Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

võimalik kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr. EE222200221015269783, viitenumbriga 706898053.

kasutusse eluruumi, asukohaga Riia mnt.159-7, Pärnus tähtajaga kuni 28.02.2014.a. Nimetatud tähtaja saabumisel pikendasid pooled suulisel kokkuleppel tähtaega kuni 15.04.2014.a. Lepingu p.3.1.kohaselt kohustus üürnik tasuma lepingu allkirjastamise päeval kogu lepingu perioodi eest ette üürisumma 292,42 eurot. Kommunaalmaksud tuli tasuda vastavalt üürileandja esitatud teatele. Lepingu p.3.4 oli kokku lepitud viivis 0,05 % õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kui üürnik ei tasu makseid ettenähtud maksetähtajaks. Lepingu punktides 4.2.1, 4.2.4 ja 4.2.7. oli sätestatud, et üürnik on kohustatud kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende otstarbele, hüvitama üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi või seadmete rikkumisest tekitatud kahjud ning eluruumi vabastamisel andma üürileandjale üle eluruumi mitte halvemas seisukorras, kui üürile võtmisel. Hageja kontrollis 28.03.2014 eluruumi sihipärast kasutamist ning fikseeris laminaatparketi rikkumise ja pesukuivatusresti ning veekeetja lõhkumise. Hageja soovis üürilepingu koheselt lõpetada, kuid kostja lubaduse tõttu tekitatud kahju hüvitada nõustus üürisuhte jätkamisega kuni kokkulepitud tähtajani, s.o 15.aprillini 2014.a. Lepingu lõppemisel edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et tasumata on kommunaalteenuste arve, kompenseerimata rikutud ja puuduolev vara ning tagastamata üks eluruumi võti. Kostja tasus kommunaalarve ja tagastas posti teel hagejale võtme. Seoses rikutud ja lõhutud vara parandamise ja asendamise kulutustega esitas hageja kostjale 14.05.2014 arve nr.13 4 (16)

summas 204,91 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud, mistõttu nõuab hageja lepingu p. 3.4. alusel lisaks võlale ka viivise väljamõistmist 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 35,86 eurot. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 204,91 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise, summas 35,86 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmist ja kohtukulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile (tl.55-56) ei võta hagi õigeks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud 14.01.2014 eluruumi üürileping, mida suulise kokkuleppe alusel pikendati kuni 16.04.2014. Viimatinimetatud kuupäeval tagastati korter üürileandjale, üürileandja võttis korteri vastu, esitamata pretensioone lepingueseme suhtes.

Parketi vigastuse kohta märgib kostja, et ei korteri vastuvõtmisel üürnikust lepingupoole poolt ega korteri üürileandjale tagastamisel ei täheldanud kumbki lepingupool parketil puudusi, millised võisid olla üürnike poolt tekitatud. On võimalik, et parketi kahjustused asusid vaiba või mööbli all ning esinesid seal juba enne üürilepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et parketi vigastused on tekkinud kostja või kostja poolt majutatud isikute süül. Hageja poolt esitatud fotodel olev veekeetja kuulub kostja poolt korterisse majutatud isikutele, mis unustati korterist väljakolimisel korterisse. Sellel veekeetjal on kasutamise käigus tõepoolest purunenud kaas. Üürilepingu lisas 1, millises on loetletud üleantud korteris olevad esemed, ei ole märgitud veekeetjat. Samas dokumendis on küll kirjas pesukuivatusrest, mida tegelikkuses korteris ei olnud. Seetõttu tõid korterisse majutatud isikud sarnaselt veekeetjaga ise korterisse pesukuivatusresti ning võtsid selle korterist lahkumisel kaasa. Majutatud isikud ei olnud teadlikud üürilepingu ega selle lisa sisust ning asjaolust, et korteris peab olema pesukuivatusrest, mistõttu nad ei informeerinud resti puudumisest oma tööandjat ega üürileandja esindajat. Kostja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 336 lg 1 on hageja kaotanud õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, kuna ta ei teatanud asja tagastamisel üürnikule viivitamata asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Samuti ei ole korteri üleandmisel üürnikule 14.01.2014 kirjeldatud korteri üldist seisundit ega põranda seisukorda. Üürnik ei vastuta VÕS § 334 lg 2 kohaselt asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. 6 (16)

Nii üürilepingu p. 4.2.1 kui VÕS § 104 lg 1 tuleneb, et üürnik on kohustatud hüvitama kahju üksnes süü esinemise korral. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja kasutas 14.jaanuaril 2014.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel (tl.22-23) hagejale kuuluvat eluruumi Pärnus, Riia mnt 159, korter nr. 7. Lepingu kohaselt asusid eluruumi kasutama Erki Kivi ja Erki Kurg, kes kasutasid korterit kuni 16.aprillini 2014.a. Üürile antud eluruumi näol oli tegemist 2-toalise korteriga, mis oli sisustatud lepingu lisas 1 märgitud mööbliesemetaga ja vajalike asjadega. Lepingu p.3 on sätestatud üüri ja kõrvalkulude tasumise kord ja tasumistähtaegadest mittekinnipidamisel viivise tasumise kohustus ning viivise määr – 0,05 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Lepingu p.4.2.4. sätestab, et üürnik on kohustatud hüvitama üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud. Lepingu lisas 1 on loetletud üürile antava eluruumi sisustus, mille hulgas on nimetatud muuhulgas sööginõud, tolmuimeja, triikraud, pesurest. Lepingu lisale on käsitsikirjas märgitud vee ja elektrinäidud üleandmisel 16.aprillil 2014.a. 17.aprillil 2014.a.on Peeter Saunpere saatnud OÜ-le Korraldaja e-posti aadressile Meelis Küti nimele kirja (tl.24), milles teatab, et loeb üürilepingu lõppenuks, saades viimase 7 (16)

makse tarbitud kommunaalteenuste eest ning kui kompenseeritakse rikutud ja puuduolev vara ning tagastatakse puuduolev korteri võti. 14.mail 2014.a. on OÜ Laose esitanud OÜ-le Korraldaja arve 204,91 euro tasumiseks (tl.25), sealhulgas laminaatparketi remont summas 168,26 eurot ning veekeetja ja pesukuivatusrest summas 36,65 eurot. Kaaskirjas (tl.25 pöördel) on vastus hinnapäringule laminaatparketi laudade vahetuse kohta, millest nähtub, et materjali (2m2 parketi) maksumus on 10,2 eurot +käibemaks ja töö maksumus (parketi demonteerimine ja monteerimine) hind 130 eurot + käibemaks. 26.mai 2014.a. on OÜ Laose esindaja Peeter Saunpere Meelis Kütile adresseeritud e-kirjas tuletanud meelde arve, summas 204,91 eurot tasumise tähtpäeva möödumist. Tl.26 on Bauhof Group AS tellimuse kinnitus 24.04.2014 Laose OÜ poolt kauba, sealhulgas veekeetja, ja pesukuivatusresti tellimuse kohta, kokku maksumusega 36,65 eurot. Hageja poolt esitatud fotodel on näha pesukuivatusrest (tl.29); kinnitusest lahtitulnud kaanega veekeedukann Melissa (tl.33); põranda kahjustus (tl.39,44); kööginurk, kus näha veekeedukann, teler, raadio (tl.43); tugitool, millel puudub üks jalg, selle kohal on kruvi (tl.48,49). Hageja seadusliku esindaja P.Saunpere seletuse kohaselt on fotod tehtud 28.märtsil 2014, kui ta käis korterit kontrollimas kõrvalmajast tulnud teate alusel lärmi kohta korteris. Tol hetkel oli põrand terve, kuid tugitoolil oli suur kruvi väljas. Meelis Kütt, kes viibis samuti korteris, lubas kõik heastada. Kohtuistungil P.Saunpere poolt antud seletuse kohaselt (protokoll tl.73-75) ei ole üürilepingu lisas loeteltud kõiki

8 (16)

esemeid, mis üürile antud korteris olid, sest loetelu läheks pikaks, kuid seal olid kindlasti veekann ja pesukuivatusrest. Korteri üleandmisel 16.aprillil 2014 fikseeriti elektri- ja veenäidud, kohal oli üks korteri kasutajatest. Võtmeid üle ei antud, need saadeti postiga 24.apriil 2014 ja 14.mai 2014 vahelisel ajal. 20.aprillil 2014 fikseeris P.Saunpere fotografeerimise teel katkise veekannu ja põrandakahjustused. Viimased said tekkida üksnes mehaaniliselt, loomulik kulu ei saanud see olla, sest korter oli olnud kasutuses vaid aasta. Põrandal oli laminaadis auk tugitooli kohal. Vaatamata asjaolule, et üürilepingu lisas 1 ei ole märgitud veekeedukannu, kinnitas P.Saunpere, et veekeedukann oli olemas ning kuna selle kaas on katki, ei saa seda enam kasutada. Nimekirjas ei ole ka näiteks raadiot, mis reaalselt oli olemas. Millal veekeedukann oli ostetud, seda P.Saunpere ei osanud öelda, kuna ta üürib välja mitut korterit, siis vajaduse korral asendab ta näiteks katkise veekeetja tühjast korterist võetud veekeetjaga. Korteri üleandmisel ei fikseerinud P.Saunpere puuduste esinemist, kuna üleandmise juures ei viibinud inimene, kes korteri vastu võttis. Esimeses kostjale saadetud kirjas ei täpsustanud P.Saunpere puuduste iseloomu, kuna tal ei olnud teada asjade hinnad ning põranda taastamise maksumus. Kohus on ära kuulanud tunnistajad – isikud, kes korterit kasutasid Erki Kure ja Erki Kivi ning Meelis Küti, kes on OÜ Korraldaja tegevjuht ning üürilepingut sõlmima volitatud isik. Erki Kurg on kinnitanud, et elas 2014.a. jaanuaris Pärnus, OÜ Laosele kuuluvas korteris, kuna oli tol ajal OÜ Korraldaja töötaja ning tööobjekt oli Pärnus. Tunnistaja viibis ka korteri üleandmise juures, kuid eriti põhjalikult korterit üle ei vaadatud. E.Kure ütluste kohaselt tugitooli tagumine jalg 9 (16)

loksus ja tuli koristamise ajal alt ära juba kolmandal või neljandal päeval, tunnistaja pani seda mitu korda tagasi väljaulatuva kruvi otsa. Põrand võis saada kahjustada, kui tool libises, kuid tahtlikult keegi parketti ei kahjustanud. E.Kurg kinnitas ka seda, et tema naine saatis temale pesuresti, veekeedukannu, televiisori ja mikrolaineahju ning kui ta ära tuli 29.või 30.märtsil 2014.a. jäid asjad sinna. Hiljem on ta pesuresti ja televiisori tagasi saanud. Mikrolaineahju kasutati ehitusobjektil, mitte korteris, ka veekeedukannu võeti objektile kaasa. Kannu ei ole ta tagasi saanud, kuid arvates pidi kann terve olema, kui ta ära tuli, sest muidu ei oleks saanud seda kasutada. Tunnistaja Erki Kivi on andnud ütlusi selle kohta, et elas koos Erki Kurega alates 2014.a. jaanuari keskpaigast Pärnus, Riia maanteel Laose OÜ-le kuuluvas korteris. Ta viibis korteris ka selle üleandmise ajal, P.Saunpere näitas temale ka parketi kahjustust. E.Kivi arvates oli tegemist kulumisega – laminaadi kiht oli ära tulnud. Tunnistaja parandas siis ära- liimis kinni ka tugitooli jala, mis enne oli loksunud. Varem oli selle jala all olnud libisemise vältimiseks vaip. Üleandmise juures viitas korteriomanik vaid koristamisele ning fikseeriti ära näidud. Ka pesurestist oli juttu, tunnistaja kinnitas P.Saunperele, et pesuresti korteris ei olnud, mille peale P.saunpere oli möönnud, et võib-olla oli triikimislaud ja pesuresti polnud. E.Kivi on kinnitanud, et pesuresti ja veekeetja tõi korterisse Erki Kurg , tunnistaja tahtis seda osta, kuna pesuresti oli vaja, aga E.Kurg lasi kodust saata. Veekeetjal oli kaane hingeosa katkine.

10 (16)

Meelis Küti ütluste kohaselt oli tema OÜ Korraldaja volitatud esindajana OÜ-le Laose kuuluva korteri, asukohaga Pärnu linnas vastuvõtmise juures. Korter oli vajalik OÜ Korraldaja töötajate majutamiseks seoses tööobjektiga Pärnumaal. Korteri vastuvõtmisel veendus M.Kütt, et voodid olid olemas, põhjalikumalt ta korterit üle ei vaadanud. Mõned päevad hiljem infomeeris korterisse majutatud Erki Kurg puuduolevatest asjadest, mille M.Kütt Pärnusse toimetas. Nende asjade hulgas olid ka pesukuivatusrest ja veekeedukann, millised asjad saatis Pärnusse Erki Kure naine. Hiljem lepingut lugedes nägi M.Kütt, et pesukuivatusrest oli lepingu lisas nimetatud. Korteri tagastamise juures M.Kütt ei viibinud, seal oli kohal Erki Kivi, kes andis üle ühe võtme. Teise võtme saatis M.Kütt kulleriga. Enne seda oli P.Saunperelt kas telefonikõne või ekiri võtme kohta, ka siis ei teavitanud üürileandja esindaja, et midagi tuleb veel kompenseerida. Seetõttu tuli M.Kütile üllatusena kolm nädalat hiljem P.Saunpere telefonikõne, et üks arve on maksmata, sest üür ja kommunaalarved olid makstud. Siis selgus, et arve oli veekeedukannu, pesukuivatusresti ja parketi remondi eest. M.Kütt kuulis neist puudustest esmakordselt. Samas olid korteris ka puudused, mille kõrvaldasid kostja töötajad, sellest üürileandjat teavitamata. Näiteks vahetati ära pirnipesad, mis lõid järjest elektripirne läbi. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas üüritaval elamispinnal, mida kasutasid kostja töötajad E.Kurg ja E.Kivi, olid olemas üürilepingu objekti üleandmisel hagejale kuuluvad esemed – pesukuivatusrest ja veekeedukann ning kas kostja vastutab eluruumis põranda kahjustamise eest.

11 (16)

Üürilepingu lõppemisel üüritud asja tagastamine, asja ülevaatamine ja üürnikule puudustest teatamine on reguleeritud VÕS §-des 334 ja 336. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Tulenevalt VÕS § 336 lg 1 peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega lükatud ümber hageja väide, et kostja valduses olemise ajal on üüritud korteris lõhutud veekeetja (kaas lahti) ning ära viidud hagejale kuuluv pesukuivatusrest. Eluruumi üürilepingu lisas 1, millises on loetletud üüritava korteri sisustus ning mida võib käsitleda VÕS § 334 lg 1 sätestatud üleandmisaktina, on märgitud, et korteris on 12 (16)

pesukuivatusrest, veekeetjat märgitud ei ole. Tulenevalt VÕS § 334 lg 1 2.lausest tuleb seega eeldada, et pesukuivatusrest oli korteris olemas ja veekeetjat ei olnud ning vastupidiseid väiteid tuleb tõendada. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et üüritud eluruumi kasutanud isik Erki Kurg lasi oma kodust saata Pärnusse pesukuivatusresti ja veekeetja, kuna korterit kasutanud isikud vajasid nimetatud esemeid. Asjad viis Pärnusse Meelis Kütt. Kohtu hinnangul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda, ütlused haakuvad omavahel ja neis ei ole vastuolusid. Tegemist ei ole kallihinnaliste esemetega, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei ole alust arvata, et tunnistajad on leppinud kokku teadvalt valeütluste andmises. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et E.Kurg ja E.Kivi ei eitanud parketikahjustuse ilmnemist, milline kahjustus on hageja poolt rahaliselt oluliselt kõrgemalt hinnatud. Kohus on seisukohal, et üüritava korteri põranda kahjustumine on toimunud kostja poolt korteri kasutamise ajal. Hageja seadusliku esindaja P.Saunpere ütluste kohaselt ei esinenud parketikahjustust 28.märtsil 2014, kui P.Saunpere käis korteris ja fotografeeris seal toimunud peo jälgi. Sel ajal tehtud fotodel (tl.48 ja 49) on näha küliliasendis tugitool, millel puudub üks jalg ja selle kohal olev kruvi. Põranda kahjustamise kohta on P.Saunpere seletuse kohaselt tehtud fotod (tl.39 ja 44) 20.aprillil 2014, s.o pärast korteri üleandmist. Korterit kasutanud isikud on andnud ütlusi selle kohta, et tugitooli jalg oli algusest peale lahti, seega nad olid teadlikud, et jalg võib alt tulla ja seda kinnihoidnud kruvi võib põrandat vigastada. Erki Kivi parandas jala ära alles korteri üleandmisel. Eeltoodu alusel võib kohtu hinnangul üüritud asja kasutanud isikute käitumise läbi omistada kostjale süülise käitumise hooletuse vormis. Tulenevalt VÕS § 104 lg 3 on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kahjustust ei 13 (16)

saa pidada asja hariliku kulumise tagajärjeks, kuna sel juhul peaks olema kulumise jälgi ka ülejäänud parketil. Üldteadaolevalt on laminaatparketi näol tegemist tugeva põrandakattematerjaliga. Kohus on seisukohal, et üürileandja ei ole kaotanud vastavalt VÕS § 336 lg 1 sätetele õigusi, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, kuna on kontrollinud üüritud asja tagastamisel asja seisundit ning avastades parketi kahjustuse, näidanud seda üüritud asja lepingu alusel kasutanud isikule Erki Kivile. Viimane on tunnistajana nimetatud asjaolu kinnitanud. Järgmisel päeval, s.o 17.aprillil 2014.a. on P.Saunpere saatnud OÜ-le Korraldaja e-kirja, milles on tehtud muuhulgas ettepanek rikutud ja puuduoleva vara kompenseerimiseks. Kiri on saadetud aadressile, millisele on samal päeval edastanud ka vee ja elektri eest tasumiseks vajalikud andmed. Kuna maksed on OÜ Korraldaja poolt teostatud (tl.24), on võimalik teha järeldus, et kostja on kirja kätte saanud. Kohtu hinnangul ei ole puudustest teatamise puhul oluline, et koheselt oleks teatatud ka hüvitamisele kuuluv summa. Hageja esindaja on selgitanud, et laminaatparketi laudade vahetuse maksumuse väljaselgitamiseks on ta küsinud hinnapakkumise ning selle alusel on esitatud kostjale arve 14.mail 2014.a. (tl.25). Hinnapakkumise kohaselt (tl.25 pöördel) maksab 2m2 laminaatparketti 10,20 eurot ning kahjustatud parketi demonteerimine ja uute laudade paigaldamine 130 eurot, millistele summadele lisandub käibemaks. Kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud arvet laminaatparketi remondi hüvitamiseks arvel märgitud maksetähtajaks tasunud, on hagejal VÕS § 113 alusel õigus nõuda viivist. Hageja on 14 (16)

taotlenud viivise väljamõistmist eluruumi üürilepingu p.3.4 kokkulepitud määras, s.o 0,05 % päevas. Nimetatud üürilepingu punkt sätestab viivise tasumise lepingus sätestatud tasumistähtaegadest mittekinnipidamisel. Lepingu p.3.1. alusel on lepingust tulenevad maksed üür ja kommunaalmaksud, millest üür kogu lepinguperioodi eest kuulus tasumisele lepingu sõlmimisel ning kommunaalmaksud tuli tasuda vastavalt üürileandja poolt kostja e-postile saadetud teatele. Kohus leiab, et üüritud asja kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamisel saab üürileandja taotleda viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivise määras, kuna lepingus ei ole sätestatud nimetatud kohustuse täitmise tähtaega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval ajal on nimetatud intressimäär 8,05 % aastas ehk 0,022 % aastas, selline intressimäär kehtib alates 01.juulist 2014, enne seda oli intressimäär 0,023 % päevas. Seega tuleb kostjal tasuda rahalise kohustusega täitmise viivitamisega seoses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 23.mail 2014.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.veebruaril 2016.a. 23,38 eurot. Hageja on taotlenud ka lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mis sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

15 (16)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 3 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Käesolevas asjas on pooled esitanud menetluskulude nimekirjad (tl.80, 85-86), mille kohaselt moodustavad hageja menetluskuludest lepingulise esindaja kulud 633 eurot ja riigilõiv 75 eurot. Kostja on kandnud menetluskulusid lepingulise esindaja kulude näol summas 360 eurot. Kohus jätab seoses hagi osalise rahuldamisega poolte lepingulise esindaja kulud poolte endi kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot. Kuna tegemist on minimaalse riigilõivu määraga rahalise nõude puhul, siis nimetatud ulatuses oleks hageja pidanud maksma riigilõivu ka juhul, kui ta oleks esitanud kahju hüvitamise nõude ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.