X avaldus alaealiste laste Y ja Q vanemate X ja H ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Y ja Q hagi H vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus (hooldusõigus) Y ja Q määruskaebus (elatis)
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma Puudutatud isik/hageja (laps) Y (XXX kodanik, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik/hageja (laps) Q (XXX kodanik, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXXXXX) Lastele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Suir
määratud
esindaja
Hagejate lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma Puudutatud isik/kostja (isa) H (XXX kodanik, Eesti isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Maria Keizo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2019. a määrus hooldusõiguse osas (määruse resolutsiooni p 1) muutmata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 10. detsembri 2019. a määrus resolutsiooni p-i 2 osas, millega maakohus jättis Y ja Q nõude H vastu elatise saamiseks rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Y ja Q nõue elatise saamiseks alates 1. juunist 2021. a, määrates elatise suuruseks 170 eurot kuus.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Jätta X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
4.2.Rahuldada osaliselt Y ja Q nõue H vastu elatise saamiseks. 4.3.Mõista H-lt Y kasuks välja igakuine elatis 170 eurot alates 1. juunist 2021 kuni Y täisealiseks saamiseni s.o 9. jaanuarini 2033.
4.4.Mõista H-lt Q kasuks välja igakuine elatis 170 eurot alates 1. juunist 2021 kuni Q täisealiseks saamiseni, s.o 7. veebruarini 2035.
4.5.Y ja Q kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks X arvelduskontole.
5.Rahuldada Y ja Q määruskaebus.
6.Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.
7.Jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I Avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
1.X (avaldaja, ema) esitas 3. juunil 2019 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste Y (puudutatud isik I, vanem poeg) ja Q (puudutatud isik II, noorem poeg) vanemate X ja H (isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes täielikult laste emale üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-19-8457). Ema avalduse ja selle täpsustuste (18.09.2019 menetlusdokument) kohaselt on vanemate abielust sündinud kaks last. Abielu lahutati 2018. aastal ning lapsed jäid pärast seda ema juurde elama. Laste isa kohtub lastega 2–4 korda kuus, tavaliselt võtab laste isa lapsed lasteaiast kell 17.30 ning viib nad ema juurde kell 20.00. Vahel jäävad lapsed isa juurde ööbima. Laste ema sõnul ei pea laste isa ajal, mil lapsed tema juures ööbivad, laste päevakavast kinni. Isa juures lähevad lapsed magama alles 23.00 ning ärkavad alles kell 11.00, seetõttu on lastel keeruline järgmisel päeval lasteaeda minekuks üles tõusta. Laste isa annab lastele palju magusat ning ei järgi laste tervisliku toitumise reegleid. Laste isa annab kõigile laste tujudele järele, mistõttu lapsed on isa juurest tulles tõrksad ja jonnakad. Laste isa solvab ja alandab laste ema laste nähes. Laste isa üürib 1-toalist korterit, kus lastel on ei ole arendavaid mänguasju. Laste isal on pikad tööpäevad ja muutuv töögraafik, seega ei ole tal laste jaoks aega. Laste ema teeb tööd kodus ning on laste jaoks nende kodusoleku ajal pidevalt olemas. Ema tegeleb lastega. Vanemal lapsel on kõneprobleem, mida tuleb ravida. Laste ema elab koos oma emaga, kes on laste eest hoolitsemisel abiks. Laste ema soovib, et lapsed saaksid Eesti kodakondsuse, kuid laste isa ei
2-18-8026 ole selle taotlemiseks nõusolekut andnud. Laste isa ei ole emale andnud nõusolekut ka lastega reisile minekuks. Kokkuvõttes ei ole laste isa huvitunud laste arengust ja heaolust, mistõttu laste ema soovib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste suhtes. Ema täiendava seisukoha kohaselt abiellusid vanemad 2013. a novembris, 2014. a kevadel asus laste ema elama Eestisse, 2015. aasta alguses sündis vanemate kooselust vanem poeg. 2015. a maist kuni 2016. aasta jaanuarini elas pere XXX. 2016. aasta alguses tuli laste ema lapsega tagasi Eestisse. Laste isa tuli Eestisse elama 2016. a juunis. 2017. aasta veebruari alguses sündis noorem poeg. 2017. aasta septembrikuuni laste isa tööl ei käinud ning oli laste ema ja vanaema ülalpidamisel. 2018. aasta alguses kolisid vanemad lahku ja 16. augustil 2018 lahutati kohtuotsusega vanemate abielu. Kooselu ajal laste isa lastega ei tegelnud. Laste ema selgituste kohaselt oli hooldusõiguse küsimuses kohtusse pöördumise põhjuseks see, et laste isa ähvardas pidevalt, et viib lapsed ära XXX-sse elama. Menetlusosaliste seisukohad Laste isa seisukoht ema avaldusele
