nende Hageja I (vastuhagis kostja I): M G (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja II (vastuhagis kostja II): M G (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hagejate seaduslik esindaja (vastuhagis kostjate seaduslik esindaja): L G (isikukood xxx; elukoht xxx; tel: xxx; e-post: xxx); Kostja (vastuhagis hageja): B G (isikukood xxx; epost: xxx; aadress: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Valeria Titova (Litigante Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1(10)
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5921 mõisteti kostjalt välja elatise 140 eurot kuus iga lapse kohta.
2.Käesolevaks ajaks on kohtuotsusest möödunud seitse aastat ning 2021.a nendest vahenditest ei piisa. Elukallidus on oluliselt tõusnud, samuti on korduvalt tõusnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Laste vajadused on suurenenud, oluliselt on tõusnud kulutused toidule, rõivastele, jalatsitele, tervishoiule, elukoha kommunaalkuludele. Lisaks, kuna lastele meeldib sport, tekkis vajadus treeningute eest tasumiseks ning spordivarustuse ja -rõivaste soetamiseks.
3.Hageja I igakuised ülalpidamiskulud kokku on 600 eurot: eluasemekulud: 120 eurot; kulutused toidule: 90 eurot; transpordile: 25 eurot; sidekulud: 10 eurot; kulutused tervishoiule: 30 eurot; kulutused hügieenitarvetele: 15 eurot; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: 70 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele: 80 eurot; muud vältimatud püsikulutused: 160 eurot. Hageja II igakuised ülalpidamiskulud kokku on 640 eurot: eluasemekulud: 120 eurot; kulutused toidule: 90 eurot; transpordile: 25 eurot; sidekulud: 10 eurot; kulutused tervishoiule: 30 eurot; kulutused hügieenitarvetele: 25 eurot; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: 180 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele: 80 eurot; muud vältimatud püsikulutused: 80 eurot.
4.Hagejad palusid: muuta Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5921 välja mõistetud elatise suurust alljärgnevalt: suurendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista kostjalt B G elatis 292 eurot hageja I M G kasuks alates 07.04.2021.a kuni M G täisealiseks saamiseni; suurendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista kostjalt B G elatis 292 eurot hageja II M G kasuks alates 07.04.2021.a kuni M G täisealiseks saamiseni; määrata, et elatis tuleb tasuda 10. kuupäevaks L G pangaarvele xxx, märkides selgitusse „elatis“ .
KOSTJA VASTUS
5.Kostja selgitas, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eelpool nimetatud väiteid tõendaks ja mille aluseks saaks teha järelduse, et hagejate eluvajadused on suurenenud ja on miinimumi kõrgused.
6.Kostja hinnangul on kulutuste nimekirjas esitatud kulude suurused ülepaisutatud ja tegelikkusele ei vasta. Kostja arvates varasemalt väljamõistetud elatise suurus, st 140 eurot on piisav.
2(10)
Hagejate leibkonda kuulub 5 inimest - hagejate ema L G, hageja I, hageja II, hageja vanem vend A G ja hageja vanem õde J G. RAKE uuringu kohaselt on laste põhjendatud kulud väiksemad kui hagis näidatud. Lisaks tuleb arvestada mastaabisäästuga. On ilmne, et kumbki laps ei vaja iga-aastaselt riideid 960 euro eest (so 80 eurot kuus), samuti ei ole eluliselt usutav, et eluasemekulud moodustavad 600 eurot kuus (st 120 eurot kuus x 5 inimest). Ka ei ole ilmselgelt eluliselt usutav ega reaalne, et kulutused koolikohustuste täitmiseks moodustavad hagejal I 70 eurot ning hagejal II 180 eurot kuus ning see, et muud vältimatud kulud kerkivad hagejal I 160 euroni ning hagejal II – 80 euroni.
7.Kostja leidis, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagejate seaduslikule esindajale makstava peretoetusega – 60 eurot kummagi lapse kohta.
8.Kostja on pensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on riiklik pension 170 eurot kuus, millest 34,71 eurot peab kohtutäitur kinni täitemenetluse raames. Tänaseks päevaks on elatisevõlgnevus kõikide laste (st hageja I ja II, A G ja J G) eest kokku 30 045,49 eurot.
9.Kostja on seisukohal, et hagiavalduse rahuldamise puhul, ei ole selle täitmine võimalik. Kostja selgitas, et lisatulu teenimine on vähetõenäoline, kuivõrd kostja näol on peatselt 66-aastaseks saava meesterahvaga, kelle tervislik seisund aastatega halveneb. Kostja ei ole enam tööandjate jaoks kõige atraktiivsem töötaja, mistõttu on tema võimalused töö tegemiseks ning selle saamiseks piiratud.
VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUDED
10.Kostja on tervis on võrreldes vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud (halvemaks läinud), mistõttu tema sissetuleku teenimise võimalused ning elukvaliteet ei ole võrdväärsed varasemas elus olnud võimalustega. Hetkel üürib kostja tuba, kuhu läheb enamik pensionist.
11.24.03.2014.a tehtud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-5921, millega mõisteti kostjalt välja igakuine elatis 140 eurot iga hageja kohta, oli tehtud enne seda, kui on oluliselt muutunud makse suurust mõjutavad asjaolud. Kostja töövõime on peale vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist oluliselt vähenenud, mis on aluseks kostjalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostja on pensionär. Tema pensioniiga saabus kui ta oli vanuses 63 aastat ja 6 kuud, mistõttu saab ta pensioni üle kahe aasta ning see on tema ainsaks sissetulekuks, kuivõrd tervisliku seisundi tõttu on kostja töövõime oluliselt halvenenud – kostjal on suured põlvevalud ning ta ei saa töötada ei täis- ega osalise koormusega, kuivõrd iga 2-tunnise töötamise järel vajab ta vähemalt 15-minutilist vaheaega puhkamiseks ning nimetatud tingimus töökohtadel, kuhu võlgnik võib kandideerida, ei ole vastuvõetav. Kostjal pole võimalust maksta oma igale lapsele miinimumelatist, sest see moodustaks kokku ca 600 eurot, millest tulenevalt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise muutmata jätmisel ei saa kostja ennast ülal pidada. Kostja on võimeline tasuma igakuiselt hagejate ülalpidamiseks 50 eurot.
12.Kostja palub muuta Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-5921 24.03.2014 kohtuotsusega hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada seda 50 euroni iga lapse kohta alates käesoleva hagi esitamisest, so 16.08.2021. 3(10)
13.Tõendamata on väide, et kostjale kuulub mingisugune kinnisvara Venemaal. Ei ole asjakohased ka hagejate oletused, justkui kostja saab renditulu, mis on umbes 900 eurot.
14.Kostja selgitas, et hagejate väited pensioni kohta on paljasõnalised ja eksitavad. Esitatud tõend on asjakohatu. Kostja kinnitas, et tema ei saa pensioni Venemaalt ning ainsaks pensioni maksjaks on Eesti Vabariik.
HAGEJATE VASTUS VASTUHAGILE
15.Hagejad selgitasid, et alates 17.01.2018.a kuulub kostjale kinnisvara asukohaga xxx. Kostja rendib eelnimetatud kinnisvara välja ning saab eelduslikult igakuiselt tulu ca 900 eurot. Kostja esitas 20.01.2022 tsiviilasjas nr 2-21-3689 dokumendi “Eluruumi kinkimise leping”, kust on näha, et kostja ema võõrandab oma pojale (B G) tasuta elamispinna aadressil: xxx pindalaga 42,3 ruutmeetrit. Seega kostjal on piisavalt vara, mille võõrandamise arvelt elatist tasuda.
16.Tsiviilasjas nr 2-21-3689 esitatud väljavõttest nähtub, et kostja ei ole alates 2019.a oma kontolt makse maksnud (kommunaal-, maksu ja muud maksed sellel aadressil asuva vara eest). Kostja saav Venemaal pensioni (ca 200 eurot kuus) ehk saab samaaegselt pensioni nii Eestis kui ka Venemaal.
17.Kostja kogutulu on üle 1400 eurot – pension, tulu kinnisvara rentimisest, töötegevus. Kostja varjab oma tegelikku sissetulekut.
18.Kostja esitatud meditsiinikaart ei viita sellele, et tegemist on puudega inimesega, kes ei suuda tööd teostada.
19.Kostja esitatud dokumentidest (Sotsiaalkindlustusameti tõend nr xxx, 25.11.2021) võib järeldada, et ta sai pensioni enne 14.07.2011 ja sai seda kuni 03.31.2017 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise pensionialase koostöö lepingu alusel Eesti Vabariigi elanikuna. B G esitas Venemaa pensionifondi tõendi (teave kindlustatud isiku isikliku konto seisu kohta 10.12.2021), et tema tööstaaž on vaid 2 aastat, 4 kuud ja 23 päeva ning see saadi 12.01.2015 kuni 24.07.2017. Ja see läheb vastuollu Sotsiaalkindlustusameti tõendiga, et tal oli juba 14. juuli 2011 seisuga piisavalt tööstaaži pensioni maksmiseks. B G oli ametlikult sõjaväelane aastatel 1981–1990, mistõttu eelduslikult on põhipensioni võimalik saada kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, FSB ja mitmete teiste õiguskaitseorganite kaudu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4(10)
21.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
22.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. hagejad on oma seadusliku esindaja ja kostja lapsed (tlk 15-16); b. hagejad elavad koos emaga, kusjuures leibkonda kuulub 5 inimest; c. Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5921 (tlk 43-45) mõisteti kostjalt välja elatis 140 eurot kuus iga lapse kohta.
23.Hagejad paluvad muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates 07.04.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on esitanud vastuhagi ning soovib samuti muuta väljamõistetud elatise suurust ning vähendada seda 50 euroni iga lapse kohta alates 16.08.2021.
24.Pooled vahel on kokkuvõtlikult vaidlus järgmises osas: (i) hagejate kulude koosseisu, suuruse ja tõendatuse osas; (ii) hagejate eest tasutava lapsetoetuse arvestamise osas; (iii) mastaabisäästu arvesse võtmise osas; (iv) kostja töövõime osas; (v) kostja varalise seisu osas. 5(10)
25.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 21.04.2014 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lastele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus. Ka kostja on õigustatud vastuhagi esitama, kuivõrd muutunud on tema majanduslik seisukord ning töövõime.
26.Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad laste tavalisest eluviisist ja nende vajadustest. Lastele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse.
27.Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kummagi hagejate kulud on vastavalt 600 eurot ja 640 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks 6(10)
seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada.
28.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
29.Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Hageja I
Hageja II
Eluase:
Kohtu hinnang 120/120
Toit:
90/90
Sidekulud:
10/10
Põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagejate esiletoodud kulu sellises ulatuses usutav. Tegemist on eramuga ning seda koormavad enam kui 7 aastat tagasi seatud kaks hüpoteeki kogusummas 2 214 000 krooni (ca 141 500 eurot), mis viitavad kodulaenule. Arvestades eeltoodut ning ka tavapäraseid eramuga seotud kõrvalkulusid, on põhjendatud kogukulu 120 eurot elaniku kohta. Eramu kuulub mh kostjale ühisomandina, kuid kostja ei ole paljasõnalisi vastuväiteid põhistanud – kostja, kui omanik peaks olema teadlik, kui suured siis on eramuga seotud kulud. Põhjendatud. Kostja vastuväited on asjakohatud. RAKE uuringu ei kohaldu. Söögiga seonduvalt ei saa mastaabisäästu tekkida, kostja pole vastupidist põhistanud. 3 eurot päevane söögikulu lapse kohta on pigem tagasihoidlik suurusjärk. Põhjendatud. Kostja ei vaidlusta.
Hügieenitarbed:
15/25
Põhjendatud. Kostja ei vaidlusta.
Tervishoid
30/30
Kulu on põhjendatud. On mõistetav, et hooajaliselt vajavad lapsed käsimüügiravimeid ning igakuiselt erinevaid vitamiine jms. Samuti võivad vahetust vajada prillid. Arvestades eeltoodud kuluartiklite tavapärast suurust, on kulu pigem tagasihoidlik.
Kohtu kommentaar
7(10)
Transport:
ja
Koolikohustuse täitmine:
Muud kulud (trennid, spordivarustus, taskuraha):
Kokku:
600 eurot
640 eurot
Riided jalanõud:
Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, kostja ei vaidlusta. 50/50 Põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga, et 960-eurone aastakulu lapse kohta on ebamõistlikult suur kulu. Põhjendatuks saab lugeda 600-eurost aastakulu, s.o 50 eurot kuus. See tagab piisava koguse keskmise kvaliteediga riietust, sh vastavalt hooajale. 20/20 Kostja vaidlustas. Hagejad ei ole selgitanud, millest kuluartikkel koosneb. Tavapäraselt on vaja soetada õpikud, vihikud, kirjatarbed, ekskursioonid, koolikoti soetamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu põhjendatud osaliselt. Ekskursioonid toimuvad pigem harva ning õpikuid ja muid tarbeid ei osteta liiga tihti. Hageja poolt esile toodud kulud on ülemäärased. Kulu suurus on põhjendatud summas 20 eurot lapse kohta. 80/80 Kostja vaidlustas kulu suuruse. Kohus leiab, et kulu põhjendatud kogusuurus on 80 eurot lapse kohta. Kohus arvestab siinjuures trennide tavapärast mõistlikku maksumust (ca 50 eurot kuus) ning hagejate elustandardit ning mõistlikku taskuraha suurust ühes kuus (arvestades siinjuures ka ema sissetulekute suurust). Hageja I: 440 eurot; Hageja II: 450 eurot 25/25
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 440 eurot kuus ja hageja II osas 450 eurot kuus (PKS § 99).
30.Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE jt uuringutes märgitut, on asjakohatu. Mistahes uuringust ei ole võimalik hagejate kulude suurust tuletada, kuivõrd laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. Ammugi ei ole uuringute puhul tegemist õigusaktidega, millest peaks kohus asja lahendades juhinduma.
31.Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot kummagi hageja kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. 8(10)
Hagejale I põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 440 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 190 euro (440/2 - 30) ulatuses. Hagejale II põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 450 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb kostjal kanda tema kulusid 195 euro (450/2 - 30) ulatuses.
32.2021. a raamesse jääva elatisnõude osas ei ole kostja selgitanud ega põhistanud, milliste kulude arvelt ning kui suures ulatuses mastaabisääst tekkima peaks. Kostja on piirdunud üksnes kohtulahenditele viitamisega, kuid ei ole selgitanud ega esile toonud, kuidas need käesoleva asja puhul kohalduvad. Kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta.
33.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja vanaduspensioni suurus 2020. a on 328,46 eurot kuus (tlk 48) ning 2021. a 350,32 eurot kuus (tlk 49). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostjale kuulub järgmine kinnisvara - xxx. Hageja esitatud tõendid (tlk 66-72) on digitaalsed dokumendid, mis on allkirjastamata/kinnitamata. Isegi, kui nimetatud asjaolu oleks tõendatud, siis on tõendamata, et kostja on nimetatud kinnistu välja üürinud, samuti et see, kui palju kostja sellest tulu saab. Tõendatud on, et kostjale kuulub korter xxx pindalaga 42,3 ruutmeetrit (tlk 111 – kostja kinnitus; tlk 147-148 - kinkeleping). Väited, et see on mõeldud mõnele kostja lapsele kinkimiseks, on tõendamata ega takista nimetatud korterit kostja varalise seisu hindamisel arvestada. Kostjale kuulub ühisomandina ka eramu aadressil xxx (registriosa nr xxx). Kohtule arusaadavalt on vanemate vahel pooleli ühisvara jagamise menetlus. Eeltoodu ei takista nimetatud kinnisasja kostja varalise seisu hindamisel arvestada. Kostjale ei ole tegev ettevõtluses. Kostja suhtes on toimumas mitmeid täitemenetlusi ning kostja arveldusarved on arestitud. Kostja ei ole üheski täiteasjas sissenõudja. Kostjal on enam kui 30 000-eurone elatise võlgnevus. Kostjale kuulub sõiduk KIA Carnival (reg nr xxx), kuid see on samuti arestitud. Kohus leiab, et kostja sissetulek ei ole väljamõistetud elatise tasumiseks piisav, sellest johtuvalt ei ole sissetulek ka piisav hagis taotletud elatise väljamõistmiseks. Siiski on kohus seisukohal, et kostjal on piisavalt kinnisvara, mille võõrandamise arvelt on võimalik väljamõistetud elatist tasuda.
34.Elatise vähendamise aluseks on mh vanema töövõimetus. Kostja on viidanud, et tal on probleemid põlvedega (tlk 40-42, haiguse epikriis). Kohus leiab, et nimetatud tõendist ei tulene, et kostja töövõime oleks piiratud. Kostja on viidanud, et ta tema vanus piirab töövõimet. Pooled ei vaidle, et kostja on vanaduspensionär. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on juba iseenesest viitab sellele, et isikult ei saa enam aktiivselt tööelus osalemist eeldada. Kohus võtab nimetatud asjaolu elatise suuruse määramisel arvesse.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõlemad hagid jäävad rahuldamata. Kostja majanduslik võimekus ei ole sedavõrd hea, et tasuda seaduses sätestatud miinimummääras elatist (samuti ei ole hagejate põhjendatud ja vajalikud kulud sedavõrd suured, et vastav nõue rahuldada). Samas ei ole kostja majanduslik võimekus sedavõrd halb, et rahuldamisele kuuluks vastuhagi (samuti ei vastaks sellises suuruses elatis hagejate elulaadile ega kataks piisavalt nende põhjendatud ja vajalikke kulusid). Kohus leiab, et 9(10)
põhjendatud on jätta jõusse varasem elatiselahend - Harju Maakohtu 21.04.2014.a otsuses tsiviilasjas nr 2-14-5921 (tlk 43-45), millega mõisteti kostjalt välja elatis 140 eurot kuus iga lapse kohta. Kohus leiab, et nimetatud määras elatise väljamõistmine võimaldab mõistlikul määral katta hagejate põhjendatud kulusid ning arvestab sealjuures ka kostja võimekusega.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.