Võlaõigus › Muud

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esi-

2-14-57067 mese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagejad paluvad välja mõista kostjalt 30 000 eurot võlakirja alusel tagastamata jäänud põhivõlana. Hagiavalduse kohaselt suri N B (isikukood XXX) 01.06.2014. a, M R (enne abielu – B ) isa, hagejate seaduslik esindaja ning hagejate V ja D R vanaisa (hagiavalduse lisad 1-5). N B ei jätnud kehtivat testamenti või pärimise lepingut, seetõttu peab tema vara pä-randamine toimuma seaduse järgi. Esimese järjekorra pärijaks on tema tütar M R . Teisi lapsi N B ei olnud. N B ei olnud surma hetkel abielus. Kuna M R keeldus oma isa päringu vastuvõtmisest, kutsuti pärimisseaduse § 124 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisele tema lapsed – V ja D R , N B lapselapsed. Käesoleval ajal on pärimisasi notar T B menetluses (hagiavalduse lisa 6). Surnud N B dokumentide hulgas oli võlakiri selle kohta, et ta laenas 08.06.2011 a. kostjalt N B 30 000 eurot, mille kostja lubas tagastada 8. septembriks 2011. a (hagiavalduse lisa 7). Asjaolu, et N B dokumentide hulgas leit võlakiri, tõendab seda, et kostja võlga ei tagastanud ja seda kohustust ei täitnud (VÕS § 96). Võlakirjas on kostja poolt märgitud, et ta võttis raha N B tegusõna „võtma“ kasutamine minevikuvormis. See, et raha oli tegelikult kostjale üle antud kostjale ning seega tekkis periood tagasimaksmise N B nimetatud tähtaja saabumisega nõudeõigus kostja vastu. Vastavalt pärimisseaduse § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Võla nõudeõigus ei ole seotud lahutamatult pärandaja isikuga ning võib üle minna ühelt isikult teisele, seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt võla tagastamist.

Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagi osaliselt, 2000 euro ulatuses, väites, et on 28 000 euro ulatuses võla tasunud. VÕS § 96 lg2 kohaselt võib võla-usaldaja keelduda võladokumendi tagastamisest tingimu2

2-14-57067 sel, et ta teeb võladokumendil kohustuse täitmist tõendava pealdise, kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi. Kosja väitel tasus ta N B osa võlast, 28 000 eurot, ja kostja kohustus jäi 2000 euro ulatuses N B surmapäeval 1. juunil 2014. a täitmata. Kuna kostja tagastas võ-la N B osaliselt, jäi võlatunnistuse originaaleksemplar kuni võla kustutamiseni N B kätte. Menetluse käik

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et N B laenas 8. juunil 2011. a kostjale 30 000 eurot, mille kohta oli koostatud võlatunnistus (hagiavalduse lisa 7). Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja tagastama N B 30 000 eurot hiljemalt 8. septembril 2011. a. Kuna kostja tunnistab võlga 2000 eurot ulatuses, on poolte vahel vaidlus 28 000 euro võla tagastamise osas. Kostja N B 28 000 euro tagastamist ei tõendanud. Kostja esitas OÜ Albion Motorsi 4. oktoobri 2011. a kassa väljamineku orderi valguskoopia. Orderi kohaselt andis OÜ Albion Motors N B 4. oktoobril 2011. a kassast välja 28 000 eurot. Hagejad sellise summa saamist ei tunnista. Kostja esitatu näol võib olla tegemist kahekordse koopiaga ehk valguskoopiaga orderi teisest, läbi kopeerpaberi kirjutatud eksemplarist, millele viitab paberi üldine määrdumine kopeerpaberi toimel. Kuna kostja orderi originaali ei esitanud, ei ole võimalik ka orderit selle koostajate ja allakirjutajate osas täiendavalt analüüsida, sealhulgas teha käekirjaekspertiise. Kuna hagejad eitavad 28 000 euro saamist OÜ-lt Albion Motors, ei hakka kohus analüüsima ka seda, miks tagastas kostja võlga OÜ Albion Motors. Kostja taotlused enda vande all ärakuulamiseks, samuti Albion Motorsi töötaja A L tunnistajana ülekuulamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna antud juhul ei saa ütlused tõendada võla tagastamist. Tegemist oli kirjaliku laenulepinguga, mille olemasolu ja tingimusi kostja ei vaidlustanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 76 lg 1. tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

2-14-57067 Vastavalt võlaõigusseaduse § 100 Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 95 lg 1 peab võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Vastavalt võlaõigusseaduse § 96 lg 1 kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Vastavalt võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt pärimisseaduse §-le 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Võla nõude õigus ei ole seotud lahutamatult pärandaja isikuga ning võib üle minna ühelt isikult teisele, seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt võla tagastamist.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Kuna kohus andis hagejatele riigilõivu tasumiseks menetlusabi, peab kostja TsMS §-i 179 lg 5 kohaselt tasuma 1000 eurot riigilõivu riigituludesse otsuse resolutiivosas märgitud tähtajaks ja korras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.