lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-15419/27

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15419/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-15419

Tsiviilasi

JŽ pankrotiavaldus OÜ Rakston pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.01.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JŽ määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Võlausaldaja: JŽ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXX

XX-XX

XXXXX

XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Võlgnik: Osaühing Rakston (registrikood 12270963, asukoht Uuetalu, Röa küla, 72806 Väätsa vald, Järvamaa), ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Pärnu Maakohtu 08.01.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta JŽ kanda. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata (pankrotiseadus (PankrS § 5 lg 2, § 23 lg 7). Menetluse käik

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.JŽ (võlausaldaja) esitas 15.10.2015 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse Osaühing Rakston (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 06.11.2015 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
3.Ajutise pankrotihalduri 20.11.2015 aruande kohaselt puudub võlgnikul majandustegevus. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku majandustegevust ei ole võimalik jätkata, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja

võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Juhul kui võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa, siis palus haldur kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista OÜ-le Sentire MK (äriühing, mille kaudu ajutine haldur tegutseb) ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot.

4.Pärnu Maakohtu 24.11.2015 määrusega teatati võimalusest maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1800 eurot 14 päeva jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esimese astme kohtu määrus
5.Pärnu Maakohtu 08.01.2016 määrusega lõpetati võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; määrati, et võlgnik tuleb likvideerida ja Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist kustutada ning määrati nimetatu ajutise halduri ülesandeks; vabastati ajutine haldur alates võlgniku registrist kustutamist ajutise halduri kohustustest; määrati võlgniku dokumentide vastutavaks hoidjaks KK; määrati kindlaks ajutise halduri tasu 900 eurot (sh käibemaks ning kulude hüvitis 60 eurot (sh käibemaks); maakohus mõistis ajutise halduri tasu ja kulud (960 eurot) välja võlausaldajalt OÜ-le Sentire (äriühing, mille kaudu ajutine haldur tegutseb) kasuks; määrati, et võlausaldaja menetluskulud on riigilõiv 10 eurot ja õigusabikulu 1033,56 eurot (sh käibemaks); maakohus jättis võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
6.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus tuvastas, et võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 13 313,77 eurot, samas puudub tal ajutisele haldurile teadaolevalt vara. Selline seisund ei ole kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt ajutine. Võlgniku osakapital oli negatiivne juba seisuga 31.12.2013 ning tema majandustegevus on ilmselgelt lõppenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
7.Ajutise halduri järelpärimisele deposiidi maksmise võimaluse kohta pankrotimenetluse kulude katteks jättis valdav enamus teadaolevaid võlausaldajaid üldse reageerimata, üks võlausaldaja ei pidanud deposiidi maksmist võimalikuks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik raha kohtu deposiiti raugemise vältimiseks ei maksnud ka pärast 24.11.2015 määruses tehtud ettepanekut.
8.Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur teinud käesolevas asjas esitatud pankrotiavalduse menetlemisel toiminguid, milleks kulus 10 tundi. Ajutine haldur on õigustatud saama tasu 750 eurot (tunnihind 75 eurot), koos käibemaksuga 900 eurot. Ajutise halduri bürookulud on 50 eurot, koos käibemaksuga 60 eurot. Ajutine haldur taotles tasu ja kulude väljamõistmist pankrotiavalduse esitajalt. Võlausaldaja esindaja ja võlgnik kinnitasid kohtuistungil, et neil ei ole ajutise halduri tasu ja kulu osas vastuväiteid. Kohus pidas põhjendatuks kinnitada halduri tasuks koos käibemaksuga 900 eurot (sh käibemaks 150 eur) ning kulud 60 eurot (sh käibemaks 10 eur). Ajutise halduri tasu ja kulu tuleb välja mõista võlausaldajalt ning seda OÜ Sentire kasuks. Määruskaebus
9.Võlausaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis ajutise halduri tasu ja kulud 960 eurot võlausaldaja kanda ning teha uus määrus, millega jätta ajutise halduri tasu ja kulud võlgniku kanda.
10.PankrS-is on selgelt reguleeritud, millisel juhul kannab pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja (PankrS § 150 lg 3). Ajutise halduri tasu ja kulude võlausaldaja kanda jätmiseks puudus PankrS-st tulenev alus.
11.Isegi juhul, kui tegemist oleks PankrS-is reguleerimata küsimusega, tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-s 1 sätestatut. Võlausaldaja on juba pankrotiavalduses rõhutanud, et ta oli sunnitud pankrotiavalduse esitama, et saada Eesti Töötukassalt maksejõuetushüvitist olukorras, kus võlgnik oli pahauskselt passiivne ja enda seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust pika aja jooksul rikkus. Võlausaldaja selgitas, et kirjeldatud olukorras oli ka ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidi ette nõudmine võlausaldajat ebaproportsionaalselt koormav ning seetõttu ka ebaõiglane. Kohus deposiiti ei määranud, millest võib järeldada kohtu nõustumust võlausaldaja põhjendustega. Võlausaldaja leiab, et samadel põhjendustel on ka käesoleval ajal ajutise halduri tasu ja kulude tema kanda jätmine ebaõiglane.
12.Võlgniku osanikud ei ole tasunud võlgniku osakapitali sissemakset ning sellest tulenevalt on pankrotihalduril võimalik äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg 3 alusel esitada nõue osanike vastu kogusummas 2500 eurot. Hagi rahuldamisel on võimalik kanda nii võlausaldaja menetluskulud, kui ka ajutise halduri tasu. Ka seetõttu on ebaõiglane ajutise halduri tasu ja kulude võlausaldaja kanda jätmine. Lõpetuseks rõhutab võlausaldaja, et ta ei ole ajutise halduri tasu ja kulusid enda kanda võtnud, nagu kohus kaevatavas määruses märgib. 24.11.2015 kohtuistungi protokolli kohaselt nõustus võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusega, kuid võlausaldaja esindaja rõhutas eraldi, et kulud peavad jääma kas võlgniku või võlgniku juhatuse liikme kanda. Seetõttu ei ole ka maakohtu põhjendused määruse tegemisel õiged. Menetluse edasine käik
13.Ajutine pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 02.02.2016 vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sama põhimõte kehtib ka määruskaebuse läbivaatamisel. Maakohtu määrust on vaidlustatud osas, millega kohus jättis ajutise halduri tasu ja kulud võlausaldaja kanda. Seega kolleegium ei kontrolli määrust ülejäänud osas, tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud võlausaldaja kanda PankrS § 150 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Maakohus tuvastas, et võlgnikul puuduvad vahendid kulude kandmiseks ja kuna ajutine haldur on õigustatud saama tasu, siis oli ainus võimalus tasu ja kulud välja mõista võlausaldajalt. Ajutise halduri tasu ja kulude võlausaldaja kanda jätmine ei ole ebaõiglane. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.

18.Äriseadustiku § 1401 lg-d 2 ja 3, millele avaldaja tugineb, ei ole käesoleval juhul asjakohased sätted, sest võlgniku pankrotti ei ole välja kuulutatud.
19.Kui äriühing ei suuda oma töötajatele enam palka maksta ja see suutmatus ei ole ajutine, on äriühingu juhatus ise kohustatud viivitamatult esitama pankrotiavalduse kohtule (ÄS § 180 lg 51). Kui juhatuse liige on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata ja võlausaldaja selle tõttu kahju kannab, saab võlausaldaja nõuda pankrotimenetluse kulusid juhatuse liikmelt kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
21.05.02.2016 kirjaga palus ringkonnakohus pooltel esitada määruskaebusmenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja hiljemalt 10.02.2016. Ajutine pankrotihaldur on ringkonnakohtu kirja kätte saanud 05.02.2016, kuid menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ringkonnakohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja