AS ÜHISTEENUSED hagi Pirogov OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
184 eurot 40 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela (OÜ Julianuse Õigusbüroo) Kostja Pirogov OÜ (registrikood 11264400)
Asja läbivaatamine
kirjalikult lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED väljamõistmiseks.
hagi
Pirogov
OÜ
vastu
võlgnevuse
2.Mõista Pirogov OÜ-lt AS Ühisteenused kasuks välja põhivõlg 80 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot ja viivis kuni 27. veebruarini 2025 summas 30 eurot 79 senti.
3.Mõista Pirogov OÜ-lt AS Ühisteenused kasuks viivis tasumata põhivõlalt (80 eurot) alates 28. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud Pirogov OÜ kanda.
5.Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude suuruseks 360 eurot.
6.Mõista Pirogov OÜ-lt välja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360 eurot ja viivised menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-24-117108 Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas 8. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pirogov OÜ (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja parkis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes 30. aprillil 2021 sõiduauto registreerimismärgiga xxxxxx AS Ühisteenused opereeritavas parkimisalal asukohaga Uus tn 1. Selle eest nõudis hageja 40 euro suuruse leppetrahvi tasumist. Samuti parkis kostja sama autoga 28. aprillil 2021 Uus tn 9 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu hageja nõudis 40 euro suuruse leppetrahvi tasumist. Nimetatud kohtades tohib parkida vaid korteriühistute loal. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. 1.1 Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv. Hageja lisas eraldi ka infotahvlil toodud parkimistingimused, mille 1) p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; 2) p 7 kohaselt kohustub sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale; 3) p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. 1.2 Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvid kätte saanud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. 1.3 Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata 24 euro 66 sendi suurune viivis. Hageja nõuab ka viiviseid kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. 1.4 VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on võla sissenõudmise tõttu saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kummaltki nõudelt 40 eurot, kokku 80 eurot.
2-24-117108 Kostja vastus hagiavaldusele
2.Auto kasutaja oli eraisikuna M.R.P.P. Rxxx M.R.P.P. Pxxxx, kes on ka auto kasutajana Transpordiametis kirjas. Kostja toob esile, et kui nõuete alusteks olevad väidetavad rikkumised olevat toimunud 28. aprillil 2021 ja 30. aprillil 2021, peaksid need nõuded olema aegunud 3 aasta jooksul. Kostja oli 30. aprillil 2021 Uus 1 korteriühistu liige, mistõttu oli tal korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada. 2.1 28. aprilli 2021 väidetava rikkumise osas pole tõendeid selle kohta, et parkimise korra või selle rikkumisel rakenduvate sanktsioonide kohta oleks informatsioon olnud kättesaadav. Hagiavaldusele lisatud pdf „Lisa 5. Parkimistingimused“ ei tõenda, et vastavad tingimused oleksid väidetava rikkumise ajal, so 28. aprillil 2021, olnud nähtavad. Hagiavaldusele lisatud „Lisa 4. Pildid“ pildil nr 6, ajatempliga 00:36:32 on selgelt näha, et parkimistingimusi ei ole liiklusmargile lisatud ega nähtavad. 2.2 Ühtlasi lisab kostja, et hageja pöördus 31. mail 2024 maksegraafiku ettepanekuga kostja poole. Kostja vastas 1. juunil 2024 sellele ülaltoodud põhjendustega, mis tõestavad hageja esitatud nõuete tühisust. Hageja ei vastanud sellele. Kostja hinnangul on seetõttu menetluskulude nõue põhjendamatu. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja selgitab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Nõue aegub kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Hageja esitas 7. mail 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning parkimiskorra rikkumisest tulenevad parkimistrahvid muutusid sissenõutavaks vastavalt 13. mail 2021 ja 15. mail 2021. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. 3.1 Leppetrahv on määratud Pirogov OÜ-le, seega oleks korter Uus 1 pidanud kuuluma kostjale. Väide korteri omaniku kohta on tõendamata. 3.2 Lisaks on määratud leppetrahv 0256010880 parkimisnõuete rikkumise eest kinnistul Uus tn x, Tartu. Pildil on selgelt näha parkimistingimused. Hageja esitab tõendina pildi, millelt nähtub ka parkimistingimuste teavituse olemasolu Uus tn x, Tartu. 3.3 Riigikohus on 6. detsembri 2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja täiendav vastus
4.Kostja seaduslik esindaja oli korteri xxxxxxxx omanik 14. juulist 2014 kuni 17. novembrini 2022. 4.1 Hageja poolt esitatud piltidelt ei nähtu, et 28. aprillil 2021 või 30. aprillil 2021 väidetavate rikkumiste ajal oleksid parkimise kord või selle rikkumisel rakenduvate sanktsioonide kohta
2-24-117108 informatsioon olnud talle kättesaadav. Leppetrahvi saab nõuda juhul, kui poolte vahel on sõlmitud leppetrahvikokkulepe, st et parkimistingimustes (nt tahvlil parklas) peab olema viide sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata. 4.2 Hageja esitatud pilt on tehtud kaks aastat ja kolm kuud pärast väidetavate rikkumiste toimumist, so juulikuus 2023, firma Google tellimusel esitlemiseks nendele kuuluvas keskkonnas „Google Maps“. Hageja on pahatahtlikult lõiganud pildi päritolu ja pildistamise kuupäeva näitava info välja. Aluseks oleva pildi täisversioon on Lisas 4. Parkimistingimuste nähtavus KÜ Uus x krundi läänepoolses osas 30. aprillil 2021, so trahvinõue 0256010941 määramise ajal, on hageja poolt esitatud pildi alusel tõendamata. 4.3 Hageja on esitanud 28. aprillil 2021 väidetava rikkumise tõendamiseks pilte hagiavalduse Lisas 4. Mainitud lisas olev eelviimane pilt, käesolevas vastuses Lisa 5, näitab kogu Uus tn x põhjapoolset osa ning osa idapoolsest osast. Pildi tegemise koht ja suund on näitlikustatud punase noolega manuses olevas Lisas 6, millest ka nähtuvad krundipiirid. Pildilt nähtub selgelt, et Uus x krundil ei ole parkimistingimuste tahvlit. Uus x krundi põhjapoolses osas ei ole parkimistingimuste tahvlit ka juulikuus 2023, firma Googlei tellimusel esitlemiseks nendele kuuluvas keskkonnas „Google Maps“ tehtud pildil, so Lisa 7. 4.4 Hageja on ka teadlik sellest, et autot kasutab kostja seaduslik esindaja, sest see info tuleb Transpordiametist. 4.5 „Google Maps“ keskkonnas avaldatud 2023. aasta juulis tehtud pildi põhjal, mille alusel hageja üritab tõendada 2021 lepingutingimuste olemasolu nähtub, et hageja hagiavaldusega koos esitatud Lisa 5 „Parkimistingimused“ ei ole samasuguse tekstiga, kui piltidel (käesoleva vastuse Lisad 3, 4 ja 10). Kujundus on teistsugune, lõikude pikkused ja arv on erinevad. Jääb selgusetuks, missuguste tingimuste alusel hageja väidab, et kostja sõlmis temaga lepingu. Hageja poolt esitatud dokumentide põhjal nähtub, et hageja ei tea seda ka ise. Aegumise vaheotsus 20. septembrist 2024
5.Kohus jättis 20. septembril 2024 kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7. mail 2024. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. 28. aprilli 2021 parkimiskorra rikkumisest tulenev parkimistrahv muutus sissenõutavaks 13. mail 2021 ja 30. aprilli 2021 parkimiskorra rikkumisest tulenev parkimistrahv muutus sissenõutavaks 15. mail 2021. Hageja 4. veebruaril 2025 esitatud lõplikud seisukohad
6.Vastab tõele, et hageja esitatud pildimaterjal parkimisala tähistusest Uus tn 1 sissesõidul pärineb 2023. aastast. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430 p 18). Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt.
2-24-117108 Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused. 6.1 Tallinna Ringkonnakohus on 30. oktoobri 2020 otsuse 2-19-118554 p-s 13 leidnud järgmist: Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja pidi tõendama, et parklale viitavad liiklus- ja teavitusmärgid pidid olema olemas ja selgelt nähtavad vaidlusalustel aegadel. Ringkonnakohus mõistab maakohtu seisukohta viisil, et hageja pidanuks tõendama igal trahvi tegemise kuupäeval vastavate märkide olemasolu parkimisalal. Nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on loogiline eeldada, et hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud. 6.2 Tallinna Ringkonnakohus on 8. oktoobri 2020 otsuse 2-19-123666 p-s 39 märkinud, et kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud. 6.3 Hagiavalduse lisa 2 viimaselt pildilt (pärineb Google Mapsist) on äratuntav parkimisala ning nähtav on ka parkimistingimuste teavitus. Pildilt on äratuntavad taustal asuvad hooned ja sissesõidul parkimistingimused, mis ei peaks jätma kahtlust, et tegemist on just hageja opereeritava parklaga. Hageja tunnistab, et hagiavalduse Lisa 5. Parkimistingimused pärinevad hilisemast ajast. Hageja esitab praegu rikkumise ajal parkimiskohtades olnud parkimistingimused.
7.Kostja leiab, et kuna tema oli Pirogov OÜ-le kuuluva sõiduki juht ja eraisikuna Uus tn x korteri xx omanik, siis oli tal õigus parkida ilma parkimisloata. Praegusel juhul on sõiduki- ja korteriomanik erinevad isikud, mistõttu ei saa väita, et Pirogov OÜl puudus sõidukit parkides tahe hagejaga sõlmida parkimisleping. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimiskorda väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega. Seega parkides auto parklasse, tekkis parkija (Pirogov OÜ) ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku. Parkimiskorra rikkumisega seotud sõiduk on määratud töösõitudeks. See tähendab, et sõidukit kasutatakse kostja eesmärkide saavutamiseks ning ei ole oluline, kelle käes sõiduk oli, vaid sellega tohtis kasutada vaid kostja loal ja järelevalvel. Kostja seaduslik esindaja ei saanud sõidukit juhtida eraisikuna, vaid üksnes Pirogov OÜ töötaja või esindajana. Seetõttu kannab kostja vastutust sõiduki kasutamise ja parkimise pärast.
8.Kostja väidab, et Uus x krundil ei ole parkimistingimuste tahvlit. See väide ei ole õige. Kuivõrd tänav on tiheda liiklusega, siis on ka Google Mapsi pilte tehtud tihedamalt. Hageja esitatud piltidelt nähtub, et juba 2019. aasta juunikuus oli Uus tn x parkimisalal parkimistingimuste teavitus. Sama teavitus oli seal ka 2023. aasta juunikuus. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.
9.Puudub põhjus kahelda, et hageja oleks parkimistingimused vahepealsel perioodil eemaldanud ja need olid seal ka trahvi tegemise ajal 2021. aastal. Hagi lisa 4 kuuendalt pildilt nähtub, et kostja on märkinud märgi mõjualasse, mis keelab parkimise, v.a juhul, kui parkijal on KÜ Uus 9/11 kirjalik luba. Kostjal luba puudus. Eelpool toodud parkimistingimuste p 3
2-24-117108 kohaselt tuleb parkimisõigust tõendav dokument panna sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale. Seda kostja ei teinud. Kui sõidukijuht eirab käesolevas tingimustes sätestatud korda, on tal kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot (parkimistingimuste p 6).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 10.1 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101 lg 1 p 1, mille järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
12.Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS § 9, § 16 ja § 20); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja § 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
13.Kohus on tuvastanud, et kostja OÜ Pirogov oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik parkimistrahvi tegemise ajal aprillis 2021. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb hageja esitatud tõenditega (dtl 41-45) tuvastatuks, et kostja sõiduk numbrimärgiga
2-24-117108 xxxxxx parkis hageja opereeritaval parkimisalal Uus tn x kinnistul 30. aprillil 2021. Sama sõiduk parkis 28. aprillil 2021 hageja opereeritaval parkimisalal Uus tn x kinnistul (dtl 49-53).
