2-21-124466/23 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

hageja täisealiseks saamiseni välja elatise 292 eurot kuus ning tagasiulatuvalt juuli 2021 eest 142 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad O. P. ja M. K. . Vanemate kooselu lõppes 25.06.2020 ning laps jäi elama koos emaga. Pooled leppisid kokku, et isa maksab lapsele elatist 292 eurot kuus. Alates 01.07.2021 maksab kostja elatist lubatust vähem, s.o 150 eurot kuus. Hageja ema brutopalk on XXX eurot kuus. Emale kuulub korteriomand, mida kasutatakse ema ja lapse elukohana. Kostja brutotöötasu on hagejale teadaolevalt XXX eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, mida ta kasutab oma elukohana. Lisaks kuulub kostjale sõiduauto. Kostja muude varade ja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja märkis esialgses hagis vajaduste suuruseks 1534 eurot. 01.12.2021 hageja korrigeeris vajaduste suurust ja märkis, et tema vajalikud kulutused on 983 eurot kuus. Kohtu palvel seoses 01.01.2022 kehtima hakanud uue õigusliku regulatsiooniga, palus kohus hagejal oma nõuet täpsustada. Hageja esitas 27.01.2022 menetlusdokumendi, milles selgitas, et jääb oma senise nõude juurde, paludes kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus ning tagasiulatuv elatis ühe kuu eest 142 eurot. Hageja märkis, et hageja kulutused on 928,50 eurot. Hageja hinnangul ei ole isa kulud lapse vajaduste katmiseks sama suured kui emal ning on proportsionaalsed isa juures viibitud ajaga. Lisaks on ema kanda lasteaiaga seonduvad tasud ja lapse ravimite ja vitamiinide kulu. Iga kuu on laps 8 päeva isaga ja 22 päeva emaga. Seega panustab ema lapse kasvatamisse oluliselt rohkem aega ja sellest tulenevalt võiks tema rahaline panus lapse kasvatamisse olla väiksem kui kostjal. Vastuseks kostja 25.11.2021 esitatud menetlusdokumendile, märkis hageja, et isa kulude tabelis toodud mänguasjade ostmises ei ole emaga kokku lepitud. Selliselt soetatud mänguasjad ei ole lapsele eluks vajalikud, mida saaks rahas makstava elatise summast maha arvata. Sealhulgas on kostja loendis märkinud ka lapsele ostetud sünnipäevakingi. Suure osa loendist moodustavad ka hagejale väidetavalt ostetud riided, sealhulgas eraisikult. Iga kord kui laps isa juurde läheb, paneb ema talle kaasa koti riiete ja asjadega. Seega ei ole olnud kostjal vajadust hagejale täiendavalt riideid, ravimeid, kreeme ja muud vajalikku osta. Arusaamatuks jääb, mis on isa ühe aasta jooksul soetanud hagejale 2 turvatooli, samuti kaks söögitooli.

ning käib lasteaias. Toidukulud suuremas ulatuses ei ole asjas tõendatud. Hageja vajalikud kulutused meelelahutusele ja mänguasjadele ei ole igakuiselt 40 eurot. Arvestades hageja vanust, on hagejale tasuta muuseumide ja veekeskuste külastus ning enamus mänguasju on korduvkasutatavad. Hageja kulutused vabale ajale ühes kuus on põhjendatud maksimaalselt summas 19 eurot. Kulutused tervishoiule 20 eurot kuus ei ole samuti põhjendatud. Hagejal pole erivajadust või tervislikku seisundit, mis tingiks sellises ulatuses igakuist kulutust ravimitele. Põhjendatud kulutused tervishoiule ühes kuus on kostja hinnangul ca 7 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused hügieenile (sh juuksurile) on 40 euro asemel ca 6 eurot kuus. Hageja majapidamiskulu saab olla maksimaalselt 15 eurot. Kokku on seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulused mitte suuremad kui 281 eurot, millele lisada juurde lasteaia kulu 120 eurot kuus ehk 401 eurot. Sellest tuleb maha arvestada emale laekuv lastetoetus 60 eurot ühes kuus, mille arvelt on kaetud hageja põhivajadused. Kokku tuleb vanematel anda ülalpidamist seega maksimaalselt 341 eurot. 25.11.2021 esitas kostja kohtule tabeli lapsele tehtud kulutustest (riided, mänguasjad, mööbel, turvatool jne) koos kulutusi tõendavate dokumentidega. Kokku on kostja kulud summas 2240,65 eurot (1890,65 + 350 eurot riided), mis ühes kuus teeb 186,72 eurot. Sellele lisandub toidukulu, eluasemekulu ja transpordikulu. Vastuseks 01.12.2021 hageja esitatud kulude tabelile, leidis kostja, et nende hulgas on kulutusi, mida ei tule vanematel teha igakuiselt või isegi mitte iga-aastaselt, nt mööbel, kardinad õhuniisuti, turvatool jne. Seetõttu pole võimalik hageja põhivajadusi arvestada lihtsalt ühe aasta kulude summana nagu on hageja välja toonud. Kostja hinnangul on hageja ema kulutused riietele, jalanõudele, tervishoiule, hügieenile ja hooldusele, meelelahutusele, mänguasjadele, mööblile põhjendatud kokku ühes kuus 147,02 eurot. Kostja leidis, et kuna alates 01.01.2022 kehtib PKS § 101 uus regulatsioon, saab hagejal olla elatiskalkulaatori alusel elatise nõue summas 105,24 eurot. Lapse elulaadi kujundamine lähtudes vanema varalisest olukorras ongi juba tagatud PKS § 101 lg 1 järgi ning kohtul puudub alus hakata elatist suurendama PKS § 102 lg 3 järgi. Antud juhul ei ole vanemate sissetulek märkimisväärselt suurem keskmisest töötasust, mis saaks tingida kõrvale kaldumise PKS § 101 lg-st 1. Seega, kuna kostja tasub vabatahtlikult igakuiselt elatist summas 150 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt saab kohus hagi rahuldada üksnes 105,24 euro ulatuses ühes kalendrikuus, kuid mitte suuremas.

