Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-15-9530

Andres-Kenno Õunap esitas 25.06.2015.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Swedbank ja Swedbank P & C Insurance AS vastu Estemare OÜ ja Swedbank AS 19.02.2007.a laenulepingu ja selle lisast nr 1 tuleneva põhinõude ja kõrvalnõude puudumise hageja suhtes, 19.02.2007.a sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr * tühisuse ja Swedbank P & C Insurance AS poolt koostatud kindlustusjuhtumi nr * kindlustushüvitise suuruse määramise tühisuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja on OÜ Estemare juhatuse liige. OÜ Estemare ja kostja I sõlmisid 19.02.2007.a laenulepingu nr. *, mille kohaselt andis kostja I OÜ-le Estemare laenulimiiti summas 38 346.00 eurot, et OÜ Estemare saaks osta tööstushoone * kinnistul, asukohaga * küla, * vald. Laenusumma kasutusele võtmise tähtaeg oli 18.03.2007.a, tagasimaksete alguskuupäev oli 19.03.2007.a ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 19.02.2014.a. Laenu saamise tingimuseks seati juhatuse liikme isiklik varaline käendus. Hageja ja kostja I sõlmisid 19.02.2007.a hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. *, mille punkt 2.1 alusel seatakse kostja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga üks miljon krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu esemeks * kinnistu, asukohaga *küla, * vald, * maakond ning * (*) kinnistu, asukohaga * küla, * vald, * maakond. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded OÜ Estemare vastu, mis tulenevad kostja I ja OÜ Estemare vahel 19.02.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr * ja selle võimalikest lisadest. Samuti tagati hüpoteegiga kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Selliseid kohustusi ei olnud laenulepingu hetkel ega ole sellele järgnevalt tekkinud. Hüpoteegiga on tagatud ka kõik sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja hagejale tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Laenulepingu nr * 27.05.2008.a lisa nr 1 kohaselt muutsid Estemare OÜ ja kostja I laenulimiiti summale 35 680 eurot. Muudetud laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg oli 03.06.2008.a. Sama lepingu lisa punkti 3 kohaselt kannab kostja laenulimiidi arvelt 3725 eurot hageja kontole krediitkaardi võlgnevuse refinantseerimiseks. 17.06.2014.a toimus * kinnistul asuvas kindlustatud hoones põleng, mis on fiktseeritud kahjujuhtumina nr *. Kostja I sai kahjujuhtumi tagajärjel kompensatsiooni 38 000 eurot ning tasaarveldas kompensatsiooni ulatuses oma nõude hageja vastu. Peale tasaarveldamist algatas kostja I hageja suhtes täitemenetluse notariaalse täitedokumendi nr. * ja avalduse alusel ning hagejale kuuluv * kinnistu arestiti. Hageja ei nõustu kahjujuhtumi tagajärjel mõistetud kompensatsiooni suuruse ja määramise viisiga. Kompensatsiooni suurus määrati kindlustatud vara turuhindade vahe leidmisega (kindlustatud vara hind enne kindlustusjuhtumit – kindlustatud vara hind peale kindlustusjuhtumit = kindlustushüvitise suurus. Vara hinnaks võeti kohtuotsusega ebaseaduslikuks tunnistatud enampakkumise hind). Hageja ei nõustu sellise kompensatsiooni summaga, leides, et kompensatsioon on alusetult väike ja kompensatsiooni määramise viis ei ole seaduslik. Pindi Realia Group on * kinnistu eeldatavaks turuhinnaks enne elamu põlengut hinnanud 47 500,00 eurot ja peale põlengut 9500,00 eurot. Kinnistu eeldatav turuhind enne elamu põlengut on samasuur kui tühistatud enampakkumisel nõutud kinnistu hind. Hagejale teadaolevalt on Kostja II tellinud hävinud hoonele taastamisväärtuse hinnangu mida Kostja II keeldub Hagejale esitamast. (lisa.5) Hageja leiab, et Pindi Realia Group’i poolt pakutud * kinnistu põlengueelne eeldatav turuhind on liiga madal ja ilmselt kallutatud kostja I poolt. Hageja on arvamusel, et kostja II on leidnud hagejale tekkinud kahju ebaõigesti, arvestades hagejale tekkinud kahjuks kindlustatud objekti väärtuste vahe enne ja pärast kindlustusjuhtumit. Hageja on seisukohal, et kostja II on kohustatud hüvitama kindlustatud ehitise taastamise kulud arvestades kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitise maksimaalset määra.

2-15-9530

28.09.2015.a. jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta, kohustades mh hagejat põhjendama TsMS § 368 lg 1 tähenduses hageja õigustatud huvi esitada kohtule kostja vastu hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. 14.10.2015.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. 14.10.2015.a. jättis Pärnu Maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 14.10.2015.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 08.12.2015.a. eelistungil kohus määras menetlustähtajad, mille järgi võisid kohtumenetluse pooltel esitada seisukohti, taotluseid hiljemalt 30.12.2015.a. ja vastuväiteid võis esitada teise poole seisukohtade suhtes kuni 06.01.2016.a. mis oli ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks. Kostjate seisukoht Kostjad on 05.11.2015.a. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi jääb arusaamatuks hageja käsitlus laenulepingu 27.05.2008 lisast tuleneva kohustuse mittetagatusest hüpoteegiga. Vastavalt hüpoteegilepingu p-s 2.2.1 sisalduvale tagatiskokkuleppele on hüpoteegiga tagatud mh laenulepingu lisadest tulenevad kohustused. Vastab tõele Hageja väide, et kinnistul toimus kindlustusjuhtum, kuid Kostjad ei nõustu Hageja ülejäänud väidete ja nõuetega. Tegelikkuses kuna Hageja kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kinnistul asuvat hoonet kindlustanud ei olnud, tegi seda Kostja 1, ehk siis kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtivast kindlustuslepingus oli nii kindlustusvõtjaks kui ka soodustatud isikuks Kostja 1. Seega ei olnud Hageja kindlustuslepingu pooleks ja ei saa seetõttu võlaõiguslikule lepingule tugineda. Ehk siis, kuna Hageja ei olnud kindlustusvõtjaks ega soodustatud isikuks, ei ole tal ka õigust tugineda kindlustushüvitise valele määramisviisile või hüvitise suurusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3401 lg 2 alusel, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 08.12.2015.a. toimunud eelistungil hagejale selgitanud, et hageja ei ole põhjendanud tuvastushagi esitamiseks nõutavat õigustatud huvi olemasolu, samuti on hagiavalduses esitatud kohtule ebaselgeid ja vastukäivad asjaolusid. Kohus andis tähtaja kuni 30.12.2015.a. nõude ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamiseks.

2-15-9530

eelistungil selgitanud hagejale, et asjaõigusleping nr *, mis on sõlmitud 19.02.2007.a. ei ole käendusleping, so on asjaõiguslik leping, millega on seatud hageja kinnistutele hüpoteek. Hageja pidi kohtule esitama sisulised asjaolud asjaõiguslepingu alusel, mida ta ei teinud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all käendusleping, vaid hüpoteegi seadmise leping ja sellest tulenevad kohustused. VÕS § 143 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Antud juhul on aga sõlmitud asjaõigusleping Asjaõigusseaduse § 325 lg 1 tähenduses, millega hüpoteegipidaja (kostja I) kasuks on kinnistu omanik (hageja) seadnud lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ka ei ole laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidiga, kuna laenusaajaks oli äriühing (VÕS § 402). Asjakohased ei ole hageja viited tarbijakrediidi sätetele, seega puudub hagejal õigustatud huvi nn (tarbija)käenduse tühisuse tuvastamiseks, sest sellist lepingut ei ole sõlmitud (TsMS § 423 lg 2 p 1).

