lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-7737/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-7737/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Serigo Elektroonika OÜ10103652(Kostja)OÜ Vilde Maja12145519(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-7737

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

OÜ Vilde Maja hagi Serigo Elektroonika OÜ vastu üürilepingu erakorralisest lõpetamisest tuleneva kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2015 määrus menetluse osalise lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Vilde Maja määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519), lepinguline esindaja Raivo Salumäe Kostja: Serigo Elektroonika OÜ (registrikood 10103652), lepinguline esindaja Jelena Beljakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 26.08.2015 määrus osas, millega lõpetati OÜ Vilde Maja hagis Serigo Elektroonika OÜ vastu üürilepingu erakorralisest lõpetamisest tuleneva kahju hüvitamiseks menetlus 1959,48 euro osas.
2.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.21.05.2015 esitas OÜ Vilde Maja (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Serigo Elektroonika OÜ (kostja) vastu 2346,91 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna üürilepingu Vilde tee 71 asuvas ärihoones ruumide üürimiseks ajavahemikul 01.10.2011 – 30.09.2016. Kostja kohustus tasuma üüri 438 eurot kuus, samuti kommunaalkulude eest. Kostja esitas 29.04.2013 hagejale avalduse üürilepingu lõpetamiseks alates 01.06.2013. Hageja sellega ei nõustunud.

2.Harju Maakohtu 28.02.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-38409 tuvastati, et kostjal oli üürilepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus VÕS § 313 lg 1 alusel. Samas märkis maakohus otsuses, et pole välistatud, et üürnikul tuleb hüvitada üürilepingu erakorralise ülesütlemisega tekitatud kahju, kuid vastav vaidlus väljub selle tsiviilasja piiridest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
3.Hageja leiab, et kostja poolt üürilepingu ülesütlemisega tekitatud kahjuks on üürilepingu alusel saamata jäänud üür ja kõrvalkulud. Kostja on jätnud tasumata 01.06.2013-01.09.2013 esitatud arved summas 2346,91 eurot.
4.Kostja leidis, et menetlus tuleb lõpetada, kuna hageja on esitanud kostja vastu sama nõude, mis tsiviilasjas nr 2-13-38409. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.26.08.2015 määrusega lõpetas maakohus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse üürilepingu erakorralisest lõpetamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes summas 1959,48 eurot. Ülejäänud osas andis maakohus hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja hagi täpsustamiseks.
6.Käesolevas asjas on hageja esitanud rahalise nõude tulenevalt asjaolust, et poolte vahel oli üürileping, kostja ütles üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.06.2013 VÕS § 313 alusel ning hagejal tekkis kahju saamata jäänud üüri- ja kõrvalkulude ulatuses perioodil 01.06.2013-10.09.2013.
7.Harju Maakohtu 28.02.2014 kohtuotsusest nähtub, et OÜ Vilde Maja esitas esimeses

kohtuasjas nõude üüri- ja kommunaalmaksete eest perioodil 01.06.2013-30.09.2013 ning vähendas seejärel nõuet, lühendades perioodi ajani 10.09.2013. Hageja esitas nõude summas 2346,91 eurot, kuid arvestas sellest maha tagatisraha 387,43 euro ulatuses, mistõttu jäi hagi esemeks 1959,48 eurot. Otsusest nähtub ka, et menetluses oli vähemalt ühe menetluspoole nõude aluseks ka asjaolu, et üürnik oli 29.04.2013 avaldusega lepingu üles öelnud alates 01.06.2013. OÜ Vilde Maja on selles küsimuses esimese menetluse käigus ka oma seisukoha avaldanud.

8.Maakohus leidis, et hageja on sama nõude samal alusel osaliselt esitanud juba esimeses

kohtuasjas ning selle kohta on kohtud juba lahendi teinud. Tähendust ei oma see, et esimeses kohtuasjas nõudis OÜ Vilde Maja üürnikult üüri ja kommunaalmakseid perioodi 01.06.2013-30.09.2013 eest lepingulise täitmisnõudena, kuid käesolevas kohtuasjas nõuab üüri ja kommunaalmakseid perioodi 01.06.2013-30.09.2013 eest saamata jäänud tulu hüvitamise nõudena. Küsimus sellest, kas 29.04.2013 ülesütlemisavaldus oli õiguspärane ja kas see tõi kaasa lepingu lõppemise, on õiguslik asjaolu, mis hagi alusesse ei kuulu. Mõlemas kohtuasjas nõuab OÜ Vilde Maja üürnikult üüri ja kommunaalmakseid perioodi 01.06.2013-30.09.2013 eest seoses sellega, et poolte vahel oli üürileping ning OÜ Vilde Maja oli üürniku kasutusse andnud kokkulepitud üüriasja. Tulenevalt eeltoodust tuleb lõpetada menetlus 1959,48 euro osas.

9.Ülejäänud haginõude osas (387,43 eurot) tuli hagejal nõuet täpsustada. Määruskaebus
10.10.09.2015 esitas hageja Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus lõpetas menetluse. Hageja palus määruse selles osas tühistada ja saata asi lahendamiseks maakohtule. Tegemist ei ole vaidlusega samal alusel sama hagieseme üle. Harju Maakohus on 28.02.2014 otsuses märkinud, et võimalik vaidlus kahju hüvitamise üle väljub selle tsiviilasja piiridest. Seega ei saa käesolev vaidlus olla sama vaidlus. Lepingu täitmise nõude asemel on esitatud kahju hüvitamise nõue. Oluline on ka see, et hageja sai alles kohtumenetluses teada üürilepingu ülesütlemise õiguspärasusest. Vastus määruskaebusele
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi saata maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-97 märkinud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja poolt osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude.
15.Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud ekslikult, et hagid on esitatud samal alusel. Tsiviilasjas nr 2-13-38409 esitatud hagis tugines hageja asjaolule, et üürilepingu ülesütlemiseks puudus alus, üürileping kehtib, üürnik on jätnud üüri ja kõrvalkulude eest tasumata ning sellest tulenevalt nõudis hageja üürilepingu täitmist.
16.Käesolevas asjas esitatud hagis tugineb hageja asjaolule, et üürileping on kostja poolt üles öeldud ning ülesütlemisega tekitati hagejale kahju. Sellele tuginedes nõuab hageja kahju hüvitamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-37-09 p 21 selgitanud, et ainuüksi lepingu ülesütlemine VÕS § 313 lg 1 alusel ei saa kaasa tuua lepingut ülesütleva poole kohustust hüvitada kahju. Kahju hüvitamise kohustus võib järgneda ülesütlemisele siis, kui lepingu ülesütlemist põhjustav asjaolu ise on käsitatav lepingurikkumisena. Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kahjunõude esitamise eelduseks on ka see, et asjaolu, mis põhjustas kostja poolt üürilepingu ülesütlemist, on ühtlasi käsitletav ka üürilepingu rikkumisena.
17.Ülaltoodust tuleneb, et üürilepingu täitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevad faktilised asjaolud ei ole samad, mistõttu puudus alus 1959,48 euro osas

menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja