K. N. (N. ) avaldus põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Grete Kirsimaa, e-post [email protected] L. V. ema) (isikukood xxxxxxxxxxx) P. L. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Ärakuulamine
xxxxxxxxxxx,
27. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. N. avaldus.
2.Tuvastada, et K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb P. L. (Luha; isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna teised menetlusosalised ei ole menetluskulusid kandnud, siis ei ole vaja menetluskulude suurust kindlaks määrata.
4.Jõustunud kohtumäärus on aluseks kande muutmiseks K. N. sünniaktis ja registriandmetes.
Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Võru Linnavalitsusele kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.K. N. esitas 1. oktoobril 2021 kohtule avalduse, milles palus tuvastada, et ta põlvneb P. L. (puudutatud isik), kes suri xxxxxxxxxxxxxxx.
2.Avalduse kohaselt sündis avaldaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx L. V. ema) ja puudutatud isiku perekonda. Avaldaja ema ja puudutatud isiku suhe algas xxxxx. Algul elasid nad eraldi, aga kui ema jäi last ootama, siis kolisid nad kokku ja elasid edaspidi ühiselt üüritud korteris asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sünnitunnistusele puudutatud isikut isana ei märgitud, sest tal ei olnud sel ajal töökohta ja ema soovis saada vallaslapse toetust. Avaldaja ema ja puudutatud isik elasid ühise perena ja kasvatasid avaldajat koos. Ühiselt veedeti aega mõlema vanema perekondadega. Samuti ostsid avaldaja ema ja puudutatud isik ühiselt üüritud korteri hiljem ühise koduna kaasomandisse.
3.Kohus võttis avalduse 13. oktoobril 2021 menetlusse ja kaasas menetlusse avaldaja ema L. V. .
4.Kohus kuulas avaldaja ja tema ema ära 27. jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil. Avaldaja jäi avalduse juurde. Ta rääkis, et on alati teadnud, et P. L. on tema isa. Nad elasid ema ja isaga koos ühise perena. Tal on alati olnud side isapoolsete sugulaste – vanaema, vanaisa ja tädidega, kes kõik on pidanud teda P. L. tütreks. Kui P. L. isa suri, läks P. L. elama oma ema juurde, et teda aidata. Avaldaja sai sellest, et P. L. ei ole kantud tema sünniakti isana, teada alles siis, kui ta pärast isa surma soovis hakata ajama pärimisasju.
L. V. , et P. L. on avaldaja isa. Tal ei ole olnud teisi suhteid, mis võiksid P. L. isaduse kahtluse alla seada. Ta elas P. L. koos, kui laps sündis ja ka hiljem elati ühise perena. Kõik isapoolsed sugulased on teda ja avaldajat võtnud kui pereliikmeid. Last ei kirjutatud isa nimele sellepärast, et isal ei olnud tööd ja nii oli võimalik saada vallaslapse toetust.
5.Kohus kuulas 31. jaanuaril 2022 telefoni teel ära ka P. L. õed T. Lxxxxxxxxxxxxxx) ja V. J. xxxxxxxxxxx). T. L. avaldas kohtule ärakuulamisel, et P. ja L. elasid ikka ühise perena kuni P. isa surmani. K. on kõik alati P. tütreks pidanud ja ta on käinud ka ühistel tähtpäevadel. K. sündis xxxxxx ja sünnitusmajas käisid nad ka lapsel ja emal koos järel. P. järele jäänud vara peab saama K. ja nemad õe V. ootavad, et põlvnemine saaks tuvastatud, siis saab isa vara K. nii, et ei pea mingeid lepinguid sõlmima. Tal ei ole mingeid vastuväiteid sellele, kui kohus tuvastab, et P. on K. isa.
V. J. ärakuulamisel samuti, et tal ei ole mingeid vastuväiteid põlvnemise tuvastamise suhtes. Kõik sugulased on alati teadnud, et K. on P. tütar ja keegi ei ole selles kahelnud. P. ja K. ema elasid koos juba enne K. sündi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avalduses esitatud asjaoludega ja kuulanud ära avaldaja, L. V. puudutatud isiku õed T. L. V. J. , on seisukohal, et praegusel juhul on võimalik tuvastada, et avaldaja põlvneb P. L. . Seetõttu tuleb avaldus rahuldada.
7.Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. TsMS § 579 lg
2 näeb ette, et avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Kohus on seisukohal, et kuigi üldjuhul tuvastatakse isiku põlvnemine molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel, on praegusel juhul võimalik tuvastada avaldaja põlvnemine puudutatud isikust ka ilma selleta. Avaldaja selgitustest nähtub, et tema ema ja P. L. on elanud koos ühise perena. 2000. aastal on L. V. ja P. L. omandanud kaasomandina korteriomandi, mis on 2017. a antud üle avaldajale (dtl 7). Avaldaja esitatud perekonnafotod (dtl 8-13) kinnitavad samuti seda, et avaldaja ja L. V. on olnud üks pere ja P. L. on alati kahtlusteta peetud avaldaja isaks. P. L. õed V. J. ja T. L. on kinnitanud, et neil ei ole põlvnemise tuvastamisele vastuväiteid. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võiks avaldaja põlvnemise kahtluse alla seada.
10.Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele TsMS § 582 lg 3 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. TsMS § 582 lg 4 näeb ette, et kohus saadab põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Seega tuleb kohtumäärus pärast jõustumist saata Võru Linnavalitsusele kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.
11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud praegusel juhul avaldaja kanda. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid, siis ei ole menetluskulude rahalist suurust vaja kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.