2.Välja mõista kostjalt Evelin Sommer ́ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja 3239,81€ (kolm tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 81 senti), so põhinõue summas 2552,02€, intress 224,45€ ja sissenõutavaks muutunud viivis (perioodil 26.09.2014.a. kuni 15.12.2015.a.) summas 463,34€.
3.Välja mõista Evelin Sommer ́ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (2552,02 eurolt) alates 16.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni viivist 0,041 % päevas, kuid mitte rohkem kui 2552,02 eurot.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja Evelin Sommer ́i kanda.
2.Välja mõista kostjalt Evelin Sommer ́ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 325€ ja õigusabikulud summas 288€, so kokku 613€ (kuussada kolmteist eurot). Edasikaebamise kord
2-15-122933
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.15.12.2015.a. esitas hageja OÜ Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, millega palub kostjalt Evelin Sommerilt võlgnevuse 2552,02 euro, intressi 224,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 463,34 euro ja täiendava jooksva viivise 0,041%, mis ühe aasta kohta moodustab summa 381,91 eurot ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 2552,02 euro välja mõistmist.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Krediidipank Finants ja kostja Evelin Sommer 24.01.2014 laenulepingu nr *, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 2590,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama aktsiaseltsile Krediidipank Finants vastavalt poolte vahel kokkulepitud laenulepingu põhitingimustele (laenulepingu punkt 1.2) ja vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Laenulepinguga kohaldatav intressimäär aastas on 14,90% tulenevalt laenulepingu punktist 1.2. Kostja võlgneb laenulepingu alusel hagejale intressi summas 224,45 eurot. Kostja ei ole laenusummat summas 2552,02 eurot ja intresse summas 224,45 eurot vastavalt kokkulepitud maksegraafikule tagastanud (laenulepingu punkt 3). Aktsiaselts Krediidipank edastas kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta 06.08.2014 (lisa 2). Laenulepingu punkti 14.4.2 kohaselt laenuandjal on õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamkasega ja punkti 14.4.3 alusel vaatamata talle kohustuse täitmiseks antud kahenädalasele täiendavale tähtajale ei ole laenusaaja maksekohustust täitnud. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning aktsiaselts Krediidipank Finants esitas kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta 25.08.2014 (lisa 3). Teatis on loetud kättetoimetatuks 30. kalendripäeval arvates teatise väljastamisest. Laenulepingu teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata laenulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 374,76 eurot. Tulenevalt laenulepingust kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 14,90% aastas tulenevalt laenulepingu põhitingimuste punktist 1.2. Aktsiaselts Krediidipank Finants filiaal loovutas 17.04.2015 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest (lisa 4).
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja E. Sommer esitas 16.12.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi leidis ,et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Võttis hageja nõude põhiosas õigeks, kuid ei nõustunud viivistega. Esiteks Aktiva Finants esitas kirju, kus oli kirjas küll tasumisele kuuluv summa, kuid kes talle nõude oli loovutanud seda kirjas polnud. Ei olnud täpsustavalt kirjas rohkem peale summa ja kuhu peab koheselt maksma.
2.2.22.01.2016.a. esitas kostja seisukoha, mille järgi leiab, et tema arvates on hageja poolt esitatud kõrvalnõuded põhjendamatult suured. Aktiva Finantsi poolt ei ole kostja ühtegi korrektse sisuga kirja saanud, kus oleks kirjas: kelle poolt loovutatud nõudega tegu, makse ettepanekuid, selgitusi.
2-15-122933
Väga oluline on anda teada mis nõudega üldse tegu on. Kostja tegi hagejale konkreetse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis arvestas reaalseid võimalusi laenu tagasimaksmiseks. Ühtlasi oleks kompromiss aidanud vältida ka lisaks kohtutäituri kulusid. Aktiva Finants ei olnud sellega nõus.
MENETLUSE KÄIK
3.OÜ Aktiva Finants esitas 27.10.2015.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3029,22 euro saamiseks. Kohus tegi 4.11.2015.a. võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 4.11.2015.a. e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Evelin Sommer esitas 4.11.2015.a. nõudele vastuväite. 30.11.2015.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja OÜ Aktiva Finants hagi Evelin Sommeri vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus 30.11.2015.a määrusega kohustas hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. OÜ Aktiva Finants esitas 15.12.2015.a nõuetekohase hagiavalduse. 16.12.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse lihtsustatud korras ja alustas eelmenetlust. 11.01.2016.a. määras kohus seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks 25.01.2016.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Puudub vaidlus, et AS Krediidipank Finants ja kostja Evelin Sommer sõlmisid 24.01.2014.a laenulepingu nr *, (hagiavalduse lisa 1), mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 2590 eurot. Lepingu järgi kohustus AS Krediidipank Finants andma kostjale laenu ning kostja kohustus saadud laenusumma ja intressi tagastama AS-le Krediidipank Finants vastavalt poolte vahel kokkulepitud laenulepingu põhitingimustele (laenulepingu punkt 1.2) ja vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Tulenevalt sõlmitud laenulepingu punktist 1.2 oli laenulepinguga kohaldatav intressimäär 14,90% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 108 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kostja E. Sommer on 16.12.2015.a. vastuses hagiavaldusele võtnud õigeks põhinõude ja intressi suuruse, vastavalt 2552,02 eurot ja 463,34 eurot. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja E. Sommer on jätnud AS Krediidipank Finants laenutagasimaksed tasumata ning põhi- ja intressinõue on muutunud sissenõutavaks, st et kostja E. Sommer on VÕS § 100 tähenduses jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
4.2.Vaidlus on viivisenõude osas. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue põhjendatud, sest hageja Aktiva Finantsi poolt ei ole kostja ühtegi korrektse sisuga kirja saanud, kus oleks kirjas: kelle poolt loovutatud nõudega tegu, makse ettepanekuid, selgitusi. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud tõendina 20.04.2015.a. teatis nõude loovutamise kohta, mille järgi on AS Krediidipank Finants 17.04.2015.a. loovutanud nõude Evelin Sommer vastu põhisummas 2552,02 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants. Tulenevalt VÕS § 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine
2-15-122933
võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Nõude loovutamise teatis on adresseeritud võlgniku elukoha aadressile *, mis on ka praegu võlgniku kontaktaadressiks kohtuga. Kohus leiab, et nõude loovutamine on toimunud kostjale kohase teatise saatmisega, seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku (kostja) keeldumine kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale (hagejale). 11.01.2016.a. tegi kohus kostjale määrusega ettepaneku soovi korral viivise vähendamise taotluse kohtule esitamiseks. 22.01.2016.a. teatas kostja E. Sommer kohtule, et tema arvates on hageja poolt esitatud kõrvalnõuded põhjendamatult suured. Kostja selgitas, et ta on sisuliselt maksejõuetu ja võlausaldajatel on ainus võimalus raha tagasi saada, kui nõustuvad maksegraafikuga. Kostja võttis endale laenulepingu sõlmimisega kohustuse AS Krediidipank Finants ees tasuda laenumaksed vastavalt graafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt AS Krediidipank Finants lepingu p.-le 1.2.– kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,041% iga maksmisega viivitatud päeva eest (aastane viivis 14,90%). Alates lepingu ülesütlemisest 26.09.2014.a. kuni hagi esitamiseni 15.12.2015.a. on möödunud 445 päeva, mis teeb viivise suuruseks 463,34 eurot (2552,02x445x0,041%). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 463,34 eurot ja täiendava jooksva viivise nõudes (ühe aasta kohta 381,91 eurot) kuni summani 2552,02 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,041% päevas arvestades viivist peale lepingu ülesütlemist. VÕS § 113 lg 1 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo nr 3-2-1-43-13, p 14). VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks poolte esitatud asjaoludele tuleb kaaluda viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7, seetõttu võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (RKTKo nr 3-2-1-162-12, p 20). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 14). Hageja ei ole nõudnud põhinõude summast suuremat viivist, seetõttu on kostja kohustus tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seaduse järgi ei saa viivise intressi vähendada, vaid välja mõistetava viivisesumma suurust. Asjaolu, et kostja on majanduslikult vähekindlustatud ei too automaatselt kaasa viivise vähendamist, selleks peab lisaks arvestama kostja enda käitumist. Kohus leiab, et hageja nõutav viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest puuduvad asjaolud, mis tingiks selle vähendamist. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 09.09.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on
2-15-122933
2552,02 eurot, intress 224,45 eurot ja viivise nõude suuruseks on 463,34 eurot (aastane viivis 381,91 eurot), seega on tsiviilasja hinnaks 3621,72 eurot. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Puuduvad erandlikud asjaolu, mis tooksid kaasa menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Hagiavalduse on esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 325 eurot. Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekiri, millega hageja palub 639,12 euro hüvitamist, mis on lepingulise esindaja kulu. 11.01.2016.a. määrusega tuli kohtule esitada menetluskulude hüvitamise taotlused hiljemalt 25.01.2016.a., mida hageja ei ole teinud. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 613 eurot, so 288 eurot (sh käibemaks) õigusabikulu ja 325 eurot hageja tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et käesoleva hagi koostamine ja kohtule vastamine ei ole võtnud aega rohkem, kui 2 tundi sisulist tööd. Tegemist on tüüpvormis esitatud hagiavaldusega. Keskmiselt on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 288 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.