2.Laste isa palus jätta laste ema avalduse rahuldamata ning menetluskulud laste ema kanda. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud. Vanematel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad ema juures ning suhtlevad isaga. Samuti ei ole avalduses esile toodud ühtegi asjaolu, mis oleks aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste tervise ja hariduse küsimustes. Laste isa selgituste kohaselt viibivad lapsed isa juures keskmiselt 10-12 päeva kuus ning iganädalaselt minimaalselt kaks ööd. Lapsed ööbivad isa juures keskmiselt 10 ööd kuus. Laste isa käib tööl on vahetustega, 5 päeva nädalas ühel nädalal tööl, teisel nädalal on 5 päeva vabad. Puhkepäevad veedab isa lastega. Isa ei nõustu ema väitega, et ta annab lastele ebatervislikku toitu. Isa on ametilt kokk ning on saanud tervisliku toitumise koolituse. Laste isa tunnistab, et on olnud kirjavahetuses laste emaga ebaviisakas, kuid selle põhjuseks on see, et laste ema vahetab pidevalt meestuttavaid. Õiged ei ole laste ema väited isa elamistingimuste kohta. Laste isa elab 2-toalises korteris, kus on magamistuba ja elutuba. Lastel on oma voodi ja kõik muud vajalikud asjad. Vanematel on erimeelsused üksnes lastega reisimise osas. Laste ja isa sugulased elavad XXX. Laste vanaisa ei saanudki enne surma lapsi näha. Laste vanaema ei ole seniajani näinud nooremat last ning vanemat last nägi vanaema viimati lapse imikueas. Laste ema ei taha lapsi XXX lubada. Samas on laste ema ise soovinud lastega reisile minna, aga ka laste isa ei andnud selleks nõusolekut. Laste isa sooviks elada koos lastega, kuid praegu ei võimalda seda tema vahetustega töö. Isa sooviks veeta lastega rohkem aega, kui ema seda võimaldab. Isa ei ole otseselt keeldunud lastele Eesti kodakondsuse taotlemiseks nõusoleku andmisest, kuid on emale öelnud, et soovib selle üle veel mõelda. Ka laste emal ei ole Eesti kodakondsust. Laste isa hinnangul peaksid lapsed saama Eesti kodakondsuse, õppima eesti keelt ja käima Eesti koolis. Kahjuks ei õpeta laste ema lastele ei eesti ega inglise keelt. Kuna vanemate suhtluskeel on inglise keel, sooviks isa, et lapsed õpiksid inglise keelt. Laste isa suhtleb lastega inglise keeles. Emale ei saa anda üle laste ainuhooldusõigust laste hariduse küsimuses, kuna sel juhul õpiksid lapsed ainult vene keelt. Ema taotlusest jääb arusaamatuks, milliseid haridust puudutavaid küsimusi ema soovib lahendada või millised on vanemate erimeelsused selles valdkonnas. Lapsed on eelkoolieas. Samuti ei nähtu avaldusest, miks tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste tervise küsimustes. Vanemate vaidluse laste viibimiskoha küsimuses saab lahendada suhtluskorra määramisega, mitte hooldusõiguse lõpetamisega. Laste ema ei ole avalduses esile toonud, kuidas on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste huvides. Asjaolu, et laste ema ei soovi arvestada laste isaga kui võrdväärse vanemaga ning ei soovi, et laste isa laste elus osaleks, ei ole põhjus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes. Laste parimates huvides on see, kui neil on kaks
2-18-8026 hooldusõiguslikku vanemat ning vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud üksnes erandlikel juhtudel. Laste esindaja seisukoht ema avaldusele
3.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ning ema avaldus tuleb rahuldamata jätta. Laste huvides oleks lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramine kohtu suunamisel. Isa taotluse osas jätta menetluskulud laste ema kanda, leidis esindaja, et see ei ole põhjendatud, kuna lahend tehakse laste huvides. Laste esindaja kohtus isaga 8. juulil 2019. Laste esindaja sõnul olid lapsed kohtumise ajal sõbralikud ja rõõmsad. Laste emaga kohtus esindaja 9. juulil 2019. Ema häirib kõige rohkem laste isa pealetükkiv käitumine laste ema suhtes. Laste esindaja ei nõustunud linnaosa esindajate seisukohaga, et ema avaldus tuleks rahuldada põhjusel, et ema suudab tagada lastele paremini Eesti ühiskonda integreerumise. Esindaja hinnangul on laste isa näidanud üles siirast soovi laste hooldusõigust teostada ning soovi Eesti ühiskonda integreeruda. Esindaja hinnangul ei ole tegemist hoolimatu isaga, kuna isa on lastele ka elatist maksnud. Laste isa ei ole hooletu ega ükskõikne, mistõttu on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste esindaja hinnangul põhjendamatu. Vanemad on võimelised kokkuleppele jõudma ning vajaksid pigem selgust ja suunamist stabiilse suhtlemiskorra kokku leppimisel. Kuna vanemate elukohad asuvad üksteisele väga lähestikku, on jagatud vanemluse teostamine selle võrra lihtsam. Vanemate praegune elukorraldus kinnitab, et vanemad austavad laste õigust suhelda mõlema vanemaga ning seetõttu ei ole tekkinud ületamatuid raskusi hooldusõiguse teostamisel. Lastel peab säilima side mõlema vanema sugulastega, ka isapoolsetega, kes elavad XXX. Laste ema ei tohi takistada laste suhtlemist isapoolsete sugulastega ning laste reisimist XXX-sse. Eestkosteasutuste seisukohad
