XX hagi OÜ Coerente vastu ainuosaniku 18.10.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks ja YY vastu XX OÜ Coerente osanike nimekirja kandmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2017 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja advokaat Hendrik Mühls Kostja I: Coerente OÜ (registrikood 11760412, kustutatud 27.09.2017) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.10.2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjate menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostja II menetluskulu ja mõistis selle hagejalt välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda.
2.Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgnev: 2.1 Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus XX hagis OÜ Coerente vastu ainuosaniku 18.10.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks. 2.2 Jätta läbi vaatamata XX hagi YY vastu XX OÜ Coerente osanike nimekirja kandmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks. 2.3 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 30.03.2016 maakohtule hagiavalduse OÜ Coerente (kostja I) vastu ainuosaniku 18.10.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks ja YY (kostja II) vastu hageja kostja I osanike nimekirja kandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt asutati Coerente OÜ hageja ja YY abielu kestel, mistõttu kuulub osalus Coerente OÜ-s poolte ühisvarasse perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi. Hageja oli Coerente OÜ juhatuse liige perioodil 12.04.2012 – 20.10.2014. YY tegi 18.10.2014 Coerente OÜ ainuosaniku otsuse, millega valiti Coerente OÜ-le uus juhatus, mille kohaselt jätkab Coerente OÜ juhatuse liikmena ainuisikuliselt YY. Äriregistris tehti vastav kanne 20.10.2014. Coerente OÜ 18.10.2014 ainuosaniku otsus on vastu võetud seaduses ettenähtud korda ja nõudeid järgimata, mistõttu vastav otsus on tühine.
3.Hageja palus hagi tagamise korras määrata hageja Coerente OÜ juhatuse liikmeks kuni käesolevas menetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning keelata YY-l temale kuuluva osa võõrandamine.
4.Pärnu Maakohtu 22.04.2016 määrusega hagi tagamise avaldus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2016 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.
5.29.09.2017 esitas YY taotluse menetluse lõpetamiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 428 lg 1 p 5 ja § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna Coerente OÜ on äriregistrist kustutatud. Pärnu Maakohtu 04.09.2017 määrusega asjas nr 2-17-10807 lõpetati Coerente OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. YY palus jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2).
6.18.10.2017 seisukohas nõustus hageja menetluse lõpetamise ja hagi läbivaatamata jätmisega. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel või alternatiivselt lugeda YY nõutavad kulud põhjendamatuks ja neid hagejalt mitte välja mõista. Hagejale ei saa olla ette heidetav see, et kohtumenetlus kestis ilma sisulise aruteluni jõudmata niivõrd kaua, et vahepealsel ajal jõuti Coerente OÜ pankrotimenetlus algatada, see raugemise tõttu pankroti välja kuulutamata lõpetada ning Coerente OÜ registrist kustutada. TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreegel ei
kohaldu, kuna menetluse lõpetamine ei tulene hagejast endast ega tema mõjusfääris olevatest asjaoludest.
7.19.10.2017 seisukohas leidis kostja II, et hageja seisukohad ei tugine Riigikohtu (lahend nr 3-2-1-142-10) ega Tallinna Ringkonnakohtu (17.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 213-49114) praktikal, mille järgi TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks ei ole hagi läbivaatamata jätmine kostja pankrotistumise või kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu registrist kustutamise tõttu. Asjaolu, et Coerente OÜ on registrist kustutatud, mis omakorda tähendab kostja II vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmist, ei tähenda seda, et hageja ei peaks kostja II menetluskulusid kandma. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 31.10.2017 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetlus kostja I vastu ainuosaniku 18.10.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks seoses kostja I äriregistrist kustutamisega ja kostja I lõppemisega õigusjärgluseta ning jäeti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hagi kostja II vastu hageja Coerente OÜ osanike nimekirja kandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks, kuna hagi eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus jättis kostjate 19.05.2016 määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate endi kanda. Ülejäänud kostjate menetluskulud jättis maakohus hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Maakohus määras kindlaks kostja II menetluskulud summas 720 eurot ning mõistis nimetatud summa hagejalt kostja II kasuks välja.
9.Maakohus ei pidanud põhjendatuks kohaldada käesolevas asjas TsMS § 162 lg-t 4. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-142-10 p-s 10 on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p-s 12 on Riigikohus veelkord selgitanud, et menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas sellist kõrgendatud standardit, mille järgi menetluskulude hageja kanda jätmine oleks (erinevalt nt töövaidlustest, elatise vaidlustest jms) poolte ebavõrdse positsiooni või nõrgema poole kaitse vajaduse vms asjaolu tõttu hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja eeldaks TsMS § 162 lg 4 sätestatud normi kohaldamist. Määruskaebus
10.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud summas 720 eurot hageja kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
11.TsMS § 168 lg 2 järgne menetluskulude jaotus on eeskätt mõeldud juhtudeks, kus hagi on esitatud teatud puudustega ja/või õigusliku aluseta, s.o kui esineb mõni TsMS § 423 sätestatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Läbi vaatamata jätmise tingis hagejast täielikult mittesõltuv asjaolu, mis ei saa olla hagejale ette heidetav. Kohtumääruse p-s 5 toodud kohtu seisukoht, et kostja I pankrotiavalduse kohtule esitamine oli kostja II ÄS § 180 lg 51 järgne kohustus, on küll õige, kuid hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et selline asjaolu ei ole ette heidetav kostjale II. Selline käsitlus oleks põhjendatud, kui hageja paluks TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja palub aga jätta menetluskulud poolte endi kanda, mis on kõiki asjaolusid arvestades kõige õiglasem. Arvestada tuleb ka sellega, et maakohus pidas hagi menetluskõlbulikuks ning rahuldas hagi tagamise avalduse. Nimetatud asjaolusid kohus hagejale arusaadavalt
kaevatavas määruses käsitlenud ei ole. Seega ei ole võimalik järeldada, et hagil ei oleks muidu olnud edulootust. Menetluse edasine käik
12.Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse, jättis hagi läbi vaatamata ning jättis kostjate 19.05.2016 määruskaebuse menetlemise kulud kostjate endi kanda. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 720 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
16.TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegium toob välja, et Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning kulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud (nt 18.04.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-07-51525; 22.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-38362; 20.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-10-41707; 17.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5203). Seega on tegemist Tallinna Ringkonnakohtu valdava praktikaga. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-154-09 leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest. Kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida hageja oma tegevusega mõjutada ei saanud, siis peab kohus seda menetluskulude määramisel arvestama (p 14). Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kõik maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
17.Samadel asjaoludel ja tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 jätab ringkonnakohus ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.