14.Pooled on erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja kõrvalkulusid, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas pooled on sõlminud parkimislepingu ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas kostja on sõlminud hagejaga 30. aprillil 2021 parkimislepingu ning kas kostja saab tugineda sellele, et tema juhatuse liikme elukoht oli toona Uus tn x kinnistul; kas kostja on sõlminud hagejaga 28. aprillil 2021 parkimislepingu Uus tnxx kinnistul parkimiseks; kas kostja on eelnimetatud parkimislepinguid rikkunud. I
15.Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga 30. aprillil 2021 parkimislepingu, sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused vaidlusalusel parkimisalal kehtisid. 15.1 Hageja esitas 4. veebruaril 2025 kohtule parkimistingimused, mis kehtisid 2021. aastal (dtl 109). Seega ei võta kohus seisukohta kostja vastuväidetele, et parkla parkimistingimused on erineva kujundusega. Viidatud parkimistingimustest nähtub, et parklas tohivad parkida vaid registreeritud sõidukid (p 4) ja parkimisõigust tõendav dokument peab olema nähtaval (p 3). 15.2 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud. Parkimise eest ei pidanud parkijad hagejale tasu maksma, kui vastav parkimist lubav dokument oli sõidukil nähtaval kohal. 15.3 Parkimistingimuste p 3 järgi pidi parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult loetav ning parklaoperaatorile loetav. Hageja esitatud piltidelt ei nähtu, et sõiduki esiklaasil oleks 30. aprillil 2021 olnud parkimiskorraldajale üheselt arusaadav parkimisõigust tõendav dokument. Seda ei ole kostja ise ka menetluses väitnud, et tal selline dokument oli. Kostja esitas kinnistusraamatu väljavõtte, et tema juhatuse liige elas tol ajal Uus tn xxxx, mistõttu sai kostja Uus tnxx kinnistul parkida kui korteriomanik. Asjakohatu on hageja mõttearendus selle kohta, et kui korteri omanik on füüsiline isik (M.R.P.P. Raúl M.R.P.P. Píres) ja sõiduki omanik on juriidiline isik (Pirogov OÜ), siis isikud ei lange kokku ja kostja ei saa tugineda õigusele parkida sõidukit kui korteriomanik Uus tn x kinnistule. Selline mõttearendus viib selleni, et ka liisingusse võetud sõidukeid, rendiautosid ja teistele isikutele kuuluvad sõidukeid, mis ei ole korteriomaniku omandis, ei saa parkida korteriühistute loal neile kuuluvatele kinnistutele. Küll omab kohtu hinnangul praegusel juhul tähtsust see, et kostja ei olnud asetanud parkimisõigust tõendavat dokumenti nähtavale kohale, et see oleks parkimisoperaatorile üheselt mõistetav. Seetõttu ei täitnud kostja parkimistingimustes märgitut, et tal tuleb enda
2-24-117108 parkimisõigusest teavitada (parkimistingimuste p 6).
ja
selle
teavitama
jätmine
toob
kaasa
leppetrahvi
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 6.12.2017, 2-15-3430, p 18). Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Tallinna Ringkonnakohus on 25. aprilli 2023. a lahendis tsiviilasjas nr 2-21-121615 p-s 9 leidnud, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Üldjuhul ei olegi võimalik teha sellist fotolt, millelt oleks äratuntavalt näha nii parkimistingimusi rikkunud sõiduk kui ka parkimistingimused. Samas lahendis märkis Tallinna Ringkonnakohus, et parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud. Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (vt ka TlnRKK 08.10.2020, nr 2-19123666, p 39 ja ka TlnRKK 30.10.2020, 2-19-118544, p 13). Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused. 16.1 Hageja kehtestatud parkimislepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Leppetrahvi nõuet sisaldavad tüüptingimused said hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks. II
17.Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka 28. aprillil 2021 tehtud leppetrahvi kohta, kui kostja sõiduk parkis Uus tn x kinnistul. Hageja esitas Google Maps pildi, et juba 2019. aasta juunikuus oli Uus tn x kinnistul näha parkimiskorraldust teavitav liiklusmärk (dtl 111) ning sama teavitus oli ka 2023. aasta juunikuus (dtl 112). Kohus ei korda lahendi p-s 16 märgitut täies ulatuses, kuid märgib, et kostja ei ole tõendanud, et 28. aprillil 2021 oleks kehtinud uus tn x kinnistul teistsugune parkimiskord. Ka ei ole kostja paigutanud nähtavale kohale KÜ Uus xxxx kirjalikku luba parkimisõiguse kohta (vt kohtu põhjendusi p-s 15.3). III
18.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähus, et tegemist on parkimisaladega, kus parkimisõiguse annab üksnes parkimisluba. Need parkimistahvlid oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Hageja tõendas parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimused on arusaadavad. Kuna pargitud sõidukil viidatud parkimise aegadel parkimisluba puudus, siis rikuti parkimistingimusi, mille tõttu on põhjendatult väljastatud ka leppetrahvinõue parkimistingimuste p 6 alusel.
2-24-117108
19.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot (dtl 109). Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil armatuurlaual parkimisõigust kinnitavad tõendi parkimisalal parkimiseks. Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et neid tõendeid ei olnud, rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuivõrd tal puudus parkimiseks parkimisluba ning parkimistasu tasumine parkimiskohtadel, kus on lubatud parkida üksnes vastavat luba omades, ei ole parkimistingimustega kooskõlas. Seega leppetrahv väljastati parkimisloa puudumise, mitte parkimistasu maksmata jätmise tõttu.
20.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-117146, p 12). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagiavaldusele. Hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul, so vahetult pärast rikkumise avastamist.
21.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 57 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistingimuste täitmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Mõistlik leppetrahv katab parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Samuti võtab ilma loata parkija koha parkimisloaga parkijatelt, mistõttu leppetrahv peab täitma parkimislepingu rikkumisi tõkestavat eesmärki ning olema seetõttu rikkumisi ärahoidva suurusega. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.
22.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvid 40 eurot (dtl 39) ja 40 eurot (dtl 48), so kokku põhivõlana 80 eurot.
2-24-117108 IV
23.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras on vastavuses seadusega. 23.1 Hageja on arvestanud viivise alates leppetrahvide muutumisest sissenõutavaks (vastavalt
13.maist 2021 ja 15. maist 2021) kuni hagiavalduse esitamiseni 8. juulini 2024 kokku 24 eurot 66 senti (dtl 36). Hageja on esitanud nõude ka alates hagi esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks (TsMS § 367) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivisekalkulaatori järgi on viise suuruseks alates 9. juulist kuni 27. veebruarini 2025 on 6 eurot 13 senti, so kohtulahendini kokku 30 eurot 79 senti (viivituses oldud päevi kokku 234 päeva). 23.2 Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise alates kohtulahendi tegemisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. V
24.Lisaks nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot kummaltki nõudelt. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja selgitas võla sissenõudmise kulu kujunemist. Võla sissenõudmise kulude suurust võlausaldaja seaduse kohaselt tõendama ei pea. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega kuulub hageja võla sissenõudmise kulu nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 80 eurot. VI
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja
2-24-117108 põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). 26.1 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 2 tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja lisade kogumisele, komplekteerimisele ja kohtule esitamisele. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 169 eurot ilma käibemaksuta (dtl 60). so kokku 338 eurot. Samuti soovib hageja 23. juulil 2024 esitatud seisukoha eest tasu ühe tunni eest 169 eurot (dtl 79). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 627 eurot.
27.TsMS § 174 lg-st 8 ja § 447 lg-st 5 tulenevalt peab kohus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hindama ka siis kui vastaspool vastuväiteid menetluskuludele ei ole esitanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, mistõttu hindab kohus hageja õigusabikulu põhjendatust tervikuna.
28.Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas. Hageja on 22. märtsil 2022 antud tähtajatu volikirjaga volitanud ennast võlgade sissenõudmisel esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes omakorda on volitanud Julianuse Õigusbüroo OÜ-d ja selle juristi Ahto Järvelat esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle kliente (dtl 57).
29.Maakohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ega põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist õiguslikult lihtsa ja väikese mahuga tsiviilasjaga. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole vandeadvokaat ega advokaat, ei saa lähtuda esindaja tunnitasu suuruse hindamisel advokaatide/vandeadvokaatide keskmistest tunnitasumääradest. Hagejat on lepingulise esindajana esindanud õigusbüroo jurist, kelle puhul peab kohus asja liiki (tüüpiline parkimistasu väljamõistmise nõue) arvestades põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma käibemaksuta).
30.Põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Tunnitasuga 80 eurot moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitamiseks 360 eurot.
31.Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.