Ühisvara jagamisel jäävad R.P-le sõiduauto K S riikliku numbrimärgiga xxxxxx omandamiseks Swedbank Liising AS sõlmitud liisingulepingust nr 01215851L tulenevad õigused ja kohustused.
2.4.Kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, asukohaga Xxxxx tn xx, jääb R.P ainuomandisse.
2.5.Pooled on leppinud kokku, et nad paluvad ühiselt kohtul kompromissi kinnitamisel jätta muutmata kompromissis kokku lepitud rahalise kohustuse tagamiseks 15. jaanuari 2019 kohtumääruse alusel R.P kinnistule asukohaga Kuressaares Xxxxx xx seatud kohtulik hüpoteek, kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx IV jagu 2. järjekoht.
2.6.Poolte M.A ja R.P arvelduskontodel, hoiukontodel ja krediitkaartidel abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid jäävad kummagi poole ainuomandisse.
2.7.Kummagi poole valduses olev vallasvara (mööbel, kodutehnika jms) jääb selle poole ainuomandisse, kelle valduses see vara kompromissilepingu sõlmimise ajal on.
2-19-626
2.8.R.P maksab kinnistul asuvate hoonete parendamiseks tehtud kulutuste ja tema poolt enamsaadud ühisvarasse kuuluva vallasvara eest M.A-le hüvitist 26 500 eurot, kandes märgitud summa M.A arvelduskontole nr EE xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Pangas hiljemalt 31. märtsiks 2022.
2.9.Hüvitise tähtajaks mittetasumise korral maksab R.P iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,2% tasumata summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.10.Pooled on leppinud kokku, et pärast käesoleva kompromissilepingu p 2.8 täitmist ei ole neil teineteise vastu ühtegi ühisvara jagamisest tulenevat varalist ega mittevaralist nõuet.
2.11.Pooled on leppinud kokku, et kummagi poole poolt menetluses kantud menetluskulu jääb poole enda kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-626.
4.Jätta kompromissis kokku lepitud rahalise kohustuse täitmise tagamiseks jõusse Pärnu Maakohtu 15. jaanuari 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati R.P-le kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, asukohaga Xxxxx xx, Kuressaare kohtulik hüpoteek summas 54 545 eurot M.A kasuks. Kohus tühistab hagi tagamise abinõu poole või poolte ühise taotluse alusel.
5.Tagastada kostjale vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot pool, s.o 150 eurot, ning enammakstud riigilõiv 400 eurot kostja R.Pe arveldusarvele nr EE902200001104163541, Swedbank.
7.Muud poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
8.Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 3 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2, § 661 lg 4).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on M.A hagi R.P vastu ühisvara jagamiseks. R.P esitas vastuhagi M.A vastu ühisvara jagamiseks. Kohus jättis 11. veebruaril 2022 vastuhagi käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Pooled esitasid 21.03.2022 kohtule täiendatud kompromissi. Pooled avaldasid, et saavutasid neile kuuluva ühisvara jagamise küsimuses kompromissi järgmistel tingimustel:
2.1.M.A ainuomandisse jääb tema kasutuses olev R C riikliku numbrimärgiga xxxxxx.
2.2.R.P ainuomandisse jääb sõiduauto järelhaagis riikliku numbrimärgiga xxxxxx.
2.3.Ühisvara jagamisel jäävad R.P sõiduauto K S riikliku numbrimärgiga xxxxxx registreerimisnumbriga omandamiseks Swedpank Liising AS sõlmitud liisingulepingust nr nr. 01215851L tulenevad õigused ja kohustused.
2-19-626
2.4.Kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, asukohaga Xxxxx tn xx, jääb R.P ainuomandisse.
2.5.Pooled on leppinud kokku, et nad paluvad ühiselt kohtul, viivitamatult peale p.-s 2.9 nimetatud hüvitise laekumist hageja arvele, kustutada kohtulahendi täitmise tagamiseks
15.jaanuari 2019 kohtumääruse alusel R.Pe kinnistule asukohaga Kuressaares Xxxxx xx seatud kohtulik hüpoteek, kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx IV jagu 2. järjekoht.
2.7.Poolte M.A ja R.P arvelduskontodel, hoiukontodel ja krediitkaartidel abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid jäävad kummagi poole ainuomandisse.
2.8.Kummagi poole valduses olev vallasvara (mööbel, kodutehnika jms) jääb selle poole ainuomandisse, kelle valduses see vara kompromissilepingu sõlmimise ajal on.
2.9.R.P maksab kinnistul asuvate hoonete parendamiseks tehtud kulutuste ja tema poolt enamsaadud ühisvarasse kuuluva vallasvara eest M.A-le hüvitist 26 500 eurot, kandes märgitud summa M.A arvelduskontole nr EE xxxxxxxxxxxxxxx xxxx Pangas hiljemalt
31.märtsiks 2022.
2.10.Hüvitise tähtajaks mittetasumise korral maksab R.P iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,2% tasumata summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.11.Pooled on leppinud kokku, et pärast käesoleva kompromissilepingu p.-de 2.5 ja 2.9 täitmist ei ole neil teineteise vastu ühtegi ühisvara jagamisest tulenevat varalist ega mittevaralist nõuet.
2.12.Pooled on leppinud kokku, et kummagi poole poolt menetluses kantud menetluskulu jääb poole enda kanda.
Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-19-626 menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele tööpäevale kohtumääruse kättesaamisest. Kostja R.P soovib vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, s.o summas 150 eurot ja enammakstud riigilõivu tagastamist summas 400 eurot enda arveldusarvele nr EE9022000011 04163541 pangas Swedbank.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtule esitatud kompromissi sisust ning kostja taotlusest tagastada tsiviilasja menetluse lõpetamisel pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, mõistab kohus pooli selliselt, et kompromissiga on hõlmatud nii hagi kui vastuhagi. Seega võtab kohus enne kompromissi kinnitamist kostja vastuhagi menetlusse.
Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-19-626 menetlus lõpetada.
Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3).
2-19-626 Kuivõrd kompromissi kinnitav määrus on täitedokument, peab selle resolutsioon olema selgelt arusaadav, ühemõtteline ja täidetav muu lahendi tekstita (TsMS § 442 lg 5). Seetõttu kohus täpsustab kohtulahendi täitmise tagamise kokkuleppe sõnastust. Vaatamata kohtu 18. märtsi 2022 kirjaga pooltele antud selgitustele, et hagi tagamiseks kostja kinnisasjale seatud hüpoteegi saab hagi tagamise tühistamisel kinnistusraamatust kustutada kostja, on kompromissis esitatud kohtule taaskord taotlus, et kohus kustutaks hüpoteegi pärast kokku lepitud hüvitise laekumist hagejale (kompromissi punkt 2.5). Kohus saab poolte taotlusest aru nii, et 15. jaanuari 2019 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) soovitakse jätta tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi tegemisel jõusse kompromissis kokku lepitud rahalise kohustuse täitmist tagava abinõuna. Kuivõrd tegemist on menetlusliku taotlusega, mis ei mõjuta kompromissi sisu, sõnastab kohus tingimuse ümber nii, et see on TsMS § 445 lg 2 ja § 388 lg 6 sõnastusega kooskõlas ja täidetav. Kui kompromissis kokku lepitud rahaline kohustus on täidetud, saab kumbki pool või pooled ühiselt esitada kohtule taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks (mitte hüpoteegi kustutamiseks). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 388 lg 6 omandab hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Lisaks korrigeerib kohus kohtumääruse resolutsioonis kompromissilepingu punktide numeratsiooni (kohtule esitatud kompromissis puudub alapunkt 2.6) ja sellega seoses kokkuleppe punktide siseseid numbriviiteid.
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.Kostja on esitanud taotluse poole vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ning enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kostja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kui pooled sõlmivad kompromissi, tagastatakse pool tasutud riigilõivust. Kostja on tasunud vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot, kuigi pidanuks tasuma 300 eurot. Nii on kostja tasunud riigilõivu 400 eurot rohkem. Seega enamtasutud riigilõiv kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele ja 300-eurosest riigilõivust kuulub tagastamisele pool, s.o 150 eurot. Summad tagastatakse kostja näidatud arvelduskontole.
11.Hagiavalduse esitamisel anti hagejale menetlusabi ja ta vabastati 15. jaanuari 2019 kohtumäärusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Kuna tsiviilasja menetlus lõpeb kompromissi sõlmimisega peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
2-19-626
12.Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel lühendanud käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.