4.Haabersti Linnaosa Valitsuse esindajad tegid 28. juunil 2019 laste ema juurde kodukülastuse. Lapsed olid kodukülastuse ajal rõõmsad ja aktiivsed. Laste ema sõnul elab pere laste vanaemale kuuluvas 3-toalises korteris, kus lastel on eraldi tuba. Korteris elab ka laste vanaema. Ema selgituste kohaselt abiellus ta laste isaga 2013. aastal XXX. Abiellumisega sai laste isa Eestisse tulemiseks elamisloa. Vanemad lahutasid abielu 2018. aastal. Laste isa oli töötu ja depressioonis. Laste isa töötuse perioodil pidas laste ema peret üleval. Alates 2018. aastast maksis isa lastele regulaarselt elatist 500 eurot kuus, kuid summa vähenes hiljem 200 euroni kuus ning mõnel kuul ei tasunud isa üldse elatist. Laste ema selgitas, et tal ei ole midagi selle vastu, kui lapsed isaga kohtuvad ning tema juures ööbivad. Laste ema sõnul on lapsed isaga kohtunud keskmiselt kolm korda kuus. Laste ema häirib, et kui lapsed on isa juures, ei ole lastel kindlaid reegleid ja päevakava ning lapsed söövad ebatervislikku toitu. Lapsed vaatavad isa juures peamiselt multifilme, isa ei tegele lastega. Lapsed käivad eestikeelses lasteaias. Lasteaia tasu maksmises ei ole isa osalenud. Laste terviseprobleemidega tegeleb peamiselt ema, ema käib lastega arsti juures ning põetab neid haiguste korral. Ema on üksi tegelnud ka vanema lapse kuulmishäirega: ema käis pojaga logopeedi juures, kes soovitas lapsele tasandusrühma. Laste isal on keeruline ilma riigikeele oskuseta laste terviseküsimusi lahendada. Laste ema soovis taotleda lastele Eesti kodakondsust, kuid laste isa ei olnud sellega nõus. Laste emal on hirm, et laste isa võib lapsed ühel hetkel XXX viia.
3.juulil 2019 tegid linnaosa esindaja kodukülastuse laste isa juurde. Isa 2-toaline korter oli puhas ja korras. Lapsed istusid diivanil ja vaatasid multifilme. Toas olid mõned laste
2-18-8026 mänguasjad. Laste isa selgituste kohaselt sõltub tema kohtumine lastega tema töögraafikust. Isa kohtub pikal töönädalal lastega kahel korral, lühikesel töönädalal 4–5 päeva jooksul. Laste isale sobiks, kui ta saaks lastele lasteaeda järele minna ning nad sinna viia. Laste ema ei soovi seda. Isa sooviks osaleda ka laste terviseküsimuste otsustamisel, kuid peamiselt käib lastega arsti juures ema. Laste isa sõnul peab ta laste päevakavast kinni ning annab lastele tervislikku toitu. Kommide asemel annab isa lastele magustoiduks puuvilju ja tarretisi. Isa maksab lastele kokku 300 eurot elatist kuus. Isa selgitas, et tal kulub suur osa palgast üüri maksmiseks. Palk on keskmiselt 1100–1200 eurot kuus. Hetkel ei ole isal võimalik tasuda lastele miinimummääras elatist. Isa ei maksnud vahepeal elatist, kuna tema sissetulek oli haiguse tõttu tavapärasest väiksem. Isa sõnul ei ole tal midagi selle vastu, et lapsed saavad Eesti kodakondsuse, kuid seda võiks taotleda 2-3 aasta pärast. Isa kinnitas, et soovib jääda Eestisse elama ning on registreerunud eesti keele kursustele. Eesti keele oskusega saaks laste isa parema töökoha, mis tagab talle kõrgema sissetuleku. Linnaosa esindajad leidsid, et ema avaldust tuleb toetada. Ema on peamiselt tegelnud laste hariduse ja tervise küsimustega ning soovib taotleda lastele Eesti kodakondsust. Seega tegutseb ema laste parimates huvides ning ema tegevus aitab lapsi sujuvamalt Eesti ühiskonda integreerida. Laste viibimiskoha määramise õiguse küsimus oli laste emale oluline põhjusel, et laste isal ei oleks võimalik lapsi XXX elama viia. Ärakuulamine
5.Maakohus kuulas vanemad ära 16. juuli 2019. a istungil, 3. septembri 2019. a istungil ja 7. novembri 2019. a istungil. Laste ema selgituste kohaselt on vanemate peamine vaidlus seotud laste kodakondsusega. Ema soovib lastele Eesti kodakondsust, praegu on lapsed XXX kodanikud. Topelt kodakondsus ei ole võimalik. Emal on hirm, et kuna lastel on XXX kodakondsus, siis võib laste isa lapsed XXX elama viia. Laste isa ei ole andnud emale luba lastega välisreisile minekuks. Lahku minnes ei leppinud vanemad midagi täpsemalt kokku, kuid laste ema ei ole lastel isaga suhtlemist takistanud. Lapsed on olnud isa juures 2 kuni 3 korda kuus, vahel koos ööbimisega. Laste ema tööl ei käi, kuna lapsed jäävad tihti haigeks. Laste vanaema käib tööl. Lastel on kõik vajalik olemas, kuna ka laste vanaema aitab lapsi ülal pidada. Ema soovib saada elatist 250 eurot lapse kohta. Suhtluskorra osas soovib ema kokkuleppele jõudmiseks kohtu abi. Suhtluskorra osas on probleem selles, et isa soovib lastega kohtuda väga lühikese etteteatamisega, võtab vahel lapsed lasteaiast nii, et teatab, et läheb neile järele ja järgmisel hetkel ongi lapsed juba isa juures. Ema sõnul ei ole probleemi selles, et isa lastega kohtub, vaid selles, millal ja kuidas ta neid kohtumisi emaga kokku lepib. Laste isa selgituste kohaselt töötab ta hotellis kokana. Ühel nädalal on isa kaks päeva tööl ja viis päeva vaba teisel nädalal kaks päeva vaba ja viis päeva tööl. Vahel on isa tööl ka nädalavahetustel. Kui isal on vabad päevad, on lapsed olnud isa juures. 12 päeva kuus on isa olnud koos lastega, kuid soovib olla nendega koos rohkem, võimalusel 15 päeva. Isa esindaja sõnul on vanematel probleem pigem suhtlusõiguse osas, mitte hooldusõiguse küsimustes. Hooldusõigusega seoses on üleval ainult laste kodakondsuse küsimus. Emal ei ole samuti Eesti kodakondsust. Kodakondsuse küsimus ei lähe tervise ja hariduse küsimuste alla. Vaidlus laste reisimise õiguse üle on mõlemapoolne. Reisimise küsimuse saab lahendada notariaalse nõusolekuga. Kodakondsus ei ole laste välismaale minekuks takistuseks. Isal ei ole kodakondsuse vahetamise osas vastuseisu, kuid ta ei näe, miks peaks seda praegu lahendama. Hooldusõiguse osas ei ole ühtegi küsimust, mida tuleks laste huvides lahendada. Suhtlusõiguse kokkulepe aitaks erimeelsused lahendada. Omavahelisi konflikte ei saa lahendada laste
2-18-8026 hooldusõiguse kaudu. Laste isal on lahutust keeruline mõista, kuna tema kultuuriruumis ei ole see võimalik. Laste esindaja jäi oma varasema seisukoha juurde, et hooldusõiguse lõpetamise avaldus tuleb rahuldamata jätta. II Laste hagi isa vastu elatise väljamõistmiseks
6.Y (hageja I) ja Q (hageja II) esitasid 23. mail 2018 hagi H (kostja, isa) vastu elatise saamiseks, paludes kostjalt välja mõista igakuise elatise 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni selliselt, et kuupalga alammäära tõstmisel muutub vastavalt ka igakuise elatise suurus. Hagejad palusid elatise tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate nimetatud arvelduskontole. Hagejate igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 150 eurot, toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 30 eurot, hügieenikulu 75 eurot, mänguasjade ostmise kulu 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot. Kokku on kummagi hageja igakuised kulud 505 eurot kuus.
7.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2018. a 250 eurot kuus) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et väljamõistetud elatise suurus muutub vastavalt kuupalga alammäära muutumisele. Elatis tuli maksta hagejate ema arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks.
8.Kostja 3. detsembril 2018. a esitatud kaja alusel taastas maakohus elatise asjas menetluse.
7.novembri 2019. a määruse liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-18-8026 ja 2-19-8457 üheks menetluseks tsiviilasjaks nr 2-18-8026. Kostja (laste isa) vastus elatise nõudele
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna ta on perioodil 07.06.2018–03.11.2018 kandnud hagejate ema arveldusarvele kokku 3250 eurot, mis on keskmiselt 541 eurot kuus. 2019. aastal on kostja tasunud elatist keskmiselt 305 eurot kuus. Kostja on kandnud need summad laste ülalpidamiseks. Hagejate igakuised kulud on väiksemad kui hagis nõutud summa. Hagejate ema saab laste ülalpidamiseks 110 eurot kuus lastetoetust. Hagejad elavad koos oma ema ja vanaemaga vanaemale kuuluvas 2-toalises korteris, seega ei ole põhjendatud küsida hagejatelt üüritulu, samuti ei ole mõeldav, et kommunaalkulud kummagi hageja kohta on 150 eurot kuus. Hagejate ema ei tööta ning tal puudub sissetulek. Seega tundub, et hagejate ema soovib, et kostja peaks ka teda üleval. Samuti ei pea kostja põhjendatuks hagejate toidukulude suurust 150 eurot kuus kummagi hageja kohta. Hagejad käivad lasteaias, kus saavad kolm korda päevas süüa. Kostja vaidlustab ka hügieenitarvete kulu 75 eurot kuus ning mänguasjadele 50 eurot kuus. Tervishoiukulu 30 eurot kuus oleks mõistetav, kui tegemist oleks erivajadustega lastega. Seega vaidlustab kostja kõigi kulutuste suuruse. Isegi kui hagejate igakuiseid kulutusi taotletud suuruses arvestada, oleks lapsetoetuste mahaarvamisel kummagi hageja igakuised kulud 390 eurot, mis kostja ja hagejate ema vahel võrdselt jagatuna teeks kummagi vanema kohta 195 eurot kuus. Kostja on nõus ka edaspidi hagejate ülalpidamises osalema, kuid laste tegelikke vajadusi silmas pidades on elatise väljamõistmine miinimummääras põhjendamatu. Kostja annab lastele ülalpidamist ka vahetult, kuna lapsed veedavad isaga umbes 30% ajast. Vahepeal ei saanud laste isa lastele elatist maksta, kuna elamisloa puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tööl käia. Lahutuse tõttu jäi laste isa elamisloast ilma.
Kostja on kompromissina valmis tasuma kummagi lapse eest elatist 100 eurot kuus.
2-18-8026
12.Kostja 5. novembril 2019 esitatud täiendavate selgituste kohaselt on kostja tasunud 2019. aastal elatist keskmiselt 305 eurot kuus. Kostja igakuine töötasu on keskmiselt 1300 eurot kuus, millest 400 eurot kulub üüri tasumiseks, 150 eurot kommunaalkuludele, 305 eurot elatise tasumiseks, toidule 200 eurot kuus, riietele ja jalanõudele 40 eurot kuus, kodutarvetele (majapidamiskulud) 20 eurot kuus, juuksurile 20 eurot kuus, ravimitele 15 eurot kuus, sidekulud 30 eurot kuus. Kostja oli sunnitud võtma ka tarbimislaenu (1212 eurot kuus), et töötasust puudujäävad summad katta. Kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires ja lähtudes hagejate tegelikest vajadustest. Kuna lapsed viibivad keskmiselt 12 päeva kuus isa juures, annab isa lastele ülalpidamist ka vahetult. Lisaks tuleb arvestada, et laste emale makstakse riigi poolt 120 eurot peretoetusi. Kohtupraktikas on leitud, et kohustatud vanema varanduslik seis võib anda aluse mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis. Hagejate vajadused on väiksemad, kui seadusjärgne elatise miinimummäär, seega tuleb elatise väljamõistmisel hinnata laste tegelikke vajadusi. Kuna kostja tasub hagejatele elatist ning annab ka vahetut ülalpidamist, tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda, sest esitatud hagi on põhjendamatu.
6.detsembril 2019 esitas kostja täiendava seisukoha, milles veelkord viitas sellele, et lapsed elavad vahelduvalt mõlema vanema juures. Maakohus kohustas 7. novembri 2019. a istungil hagejate ema esitama kohtule tõendid hagejate igakuiste kulude kohta hiljemalt 21. novembriks 2019. Hagejate ema kohtu määratud kuupäevaks ühtegi tõendit ei esitanud. Kuna kostja annab ülalpidamist vahetult ja maksab elatist, tuleb hagi rahuldamata jätta.
14.Maakohtu istungil selgitas ema elatise maksmise kohta, et elatist on laste isa seni maksnud vastavalt võimalustele, vahel 200 eurot, vahel 300, vahel ei maksa üldse. Viimastel kuudel on isa maksnud kahe lapse peale kokku 350 eurot elatist. Ema soovib saada elatist 250 eurot lapse kohta. Laste isa esindaja leidis, et elatise osas on võimalik kokkuleppele jõuda. Laste isa on tasunud elatist keskmiselt 300 eurot kuus. Lapsed elavad mõlema vanemaga, seetõttu ei ole elatise nõue põhjendatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis 10. detsembri 2019. a määrusega ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
15.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata jätta, kuna isa soovib laste hooldusõigust teostada ja teostab seda ka tegelikkuses. Vanemate vahel ei ole ületamatuid erimeelsusi ning nad on ühist hooldusõigust tulemuslikult teostanud. Vanemad on suutnud toimima panna ka laste ja isa suhtlemise korra selliselt, et lapsed viibivad isa juures peaaegu sama palju aega kui nad on koos emaga. Ema on otsustanud enamuse laste hooldusõigusega seotud küsimustest ning isa ei ole neid otsuseid vaidlustanud. Isa on korduvalt kinnitanud, et soovib oma elu siduda Eestiga. Isas on Eestis elanud küll lühikest aega ja on siia ühiskonda halvemini integreerunud, kuid see ei saa olla aluseks ühe vanema teisele eelistamisel. Lapsed on päritolult seotud ka XXX-ga, mistõttu on oluline, et lastel säiliks side ka oma teise päritoluriigi ja sealsete sugulastega.
15.2.Maakohus jättis rahuldamata hagejate hagi kostja vastu elatise saamiseks. Maakohus leidis, et kuna lapsed viibivad kummagi vanema juures peaaegu võrdselt, teostavad mõlemad vanemad laste ülalpidamist vahetult. Seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks. Suuremate kulude kandmise peavad lapsevanemad oma vahel läbi arutama ja vastavaid kulutusi ühiselt kandma.
2-18-8026
15.3.Lastele menetluses osutatud riigi õigusabiga seotud esinduskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
15.4.Elatise nõude osas jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Määruskaebus hooldusõiguse avalduse osas
16.Laste ema esitas Harju Maakohtu 10. detsembri 2019. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldada. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta jättis kõik ema väited ja tõendid menetluses arvestamata. Eelkõige tõi ema esile selle, et laste isa ähvardab ema, et viib lapsed XXX ning seega on peamine vaidlus vanemate vahel lastega suhtlemise korra ja laste viibimiskoha üle. Laste isa ja ema omavahelised suhted on ema sõnul halvad. Laste isa ignoreerib laste ema palveid laste kohta. See mõjub lastele väga halvasti. Maakohus jättis tähelepanuta laste ema 6. novembri 2019. a seisukohas esiletoodu laste isa käitumise kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole seda seisukohta arvestanud.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele teiste menetlusosaliste seisukohad.
