A. G. P. hagi E. - M. P. ja S. vastu elatise nõudes
II A. P. hagi E. - M. P. ja S. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja I: A. G. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik esindajad elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja: eestkostja M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:; Hageja II: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja: eestkostja Räpina Vallavalitsus (registrikood 75025503; asukoht Kooli 1, Räpina linn, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected]); Kostja I: E. - M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja II: S. xxxxxxxxxx) Menetluse liik
(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
I
1.Rahuldada A. G. P. hagi.
2.Mõista E. - M. P. A. G. P. kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 13.12.2020. a kuni A. G. P. täisealiseks saamiseni.
3.Mõista S. A. G. P. kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 13.12.2020. a kuni A. G. P. täisealiseks saamiseni. E. - M. P. ja S. tuleb neilt resolutsiooni punktides 2 ja 3 A. P. kasuks välja mõistetud elatis maksta A. G. P. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. II
4.Rahuldada A. P. hagi.
5.Mõista E. - M. P. A. P. kasuks välja elatis 50 eurot kuus alates 24.05.2020. a kuni A. P. täisealiseks saamiseni.
6.Mõista S. A. P. kasuks välja elatis alates 24.01.2020. a kuni 31.12.2021. a 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022. a 213,44 eurot kuus kuni A. P. täisealiseks saamiseni.
7.E. - M. P. ja S. tuleb neilt resolutsiooni punktides 6 ja 7 A. P. kasuks välja mõistetud elatis maksta A. P. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud E. - M. P. ja S. kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Räpina Vallavalitsus esitas 19.08.2020. a kohtule alaealiste A. G. P. ja A. P. nimel hagiavalduse E. - M. P. ning S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A. G. P. ja A. P. E. - M. P. ning S. alaealised lapsed. Tartu Maakohtu 28.05.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx rahuldas kohus Räpina Vallavalitsuse taotluse ja esialgse õiguskaitse korras piiras kohtumenetluse ajaks täielikult E. - M. P. hooldusõigust laste A. G. P. ja A. P. suhtes ning määras Räpina Vallavalitsuse laste ajutiseks eestkostjaks. S. vanema hooldusõigus laste A. G. P. ja A. P. suhtes on peatatud Harju Maakohtu 24.01.2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Räpina Vallavalitsusel laste ajutise eestkostjana on kohustus hoolitseda nende isiku ja vara eest. Lapsed A. G. P. ja A. P. viibisid alates 24.05.2020. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust hiljem nad paigutati edasi asenduskoduteenusele. A. G. P. viibib alates 19.06.2020. a T. M. asenduskodus. A. P. viibib alates 13.08.2020. a S. H. H. . Sõltumata hooldusõiguse piiramisest ja peatamisest on lapsevanem kohustatud oma last ülal pidama. E. - M. P. ja S. ei ole seda kohustust täitnud ja laste ülalpidamises osalenud. Alates 13.08.2020. a viibib A. G. P. asenduskoduteenusel, mille kuutasu on 1960 eurot. A. P. on alates 13.08.2020. a S. H. H. , millise teenuse eest kuulub igakuiselt tasumisele 2085 eurot. Räpina Vallavalitsus taotleb, et
kohus mõistaks E. - M. P. ja S. kummaltki laste A. G. P. ja A. P. kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o kummagi lapse kasuks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, sh E. - M. P. lapse A. G. P. kasuks tagasiulatuvalt alates 28.05.2020. a ja lapse A. P. kasuks alates 24.05.2020. a ning S. mõlema lapse kasuks tagasiulatuvalt alates 24.01.2020. a.
2.Kohus võttis hagi 14.09.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide neile kättetoimetamisest. Kostjale I, E. - M. P. , toimetati menetlusdokumendid avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte 17.09.2020. a. Kostjale II, S. , õnnestus kohtul menetlusdokumendid kätte toimetada politsei vahendusel alles 28.02.2021. a.
3.Kostja I, E. - M. P. , esitas 06.10.2020. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatel ei ole tal võimalik maksta lastele elatist nõutud ulatuses, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammära ulatuses. Kostja I sissetulekuks on ainult puudega inimese toetus summas 41,78 eurot ning töövõimetoetus keskmiselt 475 eurot kuus. Kostjal I ei ole võimalik asuda tööle, kuna tema isa P. Ä. on xxxxx-xxxxxxxx regionaalhaiglas koomas ning ta peab hoolt kandma isale kuuluva kinnisvara eest ning tasuma kinnistute arveid. Isa haiglast koju saamisel, peab kostja 1 hakkama isa hooldama ning tagama temale vajalikud elamistingimused. Seetõttu ei ole kostjal I võimalik maksta laste ülalpidamiseks rohkem kui kokku 100 eurot kuus. Kostja I on nõus maksma A. G. P. 50 eurot kuus ja A. P. 50 eurot kuus. Kostja I palub suuremas ulatuses tema vastu esitatud elatise nõude jätta rahuldamata.
4.Tartu Maakohtu 02.12.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx otsustas kohus kostjalt I, E. - M. P. , võtta täielikult ära laste A. G. P. ja A. P. hooldusõiguse. Kohus määras lapse A. G. P. (hageja I) eestkostjaks M. S. ning lapse A. P. (hageja II) eestkostjaks Räpina Vallavalitsuse. Kohtumäärus jõustus 01.01.2021. a.
5.Räpina Vallavalitsus esitas 29.04.2021. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja I vastuse kohta. Räpina Vallavalitsus teatas, et on nõus tulema kompromissile ja nõustub kostja I poolt elatise tasumisega A. P. summas 50 eurot kuus.
6.Kohus kaasas tsiviilasja menetlusse Tartu Maakohtu 02.12.2020. a määrusega tsiviilasjas nr xxx-xxxx hagejale I, A. G. P. , määratud eestkostja, M. S. , ning küsis temalt hageja I nimel esitatud hagi osas seisukohta.
7.M. S. teatas 16.05.2021. a vastuses kohtule, et A. G. P. esindajana soovib ta lapse kasuks elatise väljamõistmist mõlemalt vanemalt, E. - M. P. ja S. , hagiavalduses esitatud tingimustel.
8.08.07.2021. a esitas M. S. A. G. P. nimel nõude täpsustuse. M. S. täpsustas, et vajab A. G. P. kasvatamise hõlbustamiseks elatist suuruses vähemalt 200 eurot kuus, s.o 100 eurot kummaltki lapsevanemalt. Antud summa on igakuiselt vajalik lapse hariduse ja füüsilise vormi hoidmiseks ja arendamiseks. xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx algkooli juhtkond on rõhutanud vajadust panna laps pikapäevarühma, kus ta saaks kiiremini öppida taani keelt ning luua sotsiaalseid kontakte. Ka on lapse ülekaalu tõttu hädavalik leida mingisugune kehaline tegevus- ujumine, tants või aeroobika. Kahjuks on kõik koolivälised tegevused Taanis tasulised ning väga kallid. Näiteks maksab vaid pikapäevarühma teenus xxxxxxxx-xxxxxxxxx koolis 1800 taani krooni kuus (243 eurot). Ka igasugused huviringid maksavad mitte vähem kui 1500 krooni kuus. Lapse igakuiste kulude, mida M. S. on siiani katnud omavahenditest, kuuluvad toit ja riided, millised tuli tal kõik osta, kuna lastekodust sai ta kaasa vaid lapse isiklikud- ja mälestusesemed. Samuti on M. S. soetanud lapsele (kasutatud) jalgratta koolis käimiseks (220
eurot) ning arvuti ( 337 eurot). Keskmiseks kuluks kuus A. G. peale on siiani olnud vähemalt 250 eurot, sealjuures jäävad arvestusest välja ka temaga seotud kultuuri- ja reisikulud (maikuus 2021 nädalane Mallorca reis ning 26.juuli – 8.august reis Eestisse, külastamaks xxxxxxxx hooldekodus elavat väikevend A. P. ning lõuna- Eestis xxxxx elavat väikest õde D. M. . A. G. saabus eestkostja M. S. juurde Taani 13. detsembril 2020. a ning M. S. soovib saada elatist lapse saabumise päevast alates.
9.Kohus otsustas 05.11.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku menetluse lõpetamiseks kompromissiga.
10.M. S. teatas 25.12.2021. a vastuses kohtule, et mingeid kompromissiettepanekuid tal esitada ei ole.
11.Teised menetlusosalised kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud ega midagi täiendavat ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus leiab, et A. G. P. ja A. P. hagid E. - M. P. ja S. vastu elatise nõudes on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
12.1.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et A. G. P. , kes on sündinud xxxxxxxxxx. a, (hageja I) ja A. P. , kes on sündinud xxxxxxxxxx. a, (hageja II) on E. - M. P. (kostja I) ja S. (kostja II) ühised alaealised lapsed. E. - M. on lisaks veel üks alaealine laps - D. M. , kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. D. M. isa on D. M. . Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Harju Maakohtu 18.04.2019.a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx peatati E. - M. P. ja S. hooldusõigus laste A. G. P. ja A. P. suhtes ning määrati laste eestkostjaks S. . Harju Maakohtu 24.01.2020. a määrusega taastati E. M. P. hooldusõigus laste A. G. P. ja A. P. suhtes. Tartu Maakohtu 02.03.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx alustas kohus politsei esitatud teabe alusel menetlust E. - M. P. ja D. M. vanema hooldusõiguse piiramise otsustamiseks. Nimetatud tsiviilasjas otsustas kohus 27.05.2020. a määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja esialgse õiguskaitse abinõuna eraldas lapsed A. G. P. ja A. P. perest, piiras E. - M. P. isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes ning määras laste ajutiseks eestkostjaks Räpina Vallavalitsuse kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 02.12.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx otsustas kohus E. - M. P. täielikult ära võtta laste A. G. P. , A. P. ja D. M. hooldusõiguse. Samuti otsustas kohus võtta D. M. ära lapse D. M. hooldusõiguse. Kohus määras lapse A. G. P. eestkostjaks M. S. , lapse A. P. eestkostjaks Räpina Vallavalitsuse ja lapse D. M. eestkostjaks O. M. . Kohtumäärus jõustus 01.01.2021. a. Kohtule esitatust nähtuvalt eraldati lapsed A. G. P. ja A. P. perest 24.05.2020. a. Pärast perest eraldamist paigutati lapsed alguses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sealt edasi paigutati A. G. P. 19.06.2020. a M. V. asenduskoduteenusele. Alates 13.12.2020. a viibib A. G. P. eestkostja M. S. juures Taanis. A. P. viibib alates 13.08.2020. a S. H. H. . Vaidlust ei ole selle üle, et S. ei ole laste kasvatamises osalenud vähemalt alates tema hooldusõiguse peatamisest, s.o alates 18.04.2019. a ning E. - M. P. ei ole laste kasvatamises osalenud alates laste perest eraldamisest, s.o alates 24.05.2020. a.
12.2.Räpina Vallavalitsus, laste ajutise eestkostjana, taotles hagiavalduses kostjatelt laste kasuks elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud alammääras, sh S. mõlema lapse kasuks tagasiulatuvalt alates 24.01.2020. a ja E. - M. P. lapse A. G. P. kasuks tagasiulatuvalt alates 28.05.2020. a ning lapse A. P. kasuks alates 24.05.2020. a. Menetluse käigus on Räpina Vallavalitsus lapse eestkostjana nõustunud A. P. nimel vähendama E. - M. P. vastu esitatud elatise nõuet 50 euroni kuus. M. S. , lapse A. G. P. eestkostjana, on teatanud, et nõuab E. - M. P. ja S. kummaltki elatist 100 eurot kuus alates 13.12.2020. a.
12.3.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020. a oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
12.4.Eelnimetatud sätteid arvestades on kostjatel E. - M. P. ja S. oma alaealiste laste A. G. P. ja A. P. ülalpidamise kohustus. Laste ülalpidamiskohustusest vanemad ei vabane. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi oli ühele lapsele mastava miinimumelatise summa 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 kohaselt arvestatakse lapsele makstavat miinimumelatist baassummalt, mis on ühe lapse kohta 200 eurot. Summat indekseeritakse tarbijahinnaindeksi muutusega ja baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Nii enne kui pärast 01.01.2022.a kehtiva PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus §s 101 ettenähtud miinimumelatist vähendada, kui esineb selleks mõjuv põhjus. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr 2-15-15909, p 12) korduvalt avaldatud seisukohta, et seadusega ettenähtud elatise miinimumi ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja I, E. - M. P. , tunnistab hagisid osaliselt, s.o elatise nõudes kummalegi lapsele 50 euro ulatuses kuus. Kostja I on vastuses välja toonud, et ta ei saa maksta elatist suuremas ulatuses, kuna ta ei tööta ja tema sissetulekuks on puudega inimese toetus 41,78 eurot kuus ning töövõimetoetus keskmiselt 475 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja I vastuväited ei põhista tema vastu esitatud hagide rahuldamata jätmist. Räpina Vallavalitsus on A. P. nimel nõustunud kostja I vastu esitatud elatisenõuet vähendama 50 euroni kuus, millises ulatuses kostja I hagi sisuliselt ka tunnistab. M. S. nõuab A. G. P. nimel kummaltki kostjalt elatist 100 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja I esitatud vastuväited ei anna alust jätta nõuet rahuldamata. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2, kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4) selgitanud, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus leiab, et kui lähtuda kostja I esitatud andmetest tema sissetuleku kohta, siis on hageja I elatisenõue 100 eurot kuus PKS § 102 lg 2 mõttega kooskõlas. Kui jagada kostja I sissetulek töövõimetoetuse näol kostja I enda ja tema kolme alaealise lapse vahel, siis jääb igaühe vajaduste katteks raha veidi rohkem kui 100 eurot. Seega ei saa lugeda hageja I elatisenõuet ülemääraseks. Kostja II, S. , ei ole hagile vastanud ega tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt laste kasuks välja mõista elatis alla seadusega ettenähtud alammäära. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud mõlema hageja elatise nõuded kostja II vastu. Hageja I nõuab kostjalt II elatist 100 eurot kuus, mis on alla seadusega ettenähtud alammäära. Hageja II nõuab kostjalt II elatist seadusega ettenähtud alammääras. Kostja II ei ole esitanud ega tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks alust mõista temalt välja elatis väiksemas ulatuses. Kuni 31.12.2020.a oli miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Kui arvestada elatist alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel vastavalt elatiskalkulaatorile 1 , arvestades sealjuures Eesti keskmist brutopalka ja seda, et lapsetoetus on 60 eurot kuus, siis kujuneb elatisesummaks 213,44 eurot.
Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt I hageja I kasuks välja elatis alates 13.12.2020. a ja hageja II kasuks tagasiulatuvalt alates 24.05.2020. a ning kostjalt II hageja I kasuks alates 13.12.2020. a ja kostja II kasuks tagasiulatuvalt alates 24.01.2020. a nagu hagides nõutakse. Kostjad ei ole esitanud elatise nõudmise algusajale vastuväiteid ega ole väitnud ega tõendanud, et nad nõutaval perioodil oleks laste ülalpidamiskohustust täitnud.
12.5.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagid. Kohus mõistab hageja I kasuks mõlemalt kostjalt välja elatise 100 eurot kuus alates 13.12.2020. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt I välja elatise 50 eurot kuus alates 24.05.2020. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni ja kostjalt II alates 24.01.2020.a kuni 31.12.2021. a 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022. a 213,44 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjatel tuleb nendelt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate pangakontodele. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagid, seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohtule ei ole teada hagejatel menetluskulude tekkimist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks kostjate hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.