Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-1004
Tsiviilasi
M. S. hagi A. I. vastu ühisvara jagamiseks; A. I. vastuhagi M. S. vastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Hagi ja vastuhagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja/vastuhagis kostja M. S. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja A.S. (e-post xxx) Kostja/vastuhagis hageja A. I. (endine S.a, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx), lepinguline esindaja I. V. (e-post xxx)
Menetluskulude jaotus Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused M. S. esitas Harju Maakohtule hagi A. I. vastu ühisvara jagamiseks. A. I. esitas Harju Maakohtule vastuhagi M. S. vastu ühisvara jagamiseks. Pooled paluvad jagada poolte ühisvara. Hagist ja vastuhagist tuleneb, et peamiseks ühisvara esemeks on ühisomandis olev korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja sellega seonduvad kohustused ja sooritused.
Kohus võttis hagiavalduse ja vastuhagiavalduse menetlusse ja määras asjas kohtuistungi 31.01.2022. Kohtuistungit ette valmistades avastas kohus, et vaidlusalune korteriomand ei kuulu kinnistusregistri kohaselt mitte poolte ühisomandisse vaid kaasomandisse. Kohus kontrollis seepeale abieluvara registrit ja tuvastas, et abielludes valisid abikaasad varasuhteks varalahususe varasuhte, mis kestis kuni poolte abielu lahutamiseni. Kohus avas kohtuistungi ja selgitas menetluslikku olukorda ning palus pooltel selgitada kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kuigi mõlemad pooled soovivad ühisvara jagamist, kehtis poolte vahel varalahususe varasuhe. Kohus teavitas seejärel pooli, et kuivõrd kohus tuvastas asja menetledes, et esineb alus hagi ja vastuhagi läbivaatamata jätmiseks, jätab kohus järgnevalt hagi ja vastuhagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 sätestab, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Kuivõrd pooled valisid abielludes varasuhteks varalahususe varasuhte, mis kestis kuni abielu lahutamiseni, ei ole pooltel abielu kestel omandatud ühisvara, mistõttu ei ole hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki - jagada poolte ühisvara, võimalik saavutada. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel M. S. hagi A. I. vastu ühisvara jagamiseks ja A. I. vastuhagi M. S. vastu ühisvara jagamiseks läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus hagejale hagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja vastuhagejale vastuhagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd menetluskulud jäeti poolte endi kanda, ei ole põhjust menetluskulusid kindlaks määrata.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.