Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
MM määruskaebus Võlgnik: MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Pärnu linn) Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Indrek Kumm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 17.11.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta MM kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
28.06.2013 määrusega lõpetas kohus MM (võlgnik) pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
1(5)
2.17.10.2014 esitas Swedbank AS (võlausaldaja) maakohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik ei ole asunud täitma temale pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku võlgadest vabastamisel. Võlgnik ei ole asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole asunud sellist tegevust ka otsima, millega on rikkunud PankrS § 173 lg 1. Võlgnik, olles enda usaldusisikuks, ei ole võlgadest vabastamise menetluse 1 aasta ja 4 kuu jooksul teinud võlausaldaja nõude katteks mitte ühtegi makset. On alust arvata, et võlgnik varjab saadud tulusid ja temale kuuluvat vara.
3.21.10.2014 esitas võlgnik aastaaruande, mille kohaselt võlgnik töötab alates 20.11.2013 M OÜ juhatajana igakuise töötasuga 355 eurot (bruto), muud tulud puuduvad. Saadud tulust võlausaldajatele midagi välja maksta ei ole, sest see kulub hädavajalikeks igapäevasteks elamiskuludeks. 2013. aasta tuludeklaratsiooni võlgnik esitanud ei ole. Aruandele oli lisatud võlgniku arvelduskonto väljavõte SEB Pangas. 13.11.2014 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et äriühingu käive ei näita ettevõtte kasumit, tänases situatsioonis võlgnik ei tea, kas firma jääb püsima või mitte. Võlgnik on otsinud tasuvamat tööd tuttavate inimeste kaudu, tööotsimise avaldusi ei ole saatnud. Võlgnik saab miinimumpalka. Võlgnik ei saa tervise tõttu kalatöötlejana töötada: liigesed ei pea vastu, lisaks on võlgnikul kõrge vererõhk ja astma. Töövõimetuse määramist ei ole võlgnik taotlenud. Võlgnik võtab mitme kuu palga korraga välja ja siis elab selle rahaga. Võlgniku kommunaalkulud maksab ja süüa teeb ema, telefoni kulud ja sõiduki kütuse maksab firma.
4.15.09.2015 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt võlgnik töötab alates 20.11.2013 firmas M OÜ juhatajana ja tema igakuine töötasu on 390 eurot brutotasuna, muud sissetulekud puuduvad. Saadud tulust ei ole võimalik võlausaldajatele midagi välja maksta, sissetulek kulub võlgniku enda hädavajalikeks igapäevasteks elamiskuludeks. 2014. aasta tuludeklaratsiooni võlgnik esitanud ei ole. Võlgnikul ei ole võimalik otsida ega leida tulutoovamat töökohta, kuna tervislik seisund ei võimalda töötada suurema koormusega. Aruandele oli lisatud võlgniku pangakonto väljavõte, arstitõend ja M OÜ õiend, et võlgniku töötasu 01.07.2014–01.07.2015 oli 390 eurot kuus.
5.04.11.2015 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et alates 01.09.2015 ta ei tööta enam OÜ-s M, juhatuse liikme leping veel lõpetatud ei ole, kuid palka ta sealt enam ei saa. Nüüd töötab ta juhatajana tema tütrele kuuluvas ettevõttes OÜ-s W, töötasuks on miinimumpalk. Võlgnik ei saa tervise tõttu muud tööd teha. Töövõimetuspensioni ei ole taotlenud. Tuludeklaratsiooni 2014. aasta kohta ei esitanud. Tema ülalpidamisel on 15-aastane poeg, kellele maksab elatist 140 eurot kuus, ta peab hoolitsema ka 94aastase ema eest. Kui poeg saab täisealiseks, siis saab võlgnik hakata midagi maksma ka võlausaldajatele. Võlgnik on küsinud tasuvamat tööd tuttavatelt, kuid elulookirjeldusi ei ole saatnud. 2013. aastal võlgniku kontole tehtud sularaha sissemakse jaoks raha on ilmselt tulnud kala müügist. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Pärnu Maakohus 17.11.2015 määrusega lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest.
7.Võlausaldaja Swedbank AS on järginud PankrS § 175 lg 5 kohast tähtaega.
2(5)
8.Võlausaldaja taotluse esitamisest ja 13.11.2014 ärakuulamisest möödunud aasta jooksul ei ole võlgnik parandanud kohustuste täitmist. Olukorras, kus võlgniku tähelepanu on juhitud sellele, et ta ei täida kohustusi nõuetekohaselt ning talle on selgitatud, milles rikkumised seisnevad, ei saa enam järeldada, et võlgnik on jätnud oma kohustused täitmata lihtsalt hooletusest. Võlgnik rikub vähemalt raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohtule teabe andmise kohustust (PankrS § 173 lg 2), sest on avaldanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid oma tegevuse ja sissetulekute kohta. Võlgniku selgitused ja esitatud tõendid on vastuolulised ning mitteveenvad.
9.Võlgnik ei ole avaldanud kohtule kõiki oma sissetulekute allikaid ning vähemalt mõnel kuul aastas on ta saanud miinimumpalgast suuremat sissetulekut, millest oleks saanud ja pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele. AS K, AS P ja A AS kinnitused ei tõenda veenvalt võlgniku poolt tulutoovama töö otsimist. Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa nimetada vastutusrikkal töökohal – äriühingu ainsa juhatuse liikmena – töötamist miinimumpalga eest. Võlgniku senise tööandja M OÜ majanduslik seisund võimaldaks maksta juhatuse liikmele ka miinimumist suuremat tasu. Võlgnik on püüdnud luua tema väiteid kinnitavaid tõendeid, mis ei põhine tegelikel andmetel. Ei ole välistatud, et mitmete äriühingute osalus kuulub teistele isikutele vaid vormiliselt ning tegelik omanik on võlgnik, kes ka jätkuvalt ise juhib äriühingute tööd (ning otsustab nendest tulu saamise). Võlgniku väited tervisliku seisundi kohta on paljasõnalised. Võlgniku tegelik elustandard ei vasta miinimumpalgaga ega väidetavalt üksnes teiste isikute rahalisel toel vaevu toimetuleva inimese olukorrale.
10.Võlgniku avaldusest ärakuulamistel võis järeldada, et ta ei kavatse ka edaspidi suuremat sissetulekut võimaldavat tööd otsida ega soovi leida paremaid võimalusi võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Sellisel juhul on kohustustest vabastamise menetluse edasine jätkamine perspektiivitu. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võlgniku kohustustest vabastada.
12.Kui ettevõttelt on palutud dokumenti selle kohta, et isik on töö otsimisel potentsiaalse tööandja poole pöördunud, ei saa eeldada, et tööandja peaks teatama, milliseid vabu töökohti on ettevõttel üldse pakkuda. Maakohus oleks võinud ise vastavate ettevõtete poole pöörduda või selgitada, milline on tõend töö otsimise kohta.
13.Maakohtu määrusest ei selgu, miks maakohus otsustab M OÜ eest, et võlgnikule oleks tulnud maksta suuremat töötasu. Võlgniku põeb segatüüpi astmat, hüpertooniatõbe ja podagrat ning tema tööpanus ei saa olla võrdne terve inimese tööpanusega. Maakohtu selgitused M OÜ suurepärase majandusliku olukorra kohta on liialdatud, sest alates 20.11.2015 on üheksast inimesest kaks koondatud ja detsembris koondatakse veel kaks. On väär maakohtu etteheide, mille kohaselt võlgniku kinnitus M OÜ 2014. a majandusaasta aruandes, et ettevõtte tegev- ja kõrgemale juhtkonnale tasusid 2014. aastal ei makstud, on vastuolus M OÜ kinnitusega, et alates 2014. aastast on võlgniku palk 390 eurot. Kinnitus oli antud juhatuse liikme tasu kohta.
3(5)
14.Maakohtu määrusest ei selgu, milliste tõendite alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et võlgniku elustandard ei vasta miinimumpalga ja teiste isikute toel toime tuleva isiku olukorrale. Võlgniku väide kohtuistungil, et võlgnik ei taha võlausaldajale midagi maksta, on emotsionaalne seisukoht. Maakohtu argument, mille kohaselt ei ole usutav, et võlgniku lepinguline esindaja on teinud tööd tasuta, on materialistlik.
15.Asjaolu, et võlgnik ei ole pöördunud pädeva asutuse poole töövõimetuse tuvastamiseks, ei viita raskele hooletusele. Töövõimetushüvitisele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Käesoleval ajal on võlgnikul lisandunud terviseprobleemid puusaliigesega.
16.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnik tasub elatist alaealisele pojale. Maakohtul oli võimalik ise välja selgitada, millistel põhjustel on elatise tasumine toimunud võlgniku õe pangakontolt.
17.Prognooside kohaselt on võlgnik alates 2016. aastast võimeline tasuma võlausaldajale makseid. Menetluse edasine käik
18.Võlausaldaja Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
21.Vastuseks määruskaebusele väidetele märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja toimikutes olevad dokumendid ja määruskaebuse väited ei anna alust seisukohaks nagu oleks maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta MM kohustustest vabastamisest keeldumise ja vastava menetluse lõpetamise kohta PankrS § 175 lg 5 alusel. Väide, et võlgniku tervislik seisund takistab võlgnikul saada suuremat sissetulekut, ei ole usutav. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et võlgniku tervislik seisund nähtavasti võimaldab juhtida mitut äriühingut. Määruskaebuses esitatud asjaolud M OÜ majandusliku olukorra kohta pärast maakohtu määruse tegemist alates 20.11.2015, võlgniku väited määruskaebuse esitamise ajal lisandunud terviseprobleemide kohta ja võlgniku prognoos kohustuste täitmise kohta tulevikus ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohtu määrusest on arusaadav, et maakohus on vastuolu võlgniku väidetava varalise vaesuse ja tegeliku elustandardi vahel põhjendanud pangakonto andmetega, elatise tasumise asjaoludega, võlgniku juhitud äriühingute üldise majandusliku seisundiga ja lepingulise esindaja kasutamisega kohtumenetluses. Võlgnik ei ole määruskaebuses esile toodud asjaoludega kõrvaldanud ega veenvalt selgitanud lahknevusi andmetes mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise ja selle otsimise kohta. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust teha teistsugust järeldust võlgniku tulude ja vara kohta.
4(5)
22.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Õigustatud menetlusosalise menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud ja määruse teeb asja lahendanud maakohus.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.