nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa; e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Tiina Mölder (OÜ HUGO; e-post: xxx); Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xxxx, xxx, xxxxx); Kostja seaduslik esindaja: Z (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx xxxxx; e-post: xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Vähendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 18.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt X välja kostja Y kasuks igakuine elatise 74,45 eurot alates 07.09.2021 kuni kostja Y täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi 1(7)
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on teinud 18.11.2019 tsiviilasjas nr xxx maksekäsu, millega kohustati hagejat X tasuma avaldajale Y elatist 250 eurot kuus alates 26.10.2019 kuni avaldaja Y täisealiseks saamiseni xx.xx.2024.
2.Alates maksekäsu andmisest on asjaolud muutunud ja Xl ei ole võimalik tasuda Y ́le elatist summas 250 eurot igakuiselt. Eeskätt on muutunud X tervislik seisund. Eesti Töötukassa otsusega 22.03.2021 nr XXXXXXX on Xl tuvastatud puuduv töövõime kuni xx.xx.2024 ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus suuruses 14,89 eurot ühe kalendripäeva eest. Xl on xxx vigastus, mis piirab oluliselt tema võimet seni tehtud füüsiliseks tööks ning samuti on xxx laadi haigestumine, mis piirab oluliselt uue eriala omandamist ja vaimse töö tegemist. Xi ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 14,89 eurot kalendripäeva eest. Augustikuus 2021. a seega 469,03 eurot.
3.X on abielus ja peres kasvab neli alaealist last. Neist noorim, D on sündinud peale maksekäsu andmist xx.xx.2019. Lisaks kasvavad peres B, R ja M. Eeltoodust tulenevalt on perekonna toimetulek raske. X on viibinud korduvalt nii statsionaarsel kui ambulatoorsel ravil ja seetõttu tal sissetulekud puuduvad. Abikaasa töötab 0,5 koormusega. Perekonna sissetulekuks on hageja abikaasale makstav palk. Sellest sissetulekust kaetakse nii pere rahalised kohustused kui ka peetakse ülal 6-liikmelist perekonda.
4.Maksekäsu kiirmenetlusse esitatud elatise nõue on ülepaisutatud ja ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Y on 15 aastane poisslaps. Lapse vajadused ei ole 500 € kuus. RAKE tehtud uue uuringu kohaselt on laste ülalpidamiskulud Tallinna piirkonnas keskmiselt 431 € kuus. Lapse vanuserühma arvestades (14 aastat) 317 € kuus. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avalduse kohaselt peaks aga kostja vajadused olema vähemalt 500 eurot kuus.
5.Lapse vajaduse kaetuse hindamisel tuleks arvestada ka lapse emale makstavat peretoetust. Lapsetoetuse suuruseks on: pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud kostja vajalikud kulud summas 317 eurot kuus, millest on lapsetoetusega kaetud 60 eurot. Kohane elatis lapsele oleks (317-60)/2= 128,5 eurot, kui ei esineks muid elatise vähendamist tingivaid asjaolusid. Need aga esinevad ja X ei saa nii suurt elatist maksta. Vigastusest tingituna on X ülalpidaja staatusest langenud abivajava pereliikme staatusesse, kes on suures osas oma abikaasa ülalpidamisel.
6.Kostja ema varanduslik seisund on hagejale teadaolevalt oluliselt parem, mistõttu esineb olukord, kus vanemate võrdsuse printsiibist tuleks kõrvale kalduda ja lapse emale peaks jätma proportsionaalselt tema varandusliku seisundiga suurema osa lapse vajaduste katmisel.
7.Käesoleval juhul maksekäsuga välja mõistetud elatis 250 eurot moodustab rohkem kui poole hageja kogu sissetulekust. Arvestades ka teiste ülalpeetavate olemasolu ei võimalda 2(7)
elatise tasumine kostjale määratud summas hagejale endale mitte mingisugust toimetulekut.
8.Hageja palub vähendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 18.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist 0 euroni alates 07.09.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. 2020. a kevadel kaotas hageja töövõime. Hagejal on diagnoositud xxxvigastus ja mais 2020 viibis hageja Regionaalhaiglas ravil xxxepisoodiga. Hageja abikaasa on kogu pere hageja töövõime kaotusest alates ülal pidanud, ka on tema sissetulekutest tasutud elatist kostjale.
10.Hagejale ei kuulu kinnisvara. Samuti puudub hagejal registreeritav vallasvara või muu vallasvara, mille arvelt oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita. Hageja ainsaks vallasvaraks on isiklikud tarbeesemed ja abikaasade ühisvarana koduse majapidamise esemed. Hageja ainus igakuine sissetulek on töövõimetoetus, mis on 15,13 € päevas (novembri kuus 453.9 €). Hageja vältimatud püsikulud on 490 eurot, sh: • eluasemekulud, sealhulgas toasoe (10 eurot kuus), elektrienergia (14 eurot kuus), eluaseme korrashoiuga seotud kulud (26 eurot kuus), kokku 50 eurot; • toidukulud 100 eurot; • riided, jalanõud 50 eurot; • hügieen 10 eurot; • transpordikulud 50 eurot; • sidekulud 20 eurot; • majapidamisvahendid 30 eurot; • tervishoid, ravi, abivahendid, taastusravi 180 eurot. Kulud ületavad hageja sissetulekuid. Puudujääva osa katab hageja abikaasa, kes peab ülal ka ühiseid alaealisi lapsi. Kuivõrd kõik pere arved tasub hageja abikaasa K, kannab hageja oma sissetuleku abikaasa kontole, kes hoolitseb kogu perekonna toimetuleku ja arvete tasumise eest.
