2-18-8026/61 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hooldusõiguse üleandmise nõue Menetlusosaliste seisukohad Laste M. N. ja M. N. ema D. A. esitas 10.06.2019.a kohtusse avalduse C. N. vastu laste M. N. ja M. N. vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Avalduse kohaselt ei suhtu isa vastutustundlikult laste hoolduskohustuse täitmisesse. Lapsed on sageli isa juurest tulles haiged. Isa veedab lastega vaid mõned tunnid kuus, kuid annab järele kõigile laste tujudele ja ema juurde tagasi tulles on lapsed tõrksad ja jonnivad. Isa ei oska lapsi õigesti riidesse panna. Isa ei tegele lastega, kui lapsed tema juures viibivad, isa laseb lastel palju televiisorit vaadata. Isa ei ole andnud nõusolekut lastele Eesti kodakondsuse saamiseks, lapsed on käesoleval ajal Xxxx kodanikud. Avaldaja palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anda laste emale ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramisel, hariduse ja tervise küsimuste üle otsustamisel. Lapse M. N. ja M. N. isa C. N. vaidles avaldusele vastu ja leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alust ei ole. Isa ei vaidle vastu, et laste elukoht on ema juures. Ei vasta tõele, et laste isa kohtub lastega 2-4 korda kuus. tegelikkuses viibivad lapsed isaga igas kuus keskmiselt 10-12 päeva, ning iga nädal minimaalselt 2 ööd, kokku iga kuu keskmiselt ööbivad lapsed isaga miinimum 10 ööd. Laste isa töötab vahetustega, 5 päeva ühel nädalal tööl, 5 päeva järgmisel nädalal puhkab. Kõik oma puhkepäevad veedab isa lastega. Vastab tõele, et vanemate vahel on olnud erievamusi lastega reisimise osas. Nimelt elavad laste sugulased Xxxx ning laste vanaisa ei näinudki lapsi kuni oma surmani, sest avaldaja keelas lastega Xxxxse minna, samuti ei ole laste vanaema näinud kordagi veel nooremat last. Vanemat last nägi vanaema kui laps oli veel imikueas. Laste isa elab 2-toalises korteris, kus on üks magamistuba ning üks elutuba. Laste jaoks on olemas suur voodi ning kõik vajalikud asjad. Lapsed mängivad isaga. Isa mängib nendega peitust, kulli, erinevaid sportlikke mänge, nad käivad palju parkides, mänguväljakutel, lõbustusparkides. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas arvamuse. Oluline on, et vanemad ei halvustaks teineteist laste juuresolekul. Kindlasti ei tähenda lastevanemate riigikeele oskuse ebavõrdne tase võimetust teostada hooldusõigust samaväärselt pühendunult. Laste isa on näidanud üles huvi ühise hooldusõiguse teostamise vastu laste parimates huvides. Ka on usutav tema puhul siiras soov integreeruda riigi ühiskonda. Samas ei ole asjaoludest lähtuvalt tema puhul tegemist isikuga, kes üldse ei maksa elatist, mistõttu ei ole mul tekkinud kahtlust, et tegemist on hooletu vanemaga. Laste isa on selgitanud, et tema peab ülal pidama ka enda välismaale jäänud üksildast ja haiget ema. Kokkuvõttes ei nähtu käesolevast asjast sellise hooletu ja ükskõikse või lastele ohtliku isiku olemasolu, kelle puhul oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine tavapäraselt põhjendatud. Oluline on, et lastel säilib suhe Xxxx ja isapoolsete sugulastega. Ema ei tohi teha takistusi laste suhtlemise Xxxx elavate sugulastega ja Xxxxse reisimisele. Esindaja arvates tuleb avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata jätta. Eestkosteasutus Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus esitas kirjaliku arvamuse. 28.06.2019.a. teostatud kodukülastuse käigus avaldaja koju vesteldi D. A.iga, kelle sõnul kuulub korter D. A.i emale. Kolmetoaline korter oli puhas ja heas korras, lastel on eraldi tuba, kus oli mitmeid mänguasju ja raamatuid, lapsed magavad lahtikäivas voodis. Korteris elavad peale D. A.i ja tema laste ka avaldaja ema, kes viibis kodukülastuse ajal kodus. Mõlemad lapsed näitasid agaralt oma mänguasju ja mängisid elavalt.

D. A.i sõnul abiellus ta C. N.ga xxxx Xxxx, abikaasa sai seoses abieluga Eestisse tulles elamisloa. Abielu lahutati xxxx, kuna tekkisid tülid abikaasade vahel. D. A.i sõnul oli laste isa töötu, mis põhjustas mehel depressiooni ja alkoholi tarbimist. Avaldaja ütluse kohaselt soovitas D. A. laste isal minna psühholoogi vastuvõtule. C. N. töötuse ajal pidas D. A. peret ülal. D. A.i sõnul maksis C. N. alates 2018.a. regulaarselt elatist, kuid aegamööda summa vähenes 500 eurolt 200 euroni, mõned kuud ei ole isa elatist üldse tasunud. D. A. esitas seepeale elatise nõude. C. N. teavitas kohtule, et ta ei ole elatisnõudest teadlik, seepeale oli kohus annulleerinud elatisnõude ja soovitas vanematele kompromiss saavutada. Avaldaja sõnul oli C. N. nõus maksma vaid 200 eurot põhjusel, et enamus tema sissetulekust läheb isiku korteriüüri maksmiseks. D. A. selgitas, et ta pole vastu sellele kui C. N. oma lastega kohtuks ja lapsed viibiksid isa juures ööbimisega. Ema sõnul on isa lastega kohtunud keskmiselt kolm korda kuus. D. A.ile teeb samas muret, et C. N. kodus ei ole korra pidamist, isa ei pea kinni laste päevakavast ning lubab süüa ebatervislikku toitu ja palju magusat. D. A.i sõnul vaatavad lapsed isa juures peamiselt multifilme, isa ei mängi lastega arendavaid mänge. Avaldaja pani lapsed eestikeelsesse lasteaeda Xxxx. Isa soovis lapsed panna ingliskeelsesse rühma, kuid ema arvates on lastel siin elades olulisem omandada eesti keele oskus. Sealjuures märkis D. A., et lasteaiamaksud on isik ise maksnud, laste isa ei ole tasumises osalenud. Ema on otsustanud lapsed panna eestikeelse õppega kooli. D. A.i sõnul tegeleb isik iseseisvalt laste terviseküsimustega, ema on lastega arstivisiitidel käinud, laste haigestumisel põetab tema lapsi. Ka vanema poja kuulmishäirega tegeles vaid avaldaja. Ema käis M. N.ga Rajaleidja logopeedi juures, viimane soovitas lapsele tasandusrühma. Laste isal on keeruline ilma riigikeele oskuseta lahendada laste terviseküsimusi. D. A.i sõnul soovis oma lastele taotleda Eesti kodakondsust, kuid laste isa oli vastu. Avaldaja väljendas siinjuures kahtlust, kas C. N. võib ühel hetkel lapsed Xxxxse viia. Lastekaitsespetsialistid kinnitasid, et laste reisimisel on vaja mõlema vanema nõusolekut. 03.07.2019.a. teostati kodukülastus C. N. koju. Kahetoaline korter oli puhas ja korras, kööktoas oli suur diivan, mille peal lapsed istusid ja vaatasid suurelt ekraanilt multifilmi. Toas oli mõned mänguasjad, pliiatsid ja laste telk. C. N. sõnul kohtub isik lastega olenevalt oma töögraafikust. C. N. pikal töönädalal näeb ta lapsi kaks korda, lühikesel töönädalal 4-5 päeva jooksul. C. N. soovib võtta lapsi ise lasteaiast ja viia neid sinna, kui toimuvad lastega kohtumised, kuid isa sõnul ei luba laste ema seda isal teha. Samuti sooviks isa osaleda laste terviseküsimuste otsustamisel, kuid peamiselt on ema lastega arsti juures käinud. Siinjuures möönis isa, et laste haiguste ajal on lapsed peamiselt ema juures, ema põetab lapsi. C. N. sõnul peab ta kinni laste ajakavast, lastel on peale ärkamist pesemine, söömine, päeval lõunauinak. Isa selgitas, et ta on teadlik tervislikust toitumisest, hommikuti süüakse teravilja(putru), puuvilju, lõunal kana, pastat, lastele meeldib ka praemuna härjasilm. C. N. sõnul ei luba ta lastele komme, eelistab anda magustoiduks puuvilju ja tarretisi. C. N. sõnul maksab ta elatist 300 eurot kokku mõlema lapse kohta. Puudutatud isik I selgitas, et tema töötasu suurus on netona 1100 kuni 1200 eurot kuus, enamus palgast läheb üüri-, internetikulude ja toidu eest tasumiseks. Lastekaitsespetsialist teavitas isikut, et 2019.a. kehtib Eestis elatise miinimummäär 270 eurot kuus lapse kohta. Laste isa nentis, et ta ei ole sellise summa maksmiseks praegu suuteline. C. N. kommenteeris täiendavalt, et kolm kuud ei olnud ta elatist maksnud haiguse ja sellest tulenevalt madalama palga tõttu. C. N. sõnul ei ole ta vastu sellele, et M. N. ja M. N. saavad Eesti kodakondsuse. Isa arvates võiks lastele kodakondsust taotleda 2-3 aasta pärast. C. N. on nõus, et lapsed käivad eestikeelses lasteaias. Siinkohal kinnitas C. N., et ta soovib Eestisse elama jääda ning on registreerunud eesti keele kursustele. Eesti keele oskusega saaks C. N. enda sõnul parema töökoha, peakoka koha, mis tagab ka parema sissetuleku.

Laste heaolu ja huvisid silmas pidades on D. A. oma hooldusõigust hariduse ja tervise küsimustes edukalt teostanud. D. A. on lastele valinud eestikeelse lasteaia, sj isik tasub ise lasteaiamaksu, ning tegeleb ainuisikuliselt laste terviseküsimustega, käib lastega arstivisiitidel ning põetab lapsi nende haigestumisel. Samuti soovib D. A. taotleda lastele Eesti kodakondsust. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et ema peab silmas laste parimat huvi, ema oma otsustega võimaldab lastele sujuvama integratsiooni Eesti ühiskonda ning parema hariduse, mis kindlustab lapsed tulevikus töökohaga. Laste viibimiskoha küsimus oli emale tähtis eelkõige kindlustunde tagamiseks, et laste isa lapsed Xxxxse elama ei viiks. Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 550 lg 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Kohus liitis elatise nõude ja hooldusõiguse üleandmise nõude ühte menetlusse, kuna käesoleval juhul olid nõuded vahetult seotud ning nende liitmine asja lahendamise seisukohalt otstarbekas. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PkS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. M. N. sündis xxxx ja M. N. sündis xxxx. Nende vanemad on D. A. ja C. N.. Laste on pärit Xxxxt ja enamuse oma elust Xxxx elanud. Käesoleval ajal elavad lapsed ja mõlemad vanemad Haabersti linnaosas. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isa soovib laste hooldusõigust teostada ja teostab ka tegelikkuses. Ületamatuid erimeelsusi vanemate vahel ei ole. Hoolimata omavahelistest tülidest, on vanemad tegelikkuses väga hästi ja tulemuslikult ühist hooldusõigust teostanud. Nad on ühiselt suutnud toimima panna isegi väga nõudliku laste ja isa suhtlemise korra, millise kohaselt lapsed on koos isaga ligikaudu samapalju aega kui ema. Enamiku laste hooldusõigusega seotud asju on otsustanud ema, isa ei ole ema otsustusi vaidlustanud.

Isa on korduvalt öelnud, et teda seovad Eestiga vaid lapsed ning isa elab Eestis laste pärast. Isa on elanud Eestis vaid mõned aastad ja kindlasti on Eesti ühiskonda emast nõrgemini integreeritud. Samas ei saa selline asjaolu olla mitte kuidagi põhjuseks, kuigi eestkosteasutus arvab vastupidiselt, eelistada ühe vanema otsustusi teise vanema omadele. Lapsed on oma päritolult seotud Xxxx samapalju kui Eestiga ning Xxxx ühiskonda oskab isa lapsi emast paremini integreerida. Äärmiselt oluline on, et lastel säiliks side ka oma teise päritoluriigi ja sealsete sugulastega. Elatise nõue M. N. ja M. N. oma ema kaudu esitasid 23.05.2018.a C. N. vastu alammääras elatise nõude. Algselt lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega, kostja kaja alusel menetlus taastati. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et elatise väljamõistmine on põhjendatud, kuna hoolimata sellest, et lapsed viibivad ka palju koos isaga, kannab enamuse laste kuludest ema. Kostja C. N. palub jätta elatise nõude rahuldamata. Lapsed viibivad koos isaga ligikaudu samapalju, kui koos emaga. Isa täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult, kui lapsed on tema hooldamisel. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad on oma igakuised vajadused nimetanud alljärgnevalt: Eluasemekulud –150 eurot Toidukulu 150 eurot Tervishoiukulu 30 eurot Hügieenikulu 75 eurot Mänguasjade kulu 50 eurot Riiete ja jalanõude kulu 50 eurot Kokku kummagi hageja kulu 505 eurot kuus. Elatise hagi esitamise ajal oli elatise alammäär 250 eurot, käesoleval ajal on 270 eurot. Hagejate ema ei esitanud uut laste kulude nimekirja, et hinnata laste kulude suurust käesoleva aja elatise määra raames. Käesoleval ajal viibivad lapsed kummagi vanema juures ligikaudu võrdse aja ning seega teostavad mõlemad vanemad laste ülalpidamist vahetult. Eeltoodust tulenevalt alus elatise väljamõistmiseks puudub. Ema väide, et just sooritab laste nn suured ostud, näiteks talvekombinesooni, on usutavad. Siiski pole nimetatu aluseks elatise väljamõistmisel. Vanemad peavad suuremad lastega soetud kulutused sh talveriiete omandamise omavahel läbi arutama ning mõlemad kulutuste tegemises osalema.