2-15-9530

Kindlustushüvitis summas 38 000 eurot ei võimalda ehitist taastada. Kuna hageja ja kostja II ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, palub hageja kahju suuruse määramist kohtu poolt VÕS § 489 lg 2 alusel. Kostjad on hagejale vastu vaielnud, leides, et kuna hageja kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kinnistul asuvat hoonet kindlustanud ei olnud, tegi seda kostja I, ehk siis kindlustusjuhtumi toimumise hetkel oli kehtivast kindlustuslepingus kindlustusvõtjaks kui ka soodustatud isikuks kostja I (kodukindlustuspoliis 17.01.2014.a. nr *). Ei ole vaidlust, et hageja ei ole kindlustuslepingu pooleks, kostja aga leiab, et hagejal ei ole seetõttu ka õigust tugineda kindlustushüvitise valele määramisviisile või hüvitise suurusele. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda hoonete taastamist või kokkuleppel osapoolte vahel, kelleks on ka hageja, nõustuda kindlustushüvitisega, milles tuleneb hageja hinnangul tema õigustatud huvi hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole kindlustuslepingu pooleks, seetõttu ei saaks hageja ka nõuda lepingupoolena VÕS § 489 lg 2 alusel tekkinud kahju suuruse määramist kohtu poolt. VÕS § 463 lg 1 alusel, kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi. Kolmas isik ei või neid õigusi käsutada ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. Kohus leiab, et hageja on käesoleval juhul kolmandaks isikuks, sest kindlustatud on tema, kui kolmanda isikuga seotud kindlustusrisk. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kindlustusvõtja aga kolmandale isikule kindlustuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, mh kindlustatud isiku nõude kindlustusandja vastu sisse nõuda, nõudest loobuda või sellega tehinguid teha. Kostjad on 08.12.2015.a. eelistungil kohtule avaldanud, et kostjad on teadlikud, et taastamisväärtus on kõrgem. Kostja I ei esitanud kostja II vastu nõuet suurema hüvitise saamiseks. Kohus leiab, et kostja I AS Swedbank võis oma nõuet käsutada, et loobuda suuremast hüvitisest, mida ta oleks saanud kostjalt II Swedbank P&C Insurance AS-lt nõuda. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejal võimalust nõuda ka kolmanda isikuna kahju suuruse kindlaksmääramist, sest kostja I on vastavast nõudest kostja II vastu kahju hüvitamise suurendamiseks loobunud. Hageja leiab, et kindlustuslepingust tuleneb tema õigustatud huvi hagi seoses sellega, et Mets Viktor elab käesoleval ajal Hageja renditud pinnal *. Peale kahjujuhtumit pöördus hageja kostja 1 ja kostja 2 poole palvega leida kahjujuhtumis elukoha kaotanud Viktor Mets asenduspind ja ta põlenud majast umber kolida, mida näeb ette Swedbank P&C Insurance ASi kodukindlustuse tingimused 13 01.04.2013, kuid kostjad keeldusid sellest ja hageja oli sunnitud nende kohustuse ise täitma. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu, et hageja pidi Viktor Metsale leidma teise elukoha, ei ole asjas tähtsust omav küsimus. Hagejal ei ole eeltoodud põhjendustel õigust kostjalt II kindlustusjuhtumi järgselt kahju hüvitamist nõuda, seetõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks, so AS Swedbank (kostja I) ja Swedbank P&C Insurance AS-lt (kostja 2) kindlustusjuhtumijuhtumi nr * materjalide väljanõudmiseks, sest kohus jätab hagiavalduse läbivaatamata.

2-15-9530

Kohus leiab, et hageja 06.01.2016.a. kohtule esitatud seisukohad vajavad veelkordset selgitamist, sest vaatamata kohtu poolt eelistungil antud selgitustele ei ole hageja ammendavaid seisukohti kohtule esitanud. Hageja ei ole esitanud avaldust, millest nähtuks hageja kohustuse täitmise ulatus, kostja I õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund – nimetatud asjaolud vajaksid väljaselgitamist, sest hageja ei ole kohtu osundatud asjaoludele vajalikku tähelepanu pööranud. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja esitatud faktiväited muudetud hagi lahendada kiiremini ega ka säästlikumalt, seetõttu ei anna kohus nõusolekut hagi muutmiseks. Kohus on eelistungil hagejale selgitanud, et tuvastushagi esitamisega ei ole võimalik hagiga soovitud eesmärgi saavutada, sh täitmiseks esitatud viivisenõude vähendamist. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-113-10, p 10). Hageja ei ole esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hagis nimetatud nõuded käsitlevad üksnes õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamist. Hageja ei ole ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul pärast eelistungit selgitanud, milles seisneb tema tuvastushuvi, jäädes selle juurde, et kohus vähendaks viivist, mida ei ole võimalik selles menetluses teha. Kohus leiab, et hageja A.-K. Õunapi hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, seega tuleb hagejal endal esitada kohtule vajalikud seisukohad. Hagiavalduse lisas 7 on hageja esitanud kohtule kostja I 26.11.2014.a. kirja hagejale, mille järgi on laenulepingust tulenev nõue 48 135,72 EUR (s.h. põhiosa võlgnevus 24 067,86 EUR, viivis põhiosa võlgnevuselt 20 910,78 EUR, intresside võlgnevus 2 162,16 EUR, leppetrahvi võlgnevus 639,12 EUR, kindlustuse võlgnevus 355,80 EUR). Hageja ei ole kohtule selgitanud, miks ta ei saa ise tõendeid esitada ja taotleb kohtult tõendite kogumist (TsMS § 236 lg 2). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja I kohustamiseks viivisearvestuse esitamiseks, sest hagejal on viivise suurus teada ja saaks ise esitada seisukohti, kas sellises suuruses esitatud viivis on põhjendatud. Asjas ei oma tähtsust tõik, et kõnealune kinnistu ei olnud mingil perioodil hageja valduses – see ei mõjuta viivise arvestamist, sest lepingus ette nähtud kohustusi see ei muuda. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus määras 08.12.2015.a. eelistungil kirjaliku menetluse ja taotluste esitamise tähtaja. Määratud tähtajaks ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlusi. TsMS § 427 alusel võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.