolte menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. 4.3 Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.06.04.2015 esitas ARNISON GRUPP OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse E&G OÜ (pankrotis) (kostja) vastu põhivõlgnevuse 9063,30 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
3.Harju Maakohtu 05.10.2015 määrusega nr 2-15-9562 kuulutati välja kostja pankrot. Kostja esindaja Arvo Kivar andis 11.10.2015 kohtule teada, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 1368 eurot.
4.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 26.10.2015 määrusega hagi kostja pankroti väljakuulutamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 375 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt näeb TsMS § 168 lg 2 ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3 kuni 5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 märgitud asjaolusid, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus osundas täiendavalt, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole ebaõiglane, sest hagiavalduse esitamisel oli hageja teadlik kostja vastu suunatud mitmetest nõuetest ning kostja majanduslikest raskustest. Hageja võis eeldada, et kostja suhtes esitatakse pankrotiavaldus, kuid vaatamata sellele soovis hageja hagiavalduse menetlemist.
7.Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Seetõttu arvestas kohus keskmiseks esindaja tunnihinnaks 100 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus luges kostja lepingulise esindaja õigusabikulu põhjendatuks 4 h ja 30 minuti ulatuses kokku summas 375 eurot (ilma käibemaksuta).

Määruskaebus

8.08.11.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 26.10.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 375 eurot ja viivise. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Hageja ei saanud eeldada, et kostja suhtes esitatakse pankrotiavaldus. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri ja summa on ebausaldusväärsed. Kostja pidi teadma, et pankroti väljakuulutamise korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui kostja pärast maksejõuetuks muutumist tegi õigusabile kulutusi, mis polnud hagi läbi vaatamata jätmist arvestades põhjendatud, siis neid menetluskulusid hageja hüvitama ei pea ning hagejalt väljamõistetavaid kulusid tuleb selle võrra vähendada. Kostja oli juba 2014. aastast olnud teadlik sellest, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Vaatamata sellele tegi ta õigusabile kulutusi, mis polnud hagi läbi vaatamata jätmist arvestades põhjendatud. Vastus määruskaebusele
10.Kostja nimel esitas määruskaebusele vastuse Arvo Kivar, kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
12.10.12.2015 teatas kostja pankrotihaldur Peeter Sepper ringkonnakohtule, et kostja loobub menetluskulude nõudest, sest see on hageja suhtes ebaõiglane ning märkis, et Arvo Kivaril puudub pankrotivõlgniku esindamiseks volitus. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb uue määruse, millega jätab poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
14.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna pankrotihaldur loobus menetluskulude hüvitamise nõudest, siis tuleb juba ainuüksi selle tõttu jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
15.Samas leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus tuleks jätta poolte kanda ka juhul, kui pankrotihaldur ei oleks sellega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul viib TsMS § 168 lg-st 2 tulenev menetluskulude jaotus käesoleval juhul ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta hagiavalduse läbi vaatamata jätmise põhjusega. PankrS § 43 lg 2 kohaselt on kohtul kohustus jätta nõue hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kostja pankroti väljakuulutamine on asjaolu, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda, käesoleva asja asjaolusid arvestades, hageja suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Hageja on teatanud, et taotleb ringkonnakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja