nende Hageja: D Ta (IK xxx) Hageja seaduslik esindaja: A T (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: J K (IK xxx, elukoht: xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D Ta hagi osaliselt.
2.Välja mõista J K`lt elatis D Ta kasuks alates 26.04.2021 summas 213, 44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kuni D Ta täisealiseks saamiseni.
3.Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt rahuldamata.
4.Elatis tasuda igakuiselt A T arvelduskontole xxx Swedbank AS-is selgitusega: „D elatis”.
Otsuse täitmisel arvestada J K poolt alates 26.04.2021 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni lapsele elatisena makstud summasid. Menetluskulud
6.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal ühine laps D Ta, sünd. Hageja elab koos isaga. Hageja ülalpidamisega ja kasvatamisega tegeleb isa. Vanemad elavad eraldi alates 05.04. 2020. Kostja maksis elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Lapse ülalpidamiskulud kokku moodustavad 584 eurot kuus. Elatise võlgnevus 25.04.2021 seisuga on 2854 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.04.202025.04.202 eest 2854 eurot ja alates hagi esitamisest 26.04.2021 elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni, so. xxx.
2.Kostja pangakonto väljavõtte analüüs näitab, et kostja saab regulaarset tulu toetusest, töölt ja perioodiliselt ka tervelt realt eraisikutelt. Kostja lubab enesele märkimisväärseid kulutusi fitnessile, kosmeetikale, ilusalongidele, ostudele kallites kauplustes ja restoranides. Kostja võtab regulaarselt pangaautomaadi kaudu välja suuri rahasummasid, mille sihtotstarbeline kasutus pole jälgitav. Lapsele kingitusena soetatud tahvelarvuti jaoks kogus pere ühiselt raha, seal hulgas ka lapse isa, lapse vanaemad ja vanaisa. Kogutud raha oli üle antud kostjale, kostja aga, võtnud enesele sularaha, soetas tahvelarvuti järelmaksuga.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on xxx isik. Puude tõttu on kostjal piiratud võimalus otsida lisa või kõrgemalt tasustatavat tööd. Kostja sissetulek on töötasu keskmiselt 555,28 eurot kuus. Samuti saab kostja abiraha ja kompensatsiooni Eesti Töötukassast keskmiselt 407, 68 eurot kuus, kuid see on ajutise iseloomuga ja tulevikus seda ei saa. Arvestada tuleb lapsetoetustega ja sellega, et hageja kulutused on suurendatud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-174-16, 3-2-1-35-17 ja PKS § 102 lg 2. Kostja palub arvesse võtta veebruari 2020.a uuringu tulemused miinimumelatis_lopparuanne.pdf (just.ee).
3.Elatusraha mõistlik ja põhjendatud summa on 200 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnis- või vallasvara. Tagasiulatuva elatise nõude osas viitab kostja Riigikohtu lahendile 3-2-1-136-13 p 12 ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et elatise maksmata jätmine on hagejale kahju tekitanud. Hageja viitab hagis, et ajavahemikus alates 26.04.2020-25.04.2021 maksis kostja kokku 650 eurot. See väide on vale. Kostja maksis 1289 eurot, seda kinnitab arvelduskonto väljavõte. Hageja ei võta arvesse, et kostja soetas hagejale tahvelarvuti maksumusega 569 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 200 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et kostjal on osaline töövõime kuni 05.12.2023.
5.Lisaks vanema töövõimetusele on Riigikohus leidnud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). Maksu ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud 2021 väljamakseid 7772,02 eurot. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsusega nr xxx tuvastati J Kl xxx 06.12.202005.12.2023. Töövõimetoetuse päevamäär osalise töövõime korral on 8, 6241 €.
6.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja saab töövõimetoetust keskmiselt 264,47 eurot kuus ja töötasu xxx-st keskmiselt 760 eurot kuus, kokku 1024, 47 eurot kuus. Ühestki tõendist ei tulene hageja isa sissetulekute suurust, kuid isik on xxx. Hageja isa on kinnisasja xxx ühisomanik. Sõidukeid hageja isale ei kuulu. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on hageja isale määratud lapsetoetus 60 eurot kuus. Kohus nõustub kostja viitega Riigikohtu lahenditele, kus on leitud, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13) ning menetluse ajal (alates 01.01.2022) on muutunud elatise suurust reguleerivad sätted.
7.Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 2172. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates
1.jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
8.Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 26.04.2021, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist ca aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.