11.Kostja 15.12.2021 vastuses möönab, et kostja igakuised vajadused on 250 eurot kuus. Seega on alates maksekäsu tegemisest hageja ainuisikuliselt kõik kostja kulud katnud ja kostja emal pole olnud vajadust panustada. Kostja vastus
12.Kostja märgib, et ei tunnista hagi. Kostja märgib, et tema igakuised kulud on 250 eurot kuus, mis koosneb järgmisest komponentidest – juuksur, riided, söök, koolitarbed, telefoniarve, hobid.
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 3(7)
kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Pärnu Maakohtu 18.11.2019 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr xxx kohustati hagejat X tasuma kostjale Y elatist 250 eurot kuus alates 26.10.2019 kuni xx.xx.2024 (dtl 9-10); b. kostja on ema vahetul ülalpidamisel. c. Eesti Töötukassa otsusega 22.03.2021 nr XXXXXXX on hagejal tuvastatud puuduv töövõime kuni xx.xx.2024; d. kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 14,89 eurot ühe kalendripäeva eest; e. kostja peres kasvab neli alaealist last - D (sünd xx.xx.2019, s.o pärast elatiselahendi andmist), B, R ja M.
4(7)
16.Lapse isa taotleb esitatud hagiga vähendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 18.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist 0 euroni alates 07.09.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
17.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
18.Puudub vaidlus, et hagejal on tuvastatud töövõime puudumine. Ainuüksi nimetatud asjaolu puhul on tegemist mõjuva põhjusega vähendada väljamõistetud elatist veelgi alla miinimummäära. Puudub vaidlus, et hagejal on ülalpidamiskohustus lisaks kostjale veel 4 alaealise lapse osas. Puudub vaidlus, et hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 14,89 eurot ühe kalendripäeva eest (kuus keskmiselt 446,70 eurot – seda kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte). Hageja kuulub MTÜ XXX (rk xxxxxxxx) juhatuse liige, hageja on OÜ YYY (rk xxxxxxxx; asutatud sissemakset tegemata; majandustegevust ei toimu) asutaja ja osanik. Lisaks on hageja WWW OÜ (rk xxxxxxxx; asutatud sissemakset tegemata, kustutamishoiatus, majandustegevust ei toimu) asutaja ja osanik. Hagejale ei kuulu kinnisvara. Pärnu Maakohtu 10.06.2020 kohtumäärusega kuulutati välja X pankrot 10.06.2020 kell 13.00. Hageja suhtes toimub täitemenetlus nr 031/2021/1097. Hagejale ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu. Seega ei ole hageja majanduslik seisund sedavõrd hea, et võimaldada kostjale senises määras ülalpidamise andmist ka edaspidi.
19.Hageja on märkinud, et tema vältimatud püsikulud ühes kalendrikuus on 490 eurot, sh: • eluasemekulud, sealhulgas toasoe (10 eurot kuus), elektrienergia (14 eurot kuus), eluaseme korrashoiuga seotud kulud (26 eurot kuus), kokku 50 eurot; • toidukulud 100 eurot; • riided, jalanõud 50 eurot; • hügieen 10 eurot; • transpordikulud 50 eurot; • sidekulud 20 eurot; 5(7)
• majapidamisvahendid 30 eurot; • tervishoid, ravi, abivahendid, taastusravi 180 eurot. Kohus märgib, et hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise, millele viitas kohus oma 07.12.2021 määruses. Hageja ei ole tõendanud oma kulude suurust. Siiski on üldteada, et inimene vajab elamiseks ülalviidatud kulutusi. Kohus leiab, et hageja kuludest on ülemäärased siiski riiete ja jalanõude kulud – 600-eurone aastakulu ei ole eluliselt usutav. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 25 eurot kuus. Majapidamisvahendite kulu 30 on samuti ülemäärane (pere on 6-liikmeline, kokku oleks kulu väidetavalt 180 eurot, mis ei ole usutav), põhjendatud kulu 7 eurot kuus. Samuti ei ole põhjendatud ega tõendatud tervisehoiukulu 180 eurot kuus, kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 30 eurot kuus. Ülejäänud kulud on märgitud ulatuses mõistlikud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 292 eurot.
20.Kostja on esile toonud, et tema igakuised kulud moodustavad 250 eurot. Hageja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega lähtub kohus kostja esiletoodust. Seega nähtub, et kostja kulud ei ole väljamõistetud elatise kontekstis piisavalt suured, et 250-eurost elatise suurust õigustada. Olukorras, kus lapse kulud on 250 eurot, on kummagi vanema kohustus kanda kulusid 125 euro ulatuses. Sellest kohus ka lähtub.
21.Arvestades hageja sissetuleku suurust ning tema enda põhjendatud vajaduste suurust ning tema ülalpeetavate arvu (5 alaealist last), ei ole ta võimeline andma kostjale senises määras (250 eurot kuus) ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg-st 2 tuleneb, et kui vanem on eelkirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb hageja sissetulek 446,70 eurot jagada hageja ja kõigi tema laste vahel võrdselt (446,70/6), mis tähendab, et hageja peab kostjale edaspidiselt andma ülalpidamist 74,45-eurose elatise tasumise näol. Selliselt on tagatud ühetaoline ülalpidamine hagejale ja kõigile hageja ülalpeetavatele. Kostja ülalpidamiskohustuse välistamine ei ole ühelgi juhul põhjendatud. Hageja on tuginenud vajadusele anda ülalpidamist oma teistele lastele, kuid soovis hagiga vastava kohustuse kostja osas välistada. Lubamatu on olukord, kus vanem vabaneb regulaarse sissetuleku olemasolul oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest täielikult. Kohus leiab, et esineb üksnes alus elatise suuruse vähendamiseks.
22.Seega, kuna on täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 18.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 74,45 eurot alates hagi esitamisest 07.09.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise 6(7)
lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
25.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.