8.Elatis alates 01.01.2022 Hageja taotletav elatis 292 eurot kuus on suurem, kui oleks alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud elatis. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (PKS eelnõu seletuskiri) on PKS § 102 lg 3 kohta kirjas, et eelnõu kohaselt võib kohus lisaks lapse vajaduste arvestamisele suurendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul tuleb seega hagejal alates 01.01.2022 elatise 292 eurot saamiseks tõendada PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa. Hageja 27.01.2022 seisukoha kohaselt on hageja igakuised kulud vähemalt 928,50 eurot. Hageja on leidnud, et hageja osa eluasemekulude kasutuseelistest on 359 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 85 eurot ja elekter 20 eurot kuus. Ülejäänud hageja igakuised kulud on kokku 464,50 eurot: majapidamiskulu 15 eurot, toidukulu 121,50 eurot, autokütus 57 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu ja hooldus (nt juuksur) 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, meelelahutus (nt ekskursioonid, teater, kino, muuseum, mänguasjad) 40 eurot, lasteaed 111 eurot. Hageja esitas 01.12.2021 kohtule hulgaliselt tõendeid (nt maksekorraldused, pangaülekanded ja tšekid erinevate esemete ja teenuste ostmise kohta, nt riided, hügieenitarbed, mänguasjad, lasteaiatasud). Hageja kulude koondtabeli järgi on hagejale kulunud 2021. aastal 3312 eurot. Muuhulgas on kuludena toodud ühekordsed suuremad kulutused mööblile (nt kummut lapse tuppa 293 eurot, IKEA kapp lapsetuppa 380 eurot, lastetoa kardinad 225 eurot), turvatool 235 eurot, inhalaator 100 eurot, õhuniisuti 143 eurot. Kohtu hinnagul ei tõenda hageja esitatud tõendid asjaolu, et hageja vajadused on PKS § 101 uue regulatsiooni kehtestamisel aluseks võetust suuremad.

Kohus märgib täiendavalt seoses hagiavalduses ja hageja 27.01.2022 seisukohas väljatoodud kuludega, et mitmetest pere ühistest kuludest hagejale langev osa on leitud selliselt, et pere kogukulu (nt eluase, majapidamiskulud, kütus) on jagatud võrdselt hageja ja ema vahel. Lapsele ei saa tema vanust arvestades omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Hageja kuludeks on väidetavalt ka tervishoiukulu 20 eurot ja hügieenitarvete kulu 40 eurot igakuiselt, mis on samuti oluliselt rohkem, kui selles vanuses tervel lapsel keskmiselt. Samuti puuduvad kaheaastasel väikelapsel nt sidekulud. Kohus märgib, et seadusemuudatuste tegemisel on aluseks võetud uuringus arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, sidele, transpordile (sh turvavarustus), haridusele (sh lasteaed), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele ja jalatsitele ning mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele jne. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul hageja kulude hindamisel põhjendatud lähtuda arvestuslikust keskmisest kulust. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Pooled ei vaidle selle üle, et vanemate varanduslik seisund on sisuliselt võrdväärne (hageja ema sissetulek XXX eurot ja kostja sissetulek XXX eurot). Arvestades kostja keskmist brutopalka XXX eurot ning lapse viibimist kostja juures aasta jooksul 8 päeva kuus, on elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt hageja elatise summaks 105,24 eurot kuus. Arvesse on võetud ka asjaolu, et lapsetoetus laekub emale. Kohus toob võrdlevalt välja, et kui laps ei viibiks isaga ühtki päeva kuus, oleks elatise summaks kalkulaatori kohaselt 225,50 eurot lapse kohta kuus. Kuivõrd kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus, on kostja andnud elatist piisavas määras ning ei ole oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega pole hagi rahuldamise eeldused täidetud.