nende Hageja: A Ia (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: A A (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja: A I (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
esindaja:
V
K
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A I välja hageja A Ia kasuks igakuine elatis: a. summas 222,50 eurot kuus perioodi 09.07.2021 kuni 31.12.2021 eest, kusjuures sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus nimetatud perioodi eest on 647,58 eurot; b. alates 01.01.2022 kuni hageja A Ia täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.
3.Määrata kindlaks punktis 2.b nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5).
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A I on kohustatud tasuma punktis 2.b nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A A arvelduskontole nr xxx selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest elatis on tasutud.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja A I on kohustatud tasuma punktis 2.a nimetatud elatise võlgnevuse A A arvelduskontole nr xxx selgitusega: „elatise võlgnevus“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1(8)
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Kostja elab perest lahus alates veebruarist 2021.a, kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
2.Hageja igakuised kulud on järgmised: Eluasemekulud: Kulutused Toidule: Kulutused tervishoiule: Sidekulu: Kulutused koolikohustuse täitmisele Kulutused hügieenitarvetele: Kulutused riietele ja jalanõudele: Muud kulud, sh mänguasjad, raamatud jm Kokku:
505 EUR
3.Hageja palub kostjalt välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras elatise alates 09.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda A A arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks „elatis lapsele“.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja märkis, et ei keeldu lapse ülalpidamisest. Kostja on alati täitnud lapse ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult. Kostja on tasunud hageja emale raha hageja ülalpidamiseks. Samuti on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse vahetult otse, st. ostist hagejale vajalikud asjad.
5.Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et elatis määratakse seadusega ettenähtud minimaalses määras (st. PKS muudatuse 2022.a. jõustumisel ei ole elatis töötasu alammäära poole ulatusega seotud).
2(8)
6.Kostja selgitas, et pärast hageja vanemate kooselu lõppemist asus kostja hageja ülalpidamiseks elatise tasumisele, kuid mõne kuu möödudes puuduvad hagejal vajalikud asjad ja riided. Sellest tegi kostja järelduse, et lapse ülalpidamiseks makstud elatist kulutab hageja ema mitte lapse ülalpidamiseks, vaid enda isiklikes huvides. Seetõttu asus kostja ülalpidamiskohustuse täitmisele vahetult otse (lapsele vajalike asjade ostmisega).
7.Praegu on kostjale selgitatud, et kui ta elab lapsest lahus, siis üldjuhul peab ta maksma elatist, mitte üleval pidama vahetult otse. Seetõttu on kostja nõus maksma hagejale elatist alates novembrist 2021 (sest sellele eelnev kohustus on täidetud, sh. makstud elatist septembri ja oktoobri kuu eest).
8.Hagis on märgitud, et hageja vajadused on 505 eurot kuus. Kui lahutada sellest riigi poolt makstav toetus summas 60 eurot, siis osutub, et kumbki vanem peab lapse peale kulutama 505 - 60 = 445 : 2 = 225,50 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab 3(8)
rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (tlk 6, sünni tõend); hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist 2021. a veebruaris elama ema juurde. kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 300 eurot oktoobris 2021 (tlk 13, maksekorraldus), 300 eurot septembris 2021 (tlk 14, maksekorraldus), 300 eurot oktoobris 2021 (tlk 13, maksekorraldus), 30 eurot juulis 2021 (tlk 15, maksekorraldus).
12.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 09.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, pidades hagejat ülal vahetult ning tasudes tema ülalpidamiseks elatist; (ii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega.
14.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 505 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
15.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
4(8)
16.Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust. Seega lähtub kohus hagiavalduses esiletoodust (PKS § 99).
17.Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kohus märgib, et nimetatud kostja väide ei muuda asja tulemust. Kostja ei ole väitnud, et hageja elaks märkimisväärse aja kostja juures. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud ja tõendanud millal ning millistel asjaoludel ning millises suuruses on kostja hagejaga seotud kulusid kandnud, jätab kohus väite tähelepanuta. Kostja on esitanud erinevaid tšekke (tlk 18-25). Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mida nimetatud tõenditega tõendada soovib. Kohus ei saa ega tohi ise tõenditest asjaolusid otsida, nende esiletoomine on poole ülesanne. Lisaks selgitab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt antakse hagejale ülalpidamist muul viisil kui rahas (PKS § 100 lg 1 - 3). Seega jätab kohus nimetatud tõendid tähelepanuta.
18.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt 5(8)
iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (505 eurot vs 584 eurot), leiab kohus, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 505 eurot kuus ning vastavast summast peretoetuse mahaarvamisel tuleb kostjal kanda tema kulusid 222,50 euro (505/2 - 30) ulatuses.
19.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda miinimummääras elatist tasuda. Vastupidi, kostja on nõustunud tasuma alates 2022. a elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada 2021. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 222,50 eurot kuus alates 07.07.2021 kuni 31.12.2021.
21.Kostja on tõendanud, et ta on hagejale elatist rahas maksnud. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 300 eurot oktoobris 2021 (tlk 13, maksekorraldus), 300 eurot septembris 2021 (tlk 14, maksekorraldus), 30 eurot juulis 2021 (tlk 15, maksekorraldus), kokku 630 eurot. Ülejäänud maksed (tlk 16-17, maksekorraldused) ei puuduta haginõude perioodi, need on tehtud enne seda. Perioodil 09.07.2021 – 31.12.2021 pidanuks kostja tasuma kokku 1 277,58 eurot (juulikuu 23 päeva eest 165,08 eurot, august kuni detsember 1 112,50 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista elatisevõlgnevus hageja kasuks perioodi 09.07.2021 – 31.12.2021 eest kokku 647,58 eurot (1 277,58 - 630).
22.Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut. Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot. 6(8)
Lapsetoetus on lapse kohta 60 eurot. Mahaarvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) elatisemäär hageja osas 213,44 eurot.
kohaselt
on
seadusjärgne
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg 3 – 5 sätestatud määra.
23.Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed (eeldusel, et kostja on teinud täiendavaid makseid, millega kohus nõuet lahendades arvestanud ei ole). Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
24.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
27.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega 7(8)
kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.