lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-45329/44

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-45329/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2079
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2016.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-13-45329

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi OÜ Wellington Invest ja M J vastu solidaarselt 6690,24 euro nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: AS SEB Liising (reg.kood 10281767) Hageja esindaja: Martin Kalberg volikirja alusel Kostjad:

1.OÜ Wellington Invest (reg.kood 10867252; juhatuse liige: Allan Kartsepp)
2.M J (isikukood xxxx) Esindaja: Reimo Mets volikirja alusel

Hagi hind

6690,24 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada AS SEB Liising hagi OÜ Wellington Invest vastu. Mõista OÜ-lt Wellington Invest välja AS SEB Liising kasuks võlgnevus summas 6690,24 eurot. Jätta menetluskulud kostja OÜ Wellington Invest kanda. Mõista OÜ-lt Wellington Invest välja AS SEB Liising kasuks riigilõiv summas 187,50 eurot. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale OÜ Wellington Invest kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.

Menetluse käik ja poolte seisukohad:

1.27.09.2013.a. esitas AS SEB Liising Viru Maakohtusse hagi OÜ Wellington Invest ja M J vastu solidaarselt 6690,24 euro nõudes. 25.03.2010.a. sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel liisinguleping nr. L10100873, mille eesmärgiks oli anda kostja 1 kasutusse liisinguese Rullpress WELGER RP 235 PROFI. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 20.03.2015.a., mille jooksul kohustus kostja 1 tasuma hagejale käenduse liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 25.03.2010.a. andis kostja 2 hagejale tagamaks liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise solidaarselt kostjaga 1 summas 32 000.- eurot. 25.03.2010.a. sõlmiti hageja ja Agroliiva OÜ vahel liisingueseme müügileping, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus müüjale 39 497,40 eurot. 05.06.2010.a. hageja poolt esitatud arvest summas 111 361,14 krooni jättis kostja 1 tasumata 4 341,76 krooni. 06.07.2010.a. esitatud arve summas 7 962,19 krooni jättis kostja 1 tasumata. 06.08.2010.a. esitatud arve summas 7 962,19 krooni jättis kostja 1 tasumata. 04.09.2010.a. esitatud arve summas 7 962,19 krooni jättis kostja 1 tasumata. 24.09.2010.a. saatis hageja kostjale 1 hoiatuse, et hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese tuleb hagejale tagastada, kui kostja 1 ei tasu oma võlgnevusi hiljemalt 05.10.2010.a. 06.10.2010.a. esitatud arve summas 8 022,09 krooni jättis kostja 1 tasumata. Summad tasus 10.11.2010.a. 06.10.2010.a. saatis hageja kostjale 1 teate, et on nõus pikendama liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumise tähtaega ning kogu võlgnevus tuleb tasuda hiljemalt 20.10.2010.a. ning siis ei loe hageja liisingulepingut ennetähtaegselt üles öelduks. Vastasel korral on liisinguleping alates maksetähtpäevale järgnevast päevast üles öeldud ja kostjal 1 kohustus liisinguese kohe tagastada. 21.10.2010.a. seisuga kostja 1 enda võlgnevusi hagejale ei tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. 22.10.2010.a. seisuga ei olnud kostja 1 liisingueset hagejale tagastanud. 22.10.2010.a. tellis hageja OÜ-lt Winterland Group liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 3000.- krooni. Samuti oli hageja sunnitud tellima vara transporditeenuse treileriga ja tasuma selle eest 5880.- krooni. Hageja teavitas sellest kostjat. 09.11.2010.a. sai hageja esindaja OÜ Winterland Group liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et liisingueseme tehasetähist pole võimalik kontrollida, kuna kleebis on eemaldatud. Samuti oli liisingueseme parema tagatule klaas katki, parem tagumine helkur katki ja tiisli toetus vigastatud. 10.11.2010.a. tekkis hagejal kohustus tasuda liisingueseme kindlustusteenuse eest 1350,36 krooni ning teavitas sellest ka kostjat 1. 29.11.2010.a. pani hageja liisingueseme müüki hinnaga 350 000 krooni (käibemaksuta) ning teavitas sellest kostjaid. 11.02.2011.a. langetati liisingueseme käibemaksuta müügihinda 22 000.- euroni, seoses ostuhuvi puudumisega. 06.05.2011.a. langetati liisingueseme käibemaksuta müügihinda 19 900.- euroni, seoses ostuhuvi puudumisega. 17.08.2011.a. langetati liisingueseme käibemaksuta müügihinda 18 000.- euroni, seoses ostuhuvi puudumisega. Hinna langetamistest teavitati kostjaid. 18.10.2011.a. müüs hageja liisingueseme hinnaga 20 000.- eurot (käibemaksuga). 18.10.2011.a. tasus hageja liisingueseme müügiteenuse eest 1000.- eurot Tallchart OÜ-le. 12.12.2011.a. ja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

30.05.2013.a. saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 nõude liisingueseme tasumata osa ja tehtud kulutuste eest hagejale viivitamatuks tasumiseks. 27.09.2013.a. seisuga ei ole kostjad võlgnevust kustutanud. Hageja tasus liisingueseme ostmisel müüjale 515 000.- krooni/32 914,50.- eurot. Kostja 1 hüvitas sellest liisingumaksetega 9557,59.- eurot. Liisinguese õnnestus võõrandada hinnaga 16 666,67 eurot (käibemaksuta). Järelikult on kostja 1 kohustatud hüvitama hagejale liisingueseme omandamisega tehtud kulutustest senini hüvitamata osa summas 6 690,24.- eurot. Kostja 2 vastutab hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Enne liisingulepingu ülesütlemist andis hageja kostjale 1 heas usus täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Kostja 1 oma kohustusi täitma ei asunud. Seega proovis hageja teha kõik, et kostjal 1 õnnestuks kohustused täita. PRIA toetus jäi välja maksmata, kuna kostja 1 jättis PRIA-le kuludokumendid esitamata. Seega on kostja 1 ise süüdi, et PRIA pole temale rahasid välja maksnud. Hageja pani vara müüki 29.11.2010.a. Tallchart OÜ müügiplatsil. OÜ põhitegevuseks on kasutatud ja uute veokite ning haagiste import Euroopast ning müük. 18.10.2011.a. müüs hageja liisingueseme, seega kulus müügiks umbes 11 kuud. Seda ei saa nimetada kiirmüügiks. Soovi korral oleks kostjad võinud ise liisingueseme ära osta ja õiglase hinnaga võõrandada. Müügihinda langetati järk-järgult ja kõrgema hinnaga ostjat leida ei õnnestunud. Liisinguese on müüdud Tallchart OÜle, kes on sama hinnaga võõrandanud vara edasi lõppostjale. Hageja müüb alati kõik liisinguesemed koostööpartnerile, kellega tal on kokkulepe, et vara võõrandatakse edasi kolmandale isikule sama hinnaga, kui hageja ja teenusepakkuja müügilepingus kokkulepitud. Hilisemad pretensioonid vara kohta tuleb sel juhul esitada edasimüüjale ehk Tallchart OÜle. See on vajalik, et hageja ei peaks suhtlema paljude erinevate isikutega ja tegelema nende pretensioonidega. Kuna aga Tallchart OÜl oli kohustus vara edasi müüa sama hinnaga, mis hageja ja Tallchart OÜ vahel sõlmitud müügilepingus kokkulepitud, on ilmselge, et ka Tallchart OÜ vahendajana tahab tasu ja seda hõlmas vahendustasu. Enne liisingulepingu sõlmimist kontrollitakse liisingusaaja maksevõimet, tutvutakse majandusaasta aruandega ja muude vajalike dokumentidega. Samuti pidi kostja 1 saama PRIA toetuse. Kostja 2 oli liisingulepingu sõlmimise ajal OÜ Wellington Invest ainus juhatuse liige ja osanik, seega oli tal olemas sissetulek. Liisingu andmise otsustab krediidikomitee analüüsides kõiki argumente ja dokumente. Seda, et kostja 1 ei täida kokkuleppeid PRIAga ja selle tulemusel puudub tal võialus täita kohustusi ka hageja ees, ei osanud hageja ette näha. Kostja 1 on käitunud pahatahtlikult ja hooletult, jättes esitamata vajalikud dokumendid, et PRIAlt raha saada. Käenduslepingut sõlmides oli kostja 2 teadlik, et juhul kui kostja 1 ei suuda võetud kohustusi täita, on hagejal õigus võlgnevus sisse nõuda kostjalt 2. Hageja on käitunud vastutustundlikult ja heas usus.

2.Kostja 1 esindaja ja juhatuse liige hagile vastust ei esitanud, ega ilmunud Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungitele. Hagimaterjali koos vastuse nõudega on juhatuse liige saanud kätte isiklikult. Kostja M J hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi esitamiseks ei olnud põhjust ja hageja ei käitunud lepinguliste kohustuste täitmisel heas usus, sest hageja oli ise võõrandanud liisingulepingu esemeks olnud pressi ennatlikult alla turuhinna. Kui hageja oleks võtnud kuulda kostja 2 soovitusi müügivõimaluste osas, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja on käitunud pahausklikult, kuna oli teadlik, et kostja saab maksta tekkinud võlgnevuse hagejale ära, kui saab

kätte PRIA toetused, vastavasisuline otsus oli PRIA poolt hagejale edastatud ja hageja oli sellest teadlik. Hageja nõue ei ole seaduslik ega kuulu rahuldamisele, kuna ta ei täitnud laenuanalüüsi läbiviimise kohustust. Hageja käitumine on olnud kavatsetult ja teadvalt kostjale 2 kahjulik, saavutamaks eesmärki luua võimalused liisingu andmiseks ja juhul kui kostja 1 ei suuda liisingulepingut täita, siis pöörata nõue ka kostja 2 vastu. Selline hageja käitumine on nii seaduse- kui ka heade kommete vastane, mistõttu hagi aluseks olev laenuleping on tühine ja tühist tehingut ei pea täitma.

3.Viru Maakohtu 16.02.2015.a. määrusega kinnitati kompromissileping ning lõpetati menetlus kostja M J suhtes. AS SEB Liising ja M J leppisid kokku kostja 2 tunnistab hageja nõuet täies ulatuses summas 6690,24 eurot. Kostja 2 kohustub tasuma 6690,24 eurot ja poole riigilõivu summas 187,5 eurot, kokku 6877,74 eurot igakuistes võrdsetes osades 60-ne kuu jooksul alates märts 2015.a. iga kuu 20-ndaks kuupäevaks summas 114,63 eurot. Juhul, kui kostja 2 ei tasu igakuist makset vähemalt kolmel järjestikusel kuul kokkulepitud summas, on hagejal õigus kogu punktis 1 nimetatud tasumata summa sisse nõuda ja selle sissenõudmiseks kohtutäituturi poole pöörduda. Kostja 2 kohustub alluma kohesele sundtäitmisele. Kostjal 2 on õigus punktis 1 nimetatud kohustus täita ennetähtaegselt. Kõik käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seoses kompromissilepingu kinnitamisega tagastati pool menetluses tasutud riigilõivust 187,50 eurot AS-ile SEB Liising.
4.30.04.2015.a. esitas hageja nõude täpsustuse, mille kohaselt palub hageja mõista OÜ-lt Wellington Invest välja 6 460,98 eurot hageja AS’i SEB Liising kasuks võttes arvesse, et Osaühing Wellington Invest kohustus väheneb hageja ees iga M J kompromissi täitmisel tasutud maksega. Kohtukulud jätta Osaühing Wellington Invest kanda, sh mõista Osaühingult Wellington Invest välja AS’i SEB Liising poolt tasutud riigilõiv summas 187,50 eurot võttes arvesse, et Osaühing Wellington Invest kohustus väheneb hageja M J kompromissi täitmisel tasutud maksega. 29.01.2016.a. esitas hageja veel ühe täpsustuse, milles märkis, et 29.01.2016.a. seisuga on solidaarnõue OÜ Wellington Invest ja M J vastu 5502,18 eurot ja et kohustus väheneb iga M J poolt tasutava maksega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus on seisukohal, et hagi OÜ Wellington Invest vastu kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud liisingulepingu nr L10100873, millega anti kostja 1 kasutusse Rullpress WELGER RP 235 PROFI. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale liisingu eseme kasutamise eest makseid. 25.03.2010.a. sõlmiti hageja ja Agroliiva OÜ vahel liisingueseme müügileping, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus müüjale 39 497,40 eurot. Kostja 1 sai liisingueseme enda valdusesse. Kostja 1 jäi maksete tasumisega viivitusse, mistõttu edastas hageja hoiatuse lepingu üles ütlemise kohta ning kohustas kostjat tasuma võlgnevus hiljemalt 20.10.2010.a.

Kostja 1 lepingujärgset maksete tasumise kohustust ei täitnud, seega ütles hageja liisingulepingu 21.10.2010.a. üles.

7.VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu punkti 12.2 kohaselt lepingu ülesütlemisel on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja, liisinguese võõrandada ja saadud rahast katta tasumata liisingueseme netohind, netohinna finantseerimise kulusid, periodiseeritud käibemaksu jääki, kindlustusmakse jääki, liisingueseme võõrandamisel tekkinud kulutusi ja muid lepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. Kohus märgib, et kostja OÜ Wellington Invest esindaja ei ole vaidlustanud liisingulepingu ülesütlemise tühisust. Seega on ülesütlemine kehtiv ning kohalduvad VÕS-is ja lepingus sätestatud ülesütlemise tagajärjed.
8.Kostjal OÜ Wellington Invest tuleb hagejale hüvitada liisingueseme omandamisega tehtud kulutused. Hageja on võlgnevuse suuruseks märkinud 6690,24 eurot, so liisingueseme ostmisel tasutud hind 32 914,50 eurot, millest on maha arvatud tasutud liisingumaksed summas 9557,59 eurot ning liisingueseme võõrandamise hind 16 666,67 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus võlgnevuse suuruse kujunemise osas. Seega tuleb vastav summa kostjalt OÜ Wellington Invest hageja kasuks välja mõista.
9.Kostja M J on menetluse käigus esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja ei käitunud lepinguliste kohustuste täitmisel heas usus, sest hageja võõrandas liisingulepingu eseme alla turuhinna. Hageja on käitunud pahausklikult, kuna oli teadlik, et kostja saab maksta tekkinud võlgnevuse hagejale ära, kui saab kätte PRIA toetused. Samuti, et hageja ei täitnud Krediidiasutuste seaduse alusel kehtestatud Eesti Panga President 29.05.2005.a. määruse „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“ nõudeid, sh nõuete hindamise ja kuludesse kandmise aluseid, laenuanalüüsi läbiviimise kohustust. Kohus leiab, et esitatud vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et ei ole liisingueset võõrandanud ennatlikult või andmata kostjatele võimalust ese omandada. Asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kostjale laenu andes käitunud vastutustundetult või et liisinguleping on tühine.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus selgitab, et kuivõrd võlgnevuse puhul on tegemist kostjate solidaarkohustusega, peavad võlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas, st juhul kui kostjatest üks kogu võlgnevuse hagejale tasub, saab kohustuse täitnud kostja nõuda poolt tasutud summast teiselt kostjalt. Kohus leiab, et kostjalt OÜ Wellington Invest kuulub võlgnevus väljamõistmisele kogu hagiavalduses nõutud ulatuses, olenemata sellest, kui palju on kostja M J võlgnevust kompromissi määruse alusel kohtuotsuse tegemise päevaks tasunud. Olenevalt sellest, kui palju

on kostja M J hagejale tasunud, muutub kostjalt OÜ-lt Wellington Invest kohtuotsuse täitmisel hageja poolt maksimaalselt nõutava summa suurus. Omavahelises suhtes täidavad võlgnikud nõude võrdsetes osades.

11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 lause 1 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb kostjalt OÜ Wellington Invest hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 187,50 eurot. Kohus selgitab, et ka riigilõivu osas kohaldub solidaarvastutuse põhimõte ning hagejale riigilõivu tasunud kostjal on õigus sellest poole tasumist nõuda teiselt kostjalt.
12.Kohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 441 ja 442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja