A-KÕ hagi AS Swedbank ja AS Swedbank P&C Insurance vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2016 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A-KÕ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A-KÕ (isikukood XXXXXXXXX) Kostja I: AS Swedbank (registrikood 10060701) Kostja II: AS Swedbank P&C Insurance (registrikood 11269248) Kostjate esindaja Indrek Kumm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.veebruari 2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta A-KÕ kanda.
4.A-KÕ poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 0 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.A-KÕ esitas 25.06.2015 Pärnu Maakohtule hagi AS Swedbank (kostja I) ja AS Swedbank P & C Insurance (kostja II) vastu. Hageja palus tuvastada OÜ Estemare ja AS Swedbank vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingu ja selle lisast nr 1 tuleneva põhinõude ja kõrvalnõude puudumise hageja suhtes, 19.02.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 890 tühisuse ja AS Swedbank P & C Insurance poolt koostatud kindlustusjuhtumi nr O1410657 kindlustushüvitise suuruse määramise tühisuse. Samuti palus hageja tuvastada OÜ Estemare ja AS Swedbank vahel sõlmitud lepingu 07-028314-JI p-s 2.15 ettenähtud viivise määra ja vähendada viivisemäära seadusega lubatud määrani.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Estemare juhatuse liige. OÜ Estemare ja kostja I sõlmisid 19.02.2007 laenulepingu nr. 07-028614-JI, mille kohaselt andis kostja I OÜ-le Estemare laenulimiiti 38 346 eurot selleks, et OÜ Estemare saaks osta tööstushoone Undu kinnistul, asukohaga Ridala küla, Ridala vald. Laenusumma kasutusele võtmise tähtaeg oli 18.03.2007, tagasimaksete alguskuupäev oli 19.03.2007 ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 19.02.2014. Laenu saamise tingimuseks seati juhatuse liikme isiklik käendus.
3.Hageja ja kostja I sõlmisid 19.02.2007 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 890, mille p 2.1 alusel seati kostja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga üks miljon krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu esemeks olid Ringi-Mardi kinnistu asukohaga Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond ja Ringi I (Uue-Ringi) kinnistu asukohaga Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded OÜ Estemare vastu, mis tulenevad kostja I ja OÜ Estemare vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-028614-JI ja selle võimalikest lisadest. Samuti tagati hüpoteegiga kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Selliseid kohustusi ei olnud laenulepingu hetkel ega ole sellele järgnevalt tekkinud. Hüpoteegiga on tagatud ka kõik sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja hagejale tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.
4.Laenulepingu nr 07-028614-JI 27.05.2008 lisa nr 1 kohaselt muutsid OÜ Estemare ja kostja I laenulimiiti summale 35 680 eurot. Muudetud laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg oli 03.06.2008. Sama lepingu lisa p 3 kohaselt kannab kostja laenulimiidi arvelt 3725 eurot hageja kontole krediitkaardi võlgnevuse refinantseerimiseks.
5.17.06.2014 toimus Uue-Ringi kinnistul asuvas kindlustatud hoones põleng, mis on fiktseeritud kahjujuhtumina nr O1410657. Kostja I sai kahjujuhtumi tagajärjel kompensatsiooni 38 000 eurot ja tasaarveldas kompensatsiooni ulatuses oma nõude hageja vastu. Pärast tasaarveldamist algatas kostja I hageja suhtes täitemenetluse
notariaalse täitedokumendi nr 890 ja avalduse alusel ning hagejale kuuluv Ringi I kinnistu arestiti.
6.Hageja ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping nr 890 on käendusleping, milles sisalduvad hageja kui füüsilise isiku tingimuslikud kohustused, ei ole VÕS § 142 lg 2 tähenduses piisavalt määratletud. Seetõttu on käendusleping hageja kohustuste tagamise osas tühine. Lisaks sellele on tegemist VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab tarbijakäenduslepingus olema kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja vastutuse määr, st käenduse maksimaalne summa on asjaõiguslepingus nr 890 määratletud ebaselgelt. Kuna käendusleping ei vasta VÕS § 143 lg 2 nõuetele, on see täies ulatuses tühine. Samuti on alusetu arvata krediitkaardi võlgnevuse põhinõue ja sellest tulenevad kõrvalnõuded OÜ Estemare ja kostja I vahelisest laenulepingust ja selle lisast 1 tulenevate kohustuste hulka.
7.Kostja kattis kindlustushüvitise summast laenulepingust tulenevaid võlgnevusi ebaõiges järjekorras. Kõigepealt oleks tulnud maha arvestada põhivõlg, seejärel intress ja viimasena viivis. Tarbijakrediidilepingute puhul ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seetõttu tuleb lepingu 07.028314-JI p-s 2.15 ettenähtud viivise määr lugeda tühiseks ja vähendada hagejalt väljamõistetavat viivist seadusega lubatud määrani.
8.Hageja ei nõustu kahjujuhtumi tagajärjel mõistetud kompensatsiooni suuruse ja määramise viisiga. Kompensatsiooni suurus määrati kindlustatud vara turuhindade vahe leidmisega (kindlustatud vara hind enne kindlustusjuhtumit – kindlustatud vara hind peale kindlustusjuhtumit = kindlustushüvitise suurus). Vara hinnaks võeti kohtuotsusega ebaseaduslikuks tunnistatud enampakkumise hind. Kompensatsioon on alusetult väike ja selle määramise viis ei ole seaduslik. Pindi Realia Group on UueRingi kinnistu eeldatavaks turuhinnaks enne elamu põlengut hinnanud 47 500 eurot ja pärast põlengut 9500 eurot. Kinnistu eeldatav turuhind enne elamu põlengut on sama suur kui tühistatud enampakkumisel nõutud kinnistu hind. Hagejale teadaolevalt on kostja II tellinud hävinud hoonele taastamisväärtuse hinnangu mida ta keeldub hagejale esitamast. Hageja leiab, et Pindi Realia Group poolt pakutud Uue-Ringi kinnistu põlengueelne eeldatav turuhind on liiga madal ja ilmselt kallutatud kostja I poolt. Kostja II on kohustatud hüvitama kindlustatud ehitise taastamise kulud, arvestades kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitise maksimaalset määra.
9.Maakohus jättis 28.09.2015 määrusega hagi käiguta ja nõudis puuduste kõrvaldamist, Muu hulgas kohustas kohus hagejat esitama selgelt väljendatud nõuded ja põhjendama TsMS § 368 lg 1 tähenduses hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõuete esitamiseks.
10.14.10.2015 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Hageja märkis selles järgmised nõuded: tuvastada OÜ Estemare ja AS Swedbank vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-028614-JI ja sama laenulepingu lisast 1 tulenev põhinõude ja kõrvalnõuete ulatus hageja suhtes; tuvastada hageja ja AS Swedbank vahel 19.02.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 890 tühisus ja kui see ei õnnestu, siis tuvastada hageja vastutuse määr OÜ Estemare kohustuste osas; tuvastada AS Swedbank P & C Insurance poolt koostatud kindlustusjuhtumi nr O1410657 kindlustushüvitise meetodi ja suuruse määramise tühisus, teha korraldus kindlustushüvitise määramiseks lähtuvalt hoone taastamisväärtusest ja määrata kindlaks kindlustushüvitise suurus; tuvastada OÜ Estemare ja AS Swedbank vahel
sõlmitud lepingu 07-028314-IJ p-s 2.15 ettenähtud viivise määr, mida hageja suhtes täidetakse ja vähendada viivisemäära seadusega lubatud miinimummäärani, lähtudes tarbijakrediidilepingu sätetest VÕS mõistes.
11.Maakohus võttis hagiavalduse 14.10.2015 menetlusse.
12.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Arusaamatu on hageja käsitlus laenulepingu 27.05.2008 lisast tuleneva kohustuse mittetagatusest hüpoteegiga. Vastavalt hüpoteegilepingu p-s 2.2.1 sisalduvale tagatiskokkuleppele on hüpoteegiga tagatud mh laenulepingu lisadest tulenevad kohustused. Tõele vastav hageja väide, et kinnistul toimus kindlustusjuhtum, kuid kostjad ei nõustu hageja ülejäänud väidete ja nõuetega. Hageja ei olnud kindlustanud kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks kinnistul asuvat hoonet, seda tegi kostja I, kes oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtiva kindlustuslepingu järgi nii kindlustusvõtjaks kui ka soodustatud isikuks. Seega ei olnud hageja kindlustuslepingu pooleks ja ei saa seetõttu võlaõiguslikule lepingule tugineda. Kuna hageja ei olnud kindlustusvõtjaks ega soodustatud isikuks, ei ole tal ka õigust tugineda kindlustushüvitise valele määramisviisile või hüvitise suurusele. Arusaamatuks jäävad hagiavalduse viited erinevatele tarbijakäendust ja tarbijakrediiti puudutavatele sätetele.
13.08.12.2015 eelistungil selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole põhjendanud tuvastushagi esitamiseks nõutavat õigustatud huvi olemasolu, samuti on hagiavalduses esitatud kohtule ebaselgeid ja vastukäivad asjaolusid. Kohus andis tähtaja kuni 30.12.2015 hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ja tõendite esitamiseks.
14.31.12.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis väitis hageja, et asjaõiguslepingul on tarbijakäenduslepingu põhiomadused ja hageja kui füüsiline isik on sisuliselt käendaja. Samuti väitis hageja, et asjaõiguslepingu sõlmimisel viidi teda eksitusse ja eksiti heade äritavade vastu, kuna hüpoteegisumma 1 000 000 krooni on oluliselt suurem laenusummast 600 000 krooni. Tegemist on liigkasuvõtmisega. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
15.Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, ei andnud hagejale nõusolekut hagiavalduse muutmiseks ja jättis rahuldamata hageja taotluse kostjatelt tõendite väljanõudmiseks.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Estemare ja kostja I vahel sõlmiti 19.02.2007 laenuleping nr 07-028614-JI, mille kohaselt andis kostja I OÜ-le Estemare laenulimiiti 38 346 eurot (tagastamise tähtaeg 19.02.2014). Hageja ja kostja I sõlmisid laenu tagamiseks 19.02.2007 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu p 2.1 alusel seati kostja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 1 miljon krooni (63 911,60 eurot), millega olid tagatud laenulepingust tulenevad nõuded OÜ Estemare vastu, samuti nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostjaga I sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Laenulepingu nr 07-028614-JI 27.05.2008 lisaga nr 1 muutsid OÜ Estemare ja kostja I laenulimiiti summale 35 680 eurot.
17.Hageja palus tuvastada OÜ Estemare ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-028614-JI ja laenulepingu lisast nr 1 tuleneva põhinõude ja kõrvalnõuete puudumise hageja suhtes, leides, et hageja ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud (tarbija)käendusleping on tühine.
18.Hageja leiab, et ta on lepinguga eraisikuna taganud OÜ Estemare laenu ja tulevikus tekkida võivaid kohustusi ning tegemist on füüsilise isiku kohustuste osas tingimusliku käendamisega VÕS § 142 lg 2 mõistes. Kohus selgitas 08.12.2015 eelistungil hagejale, et 19.02.2007 sõlmitud asjaõigusleping nr 890 ei ole käendusleping, see on asjaõiguslik leping, millega on seatud hageja kinnistutele hüpoteek. Hageja pidi kohtule esitama sisulised asjaolud asjaõiguslepingu alusel, mida ta ei teinud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all käendusleping, vaid hüpoteegi seadmise leping ja sellest tulenevad kohustused. Tegemist on asjaõiguslepinguga AÕS § 325 lg 1 tähenduses, millega hüpoteegipidaja (kostja I) kasuks on kinnistu omanik (hageja) seadnud lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ka ei ole laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidiga, kuna laenusaajaks oli äriühing (VÕS § 402). Seega puudub hagejal õigustatud huvi nn (tarbija)käenduse tühisuse tuvastamiseks, sest sellist lepingut ei ole sõlmitud (TsMS § 423 lg 2 p 1).
19.Hageja 31.12.2015 seisukohas märkis hageja, et asjaõigusleping on tühine, sest tehing tehti olulise eksimuse mõjul ja tehingu tegemisel eksiti ka heade äritavade vastu.
20.Kostjad ei andnud 08.12.2015 eelistungil nõusolekut hagi muutmiseks. Menetlusse võetud hagiavalduses ei ole hageja osutanud asjaolule, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Hageja 31.12.2015 esitatud asjaolud vajaks veelkordset selgitamist, sest vaatamata kohtu poolt eelistungil antud selgitusele ei esitanud hageja 31.12.2015 ammendavaid seisukohti ja tõendeid. Hageja esitatud faktiväited ei võimalda muudetud hagi lahendada kiiremini ega ka säästlikumalt, mistõttu ei anna kohus hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Väidetav hageja eksitusse viimine hüpoteegi suurendamise läbi ei toonud kaasa hageja õiguste rikkumist.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. 19.02.2007 hüpoteegi seadmise lepingu p 2.1 kohaselt seadis omanik (hageja) hüpoteegipidaja (kostja I) kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 1 miljon krooni, millega on tagatud kõik nõuded OÜ Estemare ja omaniku vastu, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest. Notariaalselt tõestatud lepingus on detailselt kirjas, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse; „kõik nõuded“ saab tähendada ainult seda, et hüpoteegiga on tagatud kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded. Keskmisele mõistlikule inimesele pidid olema lepingu sõlmimise asjaolud ja õiguslikud tagajärjed arusaadavad. Seega ei ole olemas asjaolusid, mis oleks ilmselt eksitavad. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, seetõttu tuleb hagi jätta selle nõude osas TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 17.06.2014 toimus kahjujuhtum nr O1410657, mille käigus toimus hüpoteegiga koormatud Uue-Ringi kinnistul asuvas hoones põleng. Kostja I sai kahjujuhtumi tagajärjel kompensatsiooni 38 000 eurot ja tasaarveldas kompensatsiooni ulatuses oma nõude hageja vastu. Hageja aga ei nõustu sellise kompensatsiooni summaga, leides, et kompensatsioon on alusetult väike ja kompensatsiooni määramise viis ei ole seaduslik. Kuna hageja ja kostja II ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, palus hageja kahju suuruse määramist kohtu poolt VÕS § 489 lg 2 alusel.
23.Kuna hageja ei ole kindlustuslepingu pool, ei saa ta nõuda lepingupoolena VÕS § 489 lg 2 alusel tekkinud kahju suuruse määramist kohtu poolt. Sellist õigust ei ole tal VÕS
§ 463 lg-te 1 ja 2 alusel ka kolmanda isikuna, sest kostja I on loobunud nõudest kostja II vastu kahju hüvitamise suurendamiseks. Asjaolul, et hageja pidi kinnistul asuvas hoones elanud VM-le leidma teise elukoha ja VM elab käesoleval ajal hageja renditud pinnal Pärnus, ei ole asjas tähtsust. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt II kindlustusjuhtumi järgselt kahju hüvitamist, mistõttu tuleb hagi jätta selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
24.Laenulepingu 07-028314-JI p-s 2.15 on ette viivise määr 0,15% päevas. Kuna tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, siis on hageja nõue tarbijakrediidilepinguga ette nähtud viivise määra tuvastamiseks põhjendamatu ja hagejal puudub õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks (TsMS § 423 lg 2 p 2).
25.Hageja esitas 06.01.2016 kohtule avalduse viiviste vähendamiseks, millega muutis oluliselt nii hagi asjaolusid kui ka hagi eset, sest hageja soovib vähendada kostja I poolt täitmisele esitatud viivisenõuet. Kostjad ei andnud 08.12.2015 eelistungil nõusolekut hagi muutmiseks.
26.Hageja 06.01.2016.kohtule esitatud seisukohad vajaks veelkordset selgitamist. Hageja avaldusest ei nähtu hageja kohustuse täitmise ulatus, kostja I õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund ning need asjaolud vajaks väljaselgitamis. Hageja esitatud faktiväited ei võimalda muudetud hagi lahendada kiiremini ega ka säästlikumalt, mistõttu ei anna kohus nõusolekut hagi muutmiseks.
27.Kohus selgitas hagejale eelistungil, et tuvastushagi esitamisega ei ole võimalik hagiga soovitud eesmärgi saavutada, sh täitmiseks esitatud viivisenõuet vähendada. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Hageja ei ole esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hagis nimetatud nõuded käsitlevad üksnes õigussuhete olemasolu või nende puudumise tuvastamist. Hageja ei ole ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul pärast eelistungit selgitanud, milles seisneb tema tuvastushuvi, jäädes selle juurde, et kohus vähendaks viivist, mida ei ole võimalik käesolevas menetluses teha. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi tuleb jätta selle nõudes osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
28.Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, seega tuleb hagejal endal esitada kohtule vajalikud seisukohad. Hagiavalduse lisas 7 on hageja esitanud kohtule kostja I 26.11.2014 kirja hagejale, mille järgi on laenulepingust tulenev nõue 48 135,72 eurot (sh põhiosa võlgnevus 24 067,86 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 20 910,78 eurot, intresside võlgnevus 2162,16 eurot, leppetrahvi võlgnevus 639,12 eurot, kindlustuse võlgnevus 355,80 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja I kohustamiseks viivisearvestuse esitamiseks, sest hagejal on viivise suurus teada ja ta saaks ise esitada seisukohti selle kohta, kas sellises suuruses esitatud viivis on põhjendatud. Asjas ei oma tähtsust tõik, et kõnealune kinnistu ei olnud mingil perioodil hageja valduses – see ei mõjuta viivise arvestamist, sest lepingus ette nähtud kohustusi see ei muuda. Määruskaebus ja selle põhjendused
29.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
30.Hageja esitas kohtule vastavalt kohtu nõudmisele ammendavad ja korrektsed seisukohad. Kohus kohaldas hagi läbi vaatamata jätmisel menetlusnorme ebaõigesti. Hagiavalduses ei esine menetlusse võtmist ja asja läbivaatamist takistavaid puudusi. Hageja esitas hagiavalduses 7 nõuet, mis on piisavalt selged ja ammendavad.
31.Esimesena palus hageja kohtul tuvastada OÜ Estemare ja AS Swedbank vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-028614-JI ja sama laenulepingu lisast nr 1 tulenev põhinõude ja kõrvalnõuete ulatus hageja suhtes.
32.Kostja I poolt OÜ-le Estemare antud laenu tagamiseks on hageja ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr. 890. Lepingu esemeks on katastriüksus katastritunnusega 67405:001:0005, sihtotstarbega maatulundusmaa, asukohaga Ringi-Mardi (Ringi-Mardi kinnistu), Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond, pindalaga 0,81 ha ja katastriüksus katastritunnusega 67405:001:0010, sihtotstarbega eluasemekohtade maa, asukohaga Ringi I (Ringi I kinnistu), Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond, pindalaga 3256m2.
33.Hageja oli OÜ Estemare juhatuse liige. OÜ Estemare on likvideeritud. Hageja kui OÜ Estemare kohustuste käendaja (solidaarvõlgnik) omab VÕS § 67 lg 2 alusel õigust esitada kostja I nõuetele vastuväiteid sarnaselt põhivõlgnikuga. OÜ Estemare ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingu alusel laenu saamise tingimuseks seati juhatuse liikme (hageja) isiklik varaline käendus (tagatis) vastavalt asjaõiguslepingule nr 890. Lepingu p 2.1 alusel seati kostja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga üks miljon krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kostja I nõuded kahe erineva isiku – OÜ Estemare ja hageja vastu järgmiselt: kõik nõuded OÜ Estemare vastu, mis tulenevad kostja I ja OÜ Estemare vahel 19.02.2007. sõlmitud laenulepingust nr 07-028614-JI ja selle võimalikest lisadest ja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja I ja hageja vahel ei ole selliseid lepinguid sõlmitud.
34.Laenulepingu nr 07-028614-JI 27.05.2008 lisa nr 1 kohaselt muutsid OÜ Estemare ja kostja I laenulimiiti summale 35 680 eurot. Muudetud laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg oli 03.06.2008. Lepingu lisa nr 1 p 3 kohaselt kannab kostja I laenulimiidi arvelt 3725 eurot OÜ Estemare kontole krediitkaardi võlgnevuse refinantseerimiseks. Selle tehingu tulemusena lisati täiteasjas 132/2009/1040 kostja I poolt hageja hüpoteegiga tagatud kohustusele 3725 eurot. Kuna laenulepingu nr 07-028614-JI lisa nr 1 on koostatud ja allkirjastatud pärast asjaõiguslepingu nr 890 sõlmimist, ei ole sellega võetud 3725 euro suurune kohustus asjaõiguslepinguga tagatud ja selle summa väljamõistmine täitemenetluses on lubamatu.
35.Võlgnevuse suurus on hagejale siiani ebaselge ja hageja palub nõude suurust (täpsemalt nõude puudumist) kohtul tuvastada. Kostja I on saanud raha oluliselt rohkem kui ta on õigustatud saama. Hagejal ei ole võimalik endal tuvastada, milliseid rahasummasid ja millistes ulatuses on kostja I õigustatud nõudma.
36.Kostja I on kindlustushüvitise summast katnud laenulepingust tulenevaid võlgnevusi ebaõiges järjekorras - esimeses järjekorras viivisevõla, teises järjekorras intressivõla ja viimasena põhivõla. Hageja ja kostja I vahel on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Seetõttu tuleb juhul, kui maksest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, lähtuda VÕS § 415 lg-s 2 ettenähtud järjestusest. Selles nähakse ette, et makstud summaga kaetakse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, teises järjekorras võlgnetav põhisumma, kolmandas järjekorras intress ja
neljandas järjekorras muud kohustused. Kostja I rikkus VÕS § 415 lg 2 ettenähtud järjekorda, tekitades hagejale sellega olulist materiaalset kahju.
37.Teiseks nõudeks oli tuvastada hageja ja kostja I vahel 19.02.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 890 tühisus. Lepingu p 2.2.2 järgi on hüpoteegiga tagatus kõik kostja I nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Selline tingimus muudab lepingu VÕS § 142 lg 2 teise lause järgi tühiseks. Hageja kui OÜ Estemare kohustuste käendaja (solidaarvõlgnik) omab VÕS § 67 lg 2 alusel õigust esitada kostja I nõuetele vastuväiteid sarnaselt põhivõlgnikuga. Kostja I on täitemenetluses realiseerinud nii võlgniku kui ka käendaja (hageja) vara, millest tuleneb hageja õigustatud huvi hagi esitamiseks.
38.Hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingul on kõik olulised tarbijakäenduslepingu põhiomadused. Käendajaks on sisuliselt füüsiline isik hageja näol (VÕS § 143 p 1). Laenu saamise tingimuseks seati juhatuse liikme (hageja) isiklik varaline käendus (tagatis). Ilma laenulepinguta ei oleks tõenäoliselt ka asjaõiguslepingut nr 890. Seega on nende lepingute vahel seos ja hageja peab täitma laenulepingust tulenevat kohustust läbi oma varale seatud hüpoteegi. Seaduse kohaselt on kõik ettevõtete juhtide sõlmitavad käenduslepingud tarbijakäenduslepingud sõltumata sellest, kas nad on lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda.
39.Asjaõiguslepinguga seati hageja varale hüpoteek 1 000 000 krooni kahe erineva isiku laenude tagamiseks (üks neist on hageja), kusjuures nende nõuete suurust leping eraldi ei täpsusta. Hagejale on see täpsustus tähtis, kuna see oli tulevikus tekkiv laen. Hagejale pakuti lepingu sõlmimisel hüpoteegi suurendamist oma võimaliku tulevase laenu katteks, kuid jäeti selgitamata, et kui ta laenu ei võta, saab kostja I suuremast hüpoteegist kasu, kuna see võimaldab suuremaid kõrvalnõudeid. Hageja viidi sellega teadlikult eksitusse ja eksiti ka heade äritavade vastu, kuna hüpoteek 1 000 000 krooni on oluliselt suurem laenusummast 600 000 krooni. Sisuliselt sai 600 000 krooni suurusest laenust 1 000 000 krooni tagasimakse kohustus. Ka põhivõlgnikuga oli sõlmitud hüpoteegileping ja seda ainult 600 000 krooni suuruses. Seega on hüpoteekide summa 1 600 000 krooni, ületades laenusummat 300%. Hageja peab seda liigkasuvõtmiseks. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas juhul, kui pool tehingu tegemise ajal teab või peab teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust rasketest asjaoludest.
40.Hageja kolmas nõue – tuvastada kostja II poolt koostatud kindlustusjuhtumijuhtumi nr O1410657 kindlustushüvitise meetodi (turuväärtusest lähtuv) ja suuruse määramise tühisus ning teha korraldus kindlustushüvitise määramiseks lähtuvalt hoone taastamisväärtusest on arusaadav.
41.17.06.2014 toimus kahjujuhtum nr O1410657, mille käigus toimus hagejale kuuluval Uue-Ringi kinnistul asuvas kindlustatud hoones põleng. Kostja I sai kahjujuhtumi tagajärjel kompensatsiooni 38 000 eurot ja tasaarveldas kompensatsiooni ulatuses oma nõude hageja vastu. Hageja ei nõustu kahjujuhtumi tagajärjel välja mõistetud kompensatsiooni suuruse ja määramise viisiga. Kompensatsiooni suurus määrati kindlustatud vara turuhindade vahe leidmisega (kindlustatud vara hind enne kindlustusjuhtumit – kindlustatud vara hind pärast kindlustusjuhtumit = kindlustushüvitise suurus). Vara hinnaks võeti kohtuotsusega ebaseaduslikuks tunnistatud enampakkumise hind. Kompensatsioon on alusetult väike ja selle
määramisel oleks tulnud juhinduda objekti taastamisväärtusest, mis on oluliselt kõrgem kompensatsiooni summast. Pindi Realia Group on Uue-Ringi kinnistu eeldatavaks turuhinnaks enne elamu põlengut pakkunud 47 500 eurot ja pärast põlengut 9500 eurot. Põlengueelne eeldatav turuhind on liiga madal ja ilmselt kallutatud kostja II poolt. Kindlustushüvitisena välja mõistetud 38 000 euroga ei ole võimalik ehitist taastada. Ehitise taastamisväärtus on vähemalt 140 000 eurot. Kostja II on kohustatud hüvitama kindlustatud ehitise taastamise kulud, arvestades kindlustuslepingus kokkulepitud hüvitise maksimaalset määra. Kuna hageja ja kostja II ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, palus hageja kahju suuruse määramist kohtu poolt VÕS § 489 lg 2 alusel.
42.Kuna taastamisväärtus on palju kordi suurem kui turuväärtus, nõuab hageja ekspertiisi läbiviimist. Hageja ei tea, kes on teinud hinnapakkumisi, kuna tal ei ole juurdepääsu kindlustustoimikule. Hageja soovib kindlustustoimiku väljanõudmist ja selle arvamist menetlusdokumentide hulka. On kahtlus, et võib olla veel dokumente, mida kostjad ei pea vajalikuks kohtule esitada. Sellest tuleb ka hageja õigustatud huvi hagi esitamiseks.
43.Kindlustusleping mõjutab hageja õigusi ja kohustusi. Kostja II kindlustuslepingute üldtingimuste p 8 järgi on hageja kindlustatud isikuks. Kui kohus tuvastab kindlustushüvitise määramise põhimõtte (turuhinna järgi) tühisuse ja määrab kindlustushüvitise suuruse vastavalt taastamisväärtusele, ei saa kostja I kindlustushüvitise saajana ainuisikuliselt otsustada taastamise üle, vaid peab kaasama ka omaniku (hageja). Hagejal on õigus nõuda hoonete taastamist või nõustuda kindlustushüvitisega. Sellest tuleb ka hageja õigustatud huvi hagi esitamiseks.
44.Kolmanda nõude lahendamiseks on nõudeks ekspertiisi läbiviimine, mille käigus tuleb tuvastada Ringi I kinnistu taastamisväärtus.
45.Viiendaks nõudeks on kostjalt II kindlustuslepingu ja pärast 23.10.2014 kostja II tellitud kinnistu uue hindamise dokumentide väljanõudmine ja asja juurde võtmine. VÕS § 1015 alusel võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Hageja taotleb kahe dokumendiga tutvumise õigust. Põlenud hoone kindlustusleping ja kinnistu hindamine on seotud hageja õigusliku positsiooniga. Hageja on kinnistu omanik ja ilma nende dokumentideta ei ole tal võimalik oma huve tõhusalt kaitsta ja raskendatud on ebaõiglaselt väikese kindlustushüvitise vaidlustamine.
46.Kuuendaks nõudeks on OÜ Estemare ja kostja I vahel sõlmitud lepingu 07-028314-JI p-s 2.15 ettenähtud viivise määra tuvastamine, mida täidetakse solidaarvõlgnikust hageja suhtes ja viivisemäära vähendamine seadusega lubatud miinimummäärani. Tarbijakrediidilepingute puhul näeb VÕS § 415 lg 1 ette, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Laenulepingu p-s 2.15 on viivise määraks ette nähtud 0,15% päevas. Kostja I nõuab viivist rohkem, kui on seadusega lubatud. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidi sätetest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seetõttu tuleb 07-028314-JI p-s 2.15 ettenähtud viivise määr lugeda tühiseks ja hagejalt väljamõistetavat viivist vähendada seadusega lubatud miinimum määrani. Hageja ja tema ülalpeetavate pereliikmete toimetulek on ohus ja seda juba
mitmendat aastat, kuna arestitud on ka hageja arveldusarved. Hageja on esitanud õigusabi taotlusega koos kõik andmed oma sissetulekute, kohustuste ja pere kohta. Hageja kasvatab kolme alaealist last ja tal on kodulaenukohustus 500 eurot kuus. Kostja I on antud laenu oma nõuete realiseerimisel peaaegu kahekordselt tagasi saanud, mistõttu esitas hageja maakohtule taotluse viiviste vähendamiseks. Kohus seda ei käsitlenud.
47.Seitsmendaks nõudeks on menetluskulude jätmine kostjate kanda.
48.Antud asjas puuduvad TsMS § 371 lg 1 p-s 9 sätestatud asjaolud, mis annaks alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Menetluse edasine käik
49.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 659 lg 1 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebuses kordab hageja põhilises osas maakohtule esitatud seisukohti, millistele on maakohus hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
51.Maakohus jättis hageja nõuded õigesti TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Hageja põhjendas eelistungil tuvastusnõuete esitamise õiguslikku huvi sellega, et ta soovib saavutada toimuva sundtäitmise lõpetamist ja hüpoteegi kustutamist (I kd lk 174). Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud (vt 3-2-1113-10 p 10, 3-2-1-31-10 p 19), et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. See järeldus kehtib ka juhul, mil soovitakse saavutada käimasoleva sundtäitmise osalist lõpetamist. Seetõttu ei pea kohus hageja TsMS § 368 lg 1 järgset hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema, menetlusse võetud hagi tuleb aga jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Sama leidis õigesti ka maakohus. Hageja ei ole vaatamata maakohtu nõudmisele põhjendanud, milles seisneb käesoleval juhul hageja eriline tuvastushuvi. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka määruskaebusest.
52.Täitemenetluses täidetavate kostja I põhinõude ja kõrvalnõuete puudumise või hageja suhtes täitmisel olevate nõuete, sh viivisevõla suuruse tuvastamine või vähendamine, samuti teistsuguse kindlustushüvitise suuruse ja selle arvel täidetud nõuete kindlakstegemine ei anna hagejale midagi rohkemat kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks tuvastusnõuete esitamiseks muud huvi kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja hüpoteegi kustutamine.
53.Hageja on käsitlenud haginõuetena ka ekspertiisi määramist hoone taastamisväärtuse kindlakstegemiseks ning kindlustustoimiku, kindlustuslepingu ja pärast 23.10.2014 toimunud kinnistu hindamise dokumentide (mida kostjate väitel ei ole olemas)
väljanõudmist ja asja juurde võtmist. Tegemist ei ole haginõuetega, vaid tõendite kogumise taotlusega TsMS § 236 lg 2 ja § 293 lg 1 järgi.
54.Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei olnud TsMS § 371 lg 1 p 9, mistõttu ringkonnakohus jätab määruskaebuse sellekohasele väitele hinnangu andmata.
55.TsMS § 667 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sest kohus ei pidanud vajalikuks kohtuistungit korraldada.
56.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, kuna kaebus jäi rahuldamata. Kostjad ei taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, mistõttu on hageja poolt hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurus 0 eurot. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.