17.1.Laste esindaja hinnangul tuleb ema määruskaebus rahuldamata jätta. Ema ei ole tõendanud, et esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
17.2.Haabersti linnaosa esindaja leidis, et praeguses vaidluses on vanematel kõige tähtsam jõuda kokkuleppele suhtluskorras.
17.3.Laste isa kinnitas, et laste ema hirm, et isa reisib lastega XXX ning pärast seda ema lapsi enam ei näe, on põhjendamatu. Laste isa on sidunud oma elu Eestiga, tal on siin elukoht ja töökoht ning ta õpib eesti keelt. XXX ei ole laste isal võimalik teenida piisavalt, et katta laste ülalpidamiskulud ning oma eaka ja haige ema ülalpidamiskulud. Maakohus rahuldas laste isa esialgse õiguskaitse taotluse, lubades isal lastega XXX reisida. Isa jättis selle reisi ära. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isa ei ole vaidlustanud ema otsuseid laste hariduse ja tervise küsimustes. Vanemate suhted on pärast lahutust olnud pingelised, kuid nad käivad perelepituses, et omavahelisi suhteid parandada. Määruskaebus elatise asjas ning menetluse edasine käik
18.Hagejad esitasid määruskaebuse Harju Maakohtu 10. detsembri 2019. a määruse peale, paludes määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagejate elatise nõude rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse hooldusõiguse osas rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.Ringkonnakohus palus laste isal esitada seisukoha laste elatise nõude kohta esitatud määruskaebusele.
21.Laste isa palus jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata, leides, et kuna ta on laste kulusid osaliselt katnud ja lapsed viibivad kummagi vanema juures ligikaudu võrdse aja, siis annavad mõlemad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, mistõttu maakohus jättis õigesti hagejate elatise nõude rahuldamata.
2-18-8026
7.detsembri 2021. a kirjas selgitas ringkonnakohus Riigikohtu praktikale tuginedes, et kuna hagejad elavad peaaegu võrdse aja kummagi vanema juures, siis teostavad vanemad laste ülalpidamist vahetult. Selleks, et teiselt vanemalt laste kasuks elatist välja mõista, tuleb esile tuua asjaolud, millest nähtub, et vaatamata sellele, et mõlemad vanemad annavad vahetult ülalpidamist, on laste vajaduste katmine raskendatud, kuna vanemad ei ole jõudnud laste ülalpidamiseks tehtavata kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanematest sellist kokkulepet. Hagejad ei ole määruskaebuses esile toonud, mis põhjusel nad elatise välja mõistmata jätmist vaidlustavad. Ringkonnakohus selgitas, et kui hagejad soovivad elatist ka juba toimunud ülalpidamise osas, tuleb neil esile tuua, millised olid vastaval ajavahemikul, mille eest elatist soovitakse, keskmised kulud, mida hagejate ülalpidamiseks tuli kanda.
23.Hagejad esitasid 16. detsembril 2021 täiendavad selgitused seoses elatise nõudega. Hagejate selgituse kohaselt oli kostja (laste isa) laste ema suhtes vägivaldne, mistõttu oli laste ema sunnitud 2021. a maikuus laste isa vägivaldse käitumise eest põgenema, elades alguses koos lastega Tallinna Naiste Tugikeskuse varjupaigas ja hiljem Tuulemaa Sotsiaalmajutusüksuse peretoas. Sellest ajast alates ei osalenud laste isa hagejate igapäevakulude kandmises. Harju Maakohtu menetluses on laste isa avaldus hagejatega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-21-9904), milles maakohus on esialgse õiguskaitse korras reguleerinud laste isa suhtlemist lastega selliselt, et isa kohtub lastega paaritu nädala reede õhtul kella 17.00-st pühapäeva õhtul kella 19.00-ni ning paarisnädalatel kohtuvad lapsed isaga teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.00-19.00. Hagejate ema lisas täiendavatele selgitustele oma pangakonto väljavõtte alates juunist 2021 kuni detsembrini 2021. Pangakontolt nähtub, et laste ema sissetulek koosneb peamiselt lastetoetusest ja toimetulekutoetusest. Seega ei ole laste isa alates juunist 2021 lastele ülalpidamist andnud. Esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskord on hetkel toimiv. Laste isa veedab lastega igakuiselt neli täispäeva ning neljal päeval kohtub kindlal kellaajal. Päevadel, kus lapsed on koos isaga, teeb isa lastele kulutusi üksnes seoses toiduga. Hagejad elavad koos emaga 2-toalises sotsiaalkorteris, mille üürisumma on 92 eurot kuus, kommunaalteenuste arvet veel ei ole, kuid eeldatavasti on see samas suurusjärgus, seega on eluasemekulude eeldatav suurus kokku 180 eurot, mis jaguneb kolmeks. Hagejate kulude kandmisel on hagejate ema saanud abi laste vanaemalt ja endiselt abikaasalt. Ka hagejate ema ja isa kooselu ajal tegi hagejatele kulutusi peamiselt ema. Hagejate igakuised kulud alates 2021. a juunikuust ühe lapse kohta on järgmised: eluasemekulud 60 eurot (180/3), toidukulud 70 eurot (210/3), transpordikulud 50 eurot (150/3), kulud tervishoiule, ravimitele, hügieenile 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud kulud (vaba aeg, mänguasjad, sünnipäevad) 60 eurot, sidevahendite kulud 5 eurot, huviringid 25 eurot. Kokku on ühe lapse kulud kuus seega 400 eurot.
24.Laste isa esitas oma seisukoha hagejate selgitustele seoses elatise nõudega. Isa viitas, et maakohtu menetluses (7. novembri 2019. a) istungil kinnitas hagejate ema, et hagejad elavad võrdse aja mõlema vanema juures. Ringkonnakohus peaks analüüsima maakohtu otsuse õiguspärasust maakohtu lahendi tegemise seisuga. Uues seisukohas kirjeldavad hagejad oma tänast olukorda, mis on pärast maakohtu lahendi tegemist muutunud. Selleks tuleks esitada uus hagi, tuginedes uutele asjaoludele. Hagejate esiletoodud asjaolud ei muuda maakohtu 2019. a lahendit ebaseaduslikuks, kuna see on tehtud kohtule esitatud asjaolude alusel. Laste isa palus jätta uued tõendid tähelepanuta, sest need ei mõjuta kuidagi maakohtu 10. detsembri 2019. a otsuse seaduslikkust. Hagejate ja isa vahelist suhtluskorda alles arutatakse tsiviilasjas nr 2-219904. Elatise nõude rahuldamine on põhjendatud juhul, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamisel. Praegusel juhul on laste isa osalenud hagejate ülalpidamises nii elatise tasumisega kui ka vahetult laste kulude kandmisega. Seega on kostja laste ülalpidamiskohustust
2-18-8026 nõuetekohaselt täitnud. Maakohus on oma lahendis samale järeldusele jõudnud ning selle tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Praeguses asjas on hagita asjana menetluses laste ema avaldus isa hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste nõue isa vastu elatise saamiseks. Maakohus lahendas mõlemad asjad ühe liidetud menetlusena määrusega, mistõttu vaatab ka ringkonnakohus mõlemad asjad läbi ühtse menetlusena. I
26.Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust seoses hooldusõiguse avaldusega.
27.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on hooldusõiguse lahendamise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel resolutsiooni p-i 1 osas muutmata ning laste ema määruskaebus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale rahuldamata.
28.Määruskaebuses leiab laste ema, et maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel tähelepanuta ema väite, et isa on ähvardanud lapsed XXX viia. Samuti jättis maakohus arvestamata ema väited isa käitumise kohta, mille kohaselt laste isa huvi ei ole lastega koos olla, vaid laste ema seksuaalselt ahistada. Laste isa selline käitumine mõjub lastele halvasti ning kahjustab neid.
29.Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning selle osaliselt ühele vanematest andmise osas selgitab ringkonnakohus järgmist.
29.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
29.2.Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, punkti 28 teine lõige). Seega peavad vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel nähtuma määrusest kohtu kaalutlused. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga
2-18-8026 tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik).
29.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas esile toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse, tervise ja hariduse küsimustes on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et lapsed kasvasid oma esimestel eluaastatel koos mõlema vanemaga. Ema on avalduses ja selle täiendustes selgitanud, et pärast esimese lapse sündi elas perekond üle poole aasta ka XXX, siis tuli ema lapsega Eestisse tagasi ning mõne aja pärast kolis ka laste isa Eestisse pere juurde. Vanemate ühisest kooselust sündis ka teine poeg. Seega veetsid lapsed esimesed eluaastad nii ema kui isaga ühises peres kasvades. Pärast vanemate lahkuminekut ei katkenud laste side isaga. Lapsed elasid küll peamiselt ema juures, kuid keskmiselt 10-12 päeval kuus viibisid lapsed koos ööbimisega isa juures. Laste ema hinnangul ei hoolitse isa laste tervise eest ajal, mil lapsed on isa juures, toites neid ebatervislikult. Samuti tegeleb ema peamiselt laste tervisemuredega. Ema häirib ka see, et ajal, mil lapsed on isa juures, ei vii isa lapsi lasteaeda ning seetõttu saab laste haridus kannatada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ema esiletoodud väited laste tervise ja hariduse küsimuste lahendamisel vanemate vahel esinevate ebakõlade kohta sellised, mis annaksid alust anda emale ainuhooldusõigus nendes küsimustes. Laste isa on laste ema otsustega laste tervise ja hariduse küsimustes nõustunud ning menetlusest ei nähtu, et selles osas oleks suuri vaidlusi. Samuti ei ole isa vaidlustanud asjaolu, et lapsed elavad koos emaga ning viibivad isa juures. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on samuti leidnud, et laste isalt hooldusõiguse osaliselt äravõtmine ei ole praeguses asjas põhjendatud. Kuna menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid vajadusele isa hooldusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes piirata, siis on maakohus teinud õige järelduse, et ema avaldus tuleb rahuldamata jätta.
Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist.
Laste ema arvates oleks maakohus pidanud laste isalt laste hooldusõiguse osaliselt äravõtmisel arvestama ohuga, et laste isa võib lapsed XXX viia ja siis jääb ema lastest üldse ilma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetluses tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid ohule, et laste isa asub ema tahte vastaselt lastega XXX elama. Isal on Eestis töökoht, ta õpib eesti keelt (dtl 122) ning soovib oma tuleviku Eestiga siduda. Teiseks viitas laste ema, et maakohus on jätnud tähelepanuta laste ema 6. novembri 2019. a seisukohas esitatud tõendid isa laste ema suhtes ahistava ja allutava käitumise kohta. Ringkonnakohus taunib isa ründavat ja ahistavat käitumist laste ema suhtes ning leiab, et vanemate vaheliste suhete parandamine on oluline, kuid vanemate konfliktsed suhted ei saa olla aluseks vanemate hooldusõiguse muutmisel. Vanemate vahelisi vaidlusi aitab vähendada kindlapiiriline suhtluskord. Selleks ongi isa algatanud eraldi menetluse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mis on praegu maakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-21-9904. II
31.Teiseks vaatab ringkonnakohus läbi maakohtu määrusele esitatud hagejate määruskaebuse, mis käsitleb elatise nõude rahuldamata jätmist.
32.Maakohus lahendas hagejate elatise nõude ekslikult koos hooldusõiguse küsimusega hagita menetluses. Kohtupraktikas on leitud, et TsMS § 631 lg 4 analoogia alusel ei ole lahendi tühistamise aluseks üksnes see, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses (Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 20). Praegusel juhul ei ole ükski menetlusosaline väitnud, et elatise nõude lahendamine hagita menetluses
2-18-8026 oleks kaasa toonud ebaõige lahendi ega esitanud ka TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet maakohtu tegevusele. Ebaõige menetlusliik ei too seega kaasa maakohtu määruse automaatset tühistamist. Et maakohus on lahendanud elatise nõude hagita menetluses, on ka ringkonnakohus selle menetlusliigiga seotud, kuid kohaldab menetlusele hagimenetluse sätteid.
33.Elatise nõude osas on hagejad 16. detsembri 2021. a selgitustes esile toonud järgmist. Alates 2021. a juunikuust ei osalenud hagejate isa laste igapäevakulude kandmisel, kuna laste ema oli sunnitud isa vägivaldse käitumise eest põgenema koos lastega Tallinna Naiste Tugikeskusesse. Seega ei andnud laste isa sellest ajast alates (2021. a juuni) hagejatele vahetut ülalpidamist (dtl 424). Hagejate ema selgituste kohaselt on hagejate igakuised kulud esitatud arvestusega, et laste isa veedab lastega 4,5 päeva kuus (tsiviilasjas nr 2-21-9904 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel) ja katab sel ajal hagejate toidukulu, muud kulud on hagejate ema kanda. Hagejate isa on palunud elatise nõude juures arvestada hagejatele makstavat lastetoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Laste isa ei ole vastuses hagejate selgitustele toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta on tasunud pärast 2021. a juunikuud lastele elatist või et lastel on jätkuvalt vahelduv elukoht.
34.PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
35.Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16; kokkuvõtvalt 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p d 18 ja 19). Praeguses asjas on tuvastatud, et hagejad elavad koos emaga ning alates 2021. a juunikuust ei anna laste isa hagejatele igapäevaselt vahetult ülalpidamist. Seega on elatise nõude rahuldamise üldised eeldused täidetud.
36.PKS 2021 aastal kehtinud redaktsiooni (PKS2021) § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 1022021 lg 2 ls 3 ja 4 järgi kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS 01.01.2022 jõustunud redaktsiooni (PKS2022) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS2022 § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS
lg 2 ls 3 ja 4 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu praktika kohaselt võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla riiklike peretoetuste maksmine mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu
2-18-8026 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Alates 2022 kehtiv PKS sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
37.Hagejate igakuised kulud on väiksemad, kui kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud miinimumelatise määr, kuid see on väiksem ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivast määrast. Laste isa on elatise nõudele vastu vaielnud ning palunud elatise välja mõista miinimummäärast väiksemas ulatuses, seega tuleb lähtuda hagejate esile toodud kulutustest. Hagejate esile toodud kulude struktuur ja suurus on kooskõlas RAKE 2020. a uuringus esitatuga, mille kohaselt on 7–12–aastaste laste puhul põhjendatud igakuine ülalpidamiskulu 385 eurot. Hagejad on taotlenud elatist 200 eurot lapse kohta. Laste isa leidis, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka lastele riigi poolt makstavat lastetoetust 60 eurot kuus. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagejate elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt, määrates elatise suuruseks 170 eurot kuus kummagi lapse kohta (400–lastetoetus 60 eurot = 340/2 =170 eurot). Elatis tuleb välja mõista alates 1. juunist 2021, mil laste isa enam lastele vahetut ülalpidamist ei andnud, kuna lapsed ei viibinud enam isa juures 10–12 päeva kuus, mis oli maakohtu määruse tegemise aluseks. Hagejatele määratud elatis on nii enne kui pärast 1. jaanuari 2022 väiksem kui miinimumelatis, seega mõistab kolleegium elatise välja kindla summana. Menetluskulud
38.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.