Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2016.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-12127
Tsiviilasi
XXXhagi AS XXXvastu au ja väärikuse ning hea nime teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ning valeväidete ümberlükkamise nõudes
hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu; telefon: 7300400; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: AS XXX(registrikood XXX, XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX(e-postXXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama 18.07.2015.a ajalehes „XXX“ ilmunud artiklis paranduse.
2.Lõpetada ülaltoodud osas menetlus tsiviilasjas nr 2-15-12127.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 18. juulil 2015.a ajalehes „XXX“ hageja kohta artikli pealkirjaga “XXX meeleavaldusel XXX särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad”. Artikli teises lõigus kirjeldati hagejat järgmiselt: “Kasvandikul on juba ENSV-ajast sõiduki ärandamine, surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ja vargus, aga kriminaalne teekond jätkus ka Eesti vabariigis.” Sellest tulenevalt on artikli autor esitanud väära faktiväite, et hageja on põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Hageja oli varem mittetahtlikult ja ettevaatamatuse tõttu põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tulemusena said vigastada teist autot juhtinud isik ning tema kaasareisija, kuid tõele ei vasta väide, nagu oleks õnnetus lõppenud kellegi surmaga.
2.Hageja esitas 4. mai 1987.a kohtuotsuse, millest nähtuvalt põhjustas hageja 7. veebruaril 1987.a Jõgeva rajoonis, Tallinn-Tartu maantee 152. kilomeetril liiklusõnnetuse. Asjaolude kirjelduse järgi ei sõitnud hageja piisavalt lähedal parempoolsele teeäärele ega valinud tee- ja ilmaoludele vastavat sõidukiirust, mille tagajärjel kaotas ta libedal teel auto üle juhitavuse, sõitis vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastu tulnud sõiduautoga. Kohtuotsuse kohaselt said kokkupõrke tagajärjel raskeid kehavigastusi vastu sõitnud sõidukit juhtinud XXXja temaga kaasa reisinud XXX. Kannatanute valduses olnud auto sai oluliselt kahjustada.
3.Kohtuotsusest ei tulene, et hageja oleks põhjustanud kellegi surma. Kostja poolt avaldatud artikkel sisaldab ebaõigeid andmeid ning teotab hageja au ja head nime, luues hagejast ebaõige ettekujutuse kui “mõrvarist”. Hageja viitas VÕS §-le 1043 ning leidis, et kostja õigusvastaseks teoks on laimava artikli avaldamine. Tegemist oli äärmiselt laimava ja hageja head nime teotava artikliga, kus avaldati väiteid, mis ei vasta tõele. Juba artikli pealkirjast ilmneb valeväide (“liiklusmõrvar”), mis iseloomustab artiklis avaldatud pildil olevat hagejat. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ning viitas VÕS §-le 128 ja §-le 134. Näiteks kui hageja kandideerib töökohale või soovib astuda teise isikuga lepingulistesse suhetesse, kontrollitakse üldjuhul Interneti otsingumootoreid kasutades isiku tausta. Kui Interneti otsingumootoritesse sisestada hageja nimi, on esimeseks tulemuseks vaidlusalune artikkel, kus hagejat alusetult “liiklusmõrvariks” nimetatakse. Valeväidete avaldamine on raskendanud ja suure tõenäosusega raskendab ka tulevikus hageja võimalusi leida endale soovitud töökoht. See on vähendanud hageja valikuvõimalusi sõlmida lepinguid või muid õiguslikke suhteid teiste isikutega, kuivõrd nimetatud artikkel tekitab teistes isikutes ebaõigeid eelarvamusi ja usaldamatust.
4.Hageja leidis, et talle tekkinud mittevaralist kahju ei ole võimalik tõendada, vaid seda tuleb eeldada. Samuti on artikkel põhjustanud hagejale moraalseid pingeid, sh stressi, mille on tekitanud teadmine, et artiklit lugenud isikud suhtuvad temasse kui mõrvarisse ja avalikkusele ohtlikusse isikusse. See omakorda on tekitanud hagejas hirmu kaaskodanike ees, kes artikli tõttu temasse vastumeelselt suhtuvad. Põhjusliku seose olemasolu tuleb jaatada, sest kui artiklit ei oleks avaldatud, ei oleks hagejal kahju tekkinud.
5.Liiklusõnnetus toimus 1987.a ehk ligi 30 aastat tagasi ning avalikkus on selle sündmuse juba unustanud. Täna ei ole avalikkusel otsest juurdepääsu tegelikele asjaoludele ehk kohtuotsusele ja ükski artikli lugeja ei sea kahtluse alla artiklis esitatud väiteid. Ühtlasi viitas hageja VÕS § 1045 lg 1 punktile 4 ja punktile 7, samuti VÕS §-le 1047.
6.Kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei teadnud andmete ebaõigsusest ega pidanudki seda teadma. Liiklusõnnetuse toimumist tõendab ainult kohtuotsus, millest ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt põhjustatud liiklusõnnetuses keegi hukkus. Kohtuotsus on säilitatud arhiivis ning kättesaadav igaühele. Väljend “liiklusmõrvar” on äärmiselt süüdistav ja hagejat alusetult laimav, kuivõrd väljend “mõrvar” viitab tahtlikule teise inimese tapmisele. Tegelikult ei toimunud õnnetus hageja tahtliku teo tulemusena. Ajaleht ei saa avaldada väidet ilma kontrollimata selle õiguspärasust. Kostja teo õigusvastasust ei välista VÕS § 1047 lg 2 ja 3. Kostjal ei ole võimalik tõendada avaldatud väite õiguspärasust, sest kohtuotsus tõendab vastupidist. Kostja ei kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Ajakirjanik oleks pidanud üles otsima kohtuotsuse, kuid seda ei tehtud. Kostja süü on ilmselge.
7.Lisaks nõudis hageja kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 alusel. Kahju õigusvastane tekitamine on kestev, sest artikkel, kus on avaldatud hagejat kahjustavaid ja ebaõigeid andmeid, on kättesaadav kostja veebiväljaandes. Seeläbi on artikkel kättesaadav kolmandatele isikutele suurema pingutuseta ning tekitab seega kolmandatele isikutele vale ettekujutuse hagejast ning kahjustab seeläbi hageja mainet jätkuvalt. Kostjal tuleb artikkel veebiväljaandest eemaldada. Alternatiivselt leidis hageja, kui kohus selle nõudega ei nõustu, tuleb kostjal VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata väide, mille kohaselt on hageja liiklusmõrvar ning põhjustas surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Täiendavalt nõudis hageja, et kostja avaldaks samas ajalehes avaliku vabanduse, milles ta kinnitaks, et on loonud hagejast vale ettekujutuse väärate väidete esitamise teel ning vabandaks hagejale tekkinud moraalse kahju põhjustamise eest.
8.Hageja täiendas oma nõuet 25.08.2015.a. Hageja nõudis, et kostja lükkaks ümber artiklis esitatud väite, mille kohaselt on hageja liiklusmõrvar ning põhjustas surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Hageja nõudis, et kostja avaldaks samas ajalehes artikli viitega vaidlusalusele artiklile, milles ta kinnitaks, et on loonud hagejast vale ettekujutuse väärate väidete esitamise teel ning hageja ei ole tegelikkuses põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Artikli sisu võiks olla järgmine: “XXXis 18. juulil 2015. aastal avaldatud artiklis pealkirjaga “XXX meeleavaldusel XXX ́i särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad” esitatud väide, nagu oleks XXXpõhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, on ebaõige. 1987. aasta kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et XXXei ole põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetust.” Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja nõudis, et kostja avaldaks ka vabanduse.
9.03.09.2015.a esitas hageja täiendava hagiavalduse tervikteksti. Hageja leidis, et artikli pealkirjas sisalduva väljendi „liiklusmõrvar“ näol ei ole tegemist väärtushinnanguga, vaid faktiväitega, et hageja on mõrvar. Sellise väljendi kasutamine üleriigilise levikuga ajalehes ja artikli pealkirjas on äärmiselt tõsine rikkumine ning põhjustab ilmselgelt hagejale moraalseid kannatusi. Käesoleval juhul on ilmselge, et artikkel mõjutab hageja elu väga oluliselt ning on seeläbi põhjustanud hagejale suurt hingelist valu. Kahjulikeks tagajärgedeks võib pidada teistes isikutes tekitanud vastumeelsust hageja suhtes, usaldamatust, eelarvamusi, oluliselt on raskendatud soovitud töökoha leidmine (seeläbi on omakorda piiratud isiku tegutsemisvabadust). Hagejat on mitmel korral solvatud ja viidatud temale kui kriminaalile just nimetatud artikli pärast. Sellised tagajärjed on põhjustanud hagejale suurt hingelist valu ja üleelamisi.
10.Käesoleval juhul on tegemist raske isikuõiguste rikkumisega ning tagajärgede näol ei ole tegemist üksnes lühiajaliselt tunda andvate tagajärgedega. Ka juhul kui kostja faktiväiteid ümberlükkava artikli avaldab, ei ole kahjulikud mõjud hagejale täielikult kadunud, kuivõrd vastav artikkel, kus hagejat mõrvariks nimetatakse, on edaspidi avalikkusele kättesaadav. Ei saa olla kindel, et isik kes nimetatud artiklit loeb, hiljem valeväiteid ümberlükkavat artiklit loeb. Samuti on kaheldav, kas valeväiteid ümberlükkav artikkel inimestel juba kujunenud
eelarvamused täielikult kõrvaldab. Sõna mõrv viitab tahtlikule surma põhjustamisele ning on äärmiselt laimav ja taunitav.
11.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kostjalt täidaks antud juhul ka preventiivseid eesmärke, et edaspidi vältida ajakirjanike kergekäelisust faktiväidete avaldamisel ning panna neid põhjalikumalt uurima avaldatava artikli asjaolusid. Hageja nõudis, et kostja avaldaks samas ajalehes artikli viitega vaidlusalusele artiklile, milles kinnitaks, et ta on loonud hagejast vale ettekujutuse väärate väidete esitamise teel ning et hageja ei ole tegelikkuses põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Artikli sõnastus peaks olema järgmine: “XXXis
18.juulil 2015. aastal avaldatud artiklis pealkirjaga “XXX meeleavaldusel XXX ́i särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad” esitatud väide, nagu oleks XXXpõhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, on ebaõige. 1987. aasta kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et XXXei ole põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetust.”
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kohtumenetlus on tarbetu, kuna hageja ise ei pöördunud kostja poole pretensiooni või ettepanekuga viia artiklisse sisse parandus või avaldada valeväiteid ümberlükkav teade. Samal päeval, kui ilmus vaidlusalune artikkel, kirjutas hageja artikli kommentaaridesse seletava kommentaari, mis natukese aja pärast kostja poolt kustutati. Hageja proovis veel mitmel korral kommentaari lisada, ent tulutult, sest kommenteerimisvõimalus oli tema jaoks blokeeritud. Peale seda palus hageja lisada seletava kommentaari oma tuttaval, kes seda tegi, ent seegi kommentaar kustutati. Hageja tuttav üritas soovitud kommentaari lisada veel mitmel korral, kuid tema IP aadress blokeeriti. Seejärel üritas hageja artiklit ise kommenteerida ning sel korral see õnnestus, kommentaar on tänaseni avalikkusele nähtav. 19.07.2015.a kell 01:28 lisas hageja artikli alla kommentaari, milles selgitas, et kõik tema kohta kirjutatu on peaaegu õige, va laim, et avarii lõppes surmaga. Hageja lisas, et 1987.a toimus avarii, mille tulemusel sai teise sõiduki juht raskeid kehavigastusi (sõrmeluu murd) ning ei midagi enamat.
13.Kuivõrd kostja kustutas pidevalt hageja selgitavaid kommentaare ega teinud viimati lisatud kommentaarist välja, on põhjendamatu kostja väide, et hageja pole kordagi pöördunud kostja poole pretensiooniga. Hageja küll ei pöördunud kostja poole otsese teatega avaldada valeväiteid ümberlükkav artikkel, kuid ta kirjeldas kommentaarides, et tegemist on valeväitega. Edasi oleks kostja pidanud võtma tarvitusele meetmeid ja saama teada, kas avaldatud väite näol oli tegemist valeväitega või mitte. Seega ei saa öelda, et enne hagi esitamist on hageja jäänud tegevusetuks.
14.Hagejal ei olnud kohustust esitada kostjale nõuet enne kohtusse pöördumist. Kostja väidetest järeldub, et kostja ei üritanudki kohtuotsusega tutvuda. Kostja pidi aru saama, et esitatud väidete aluseks sai olla ainult süüdimõistev kohtuotsus. Ebamäärane ja põhjendamatu on kostja väide, et arhiivid reeglina keelduvad ajakirjanikele kohtu materjalide avaldamisest. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja tugines usaldusväärsele allikale. Süütuse presumptsioonist tulenevalt pidi kostjale olema selge vajadus tutvuda esmalt süüdimõistva kohtulahendiga. Kellegi kuriteos süüdiolevana käsitlemine ei saa põhineda üksnes ütlustel isegi siis, kui ütlusi annab õiguskaitseorgan või muu isik.
15.Kuigi artikli sisu oli peamiselt suunatud hageja poolt XXX särgi kandmisele XXXs toimunud pagulaste vastasel meeleavaldusel, oleks kostja pidanud küsima hageja seisukohta ning paluma põhjendada, miks ta vastavat särki kandis. Käesoleval juhul oli artikkel ühekülgne ja põhjendamatute järeldustega. Samuti oleks sellisel juhul saanud kostja esitada järelepärimise vastava väite kohta, kas hageja on tõesti põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Hageja viitas ajakirjaniku eetikakoodeksi punktidele 5.1 ja 5.2. Kostja üritas artikli sisu muuta lugejatele huvitavamaks, lisades pealkirja tõsise süüdistuse.
16.Kostja ei kontrollinud piisavalt avaldatud andmete tõele vastavust. Kui kostja ei saanud
ligipääsu soovitud kohtulahendile, oleks kostja pidanud jätma väite avaldamata. Iga ajakirjanik peab arvestama, et sellise faktiväite avaldamine peab põhinema üksnes kontrollitud faktidel, antud juhul kohtuotsusel, mitte mingi isiku väidetavalt tõestel ütlustel. Ebaselge on, milles seisnes avalikkuse õigustatud huvi. Ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane ning ebaõigete andmete ümberlükkamine kostja poolt ei kõrvaldanud hagejale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Parandus oli lisatud artikli esimesse lõiku. Artikkel on kättesaadav arhiivist otsingute tulemusena ning parandust ei ole uuesti avaldatud. Järelikult isikud, kes esialgset artiklit lugesid, suure tõenäosusega parandust ei märganud.
17.Arvestades rikkumise raskust ning kahju tekkimise eeldust, on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kostjalt. Paranduse lisamine artikli juurde ei kõrvaldanud ega kõrvalda edaspidi kõiki negatiivseid tagajärgi ning muud viisi vastavate kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks ei näe kehtiv seadusandlus ette. VÕS § 134 lõikest 6 tuleneb kahju hüvitise määramise preventiivne eesmärk. Käesolev juhtum ei ole kostja puhul esimene ega kindlasti viimane väärate väidete avaldamine. Kahju hüvitise väljamõistmine võiks mõjutada kostjat edaspidi põhjalikumalt kontrollima avaldatud andmete õiguspärasust ning arvestama, et Eestis on isikut süüstavate andmete avaldamine põhjendatud üksnes juhul, kui isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Olukorra muudab veelgi taunitavamaks see, et kostja soovis väite avaldamisega pääseda ligi suuremale lugejaskonnale.
18.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuivõrd hageja on 20 aastat tagasi pannud toime kuriteo, ei saa tema puhul heast nimest rääkida. Järelikult ei ole kostja suhtumine hagejasse muutunud. Vaatamata sellele, et hageja on oma nooruses pannud toime teatud tegusid ja karistust kandnud, ei ole õigustatud tema mõrvariks nimetamine, kui ta ei ole kedagi tahtlikult tapnud. Niivõrd vanade tegude päevakorda toomine on kahjustanud hageja mainet veelgi enam, set lugejatele on loodud mulje, et hageja kui ühiskonnale ohtlik isik võib tulevikus panna toime sarnaseid tegusid. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ja liiklusmõrv on kaks olemuselt erinevat tegu. Ka hageja muud teod (sõiduki ärandamine ja vargus) olid toimunud ligikaudu 30 aastat tagasi, mis hagejal oli alaealine või äsja täisealiseks saanud.
19.Kostja on väitnud, et hageja kriminaalne teekond jätkus Eesti Vabariigis, kuid ei ole välja toonud ühtegi konkreetset sündmust või põhistavat asjaolu. Kostja on üritanud luua hagejast teadlikult pildi kui ühiskonnale ohtlikust isikust, kes meeleavaldusel ähvardab panna toime samu tegusid, mida pani toime särgil oleval pildil kujutatud isik. Samas ei ole kostja üritanud saada hageja seletusi, miks ta vastavat särki kandis.
20.Kuna kostja on hageja poolt XXX pildiga särgi kandmise seostanud ebaõigete väidetega, on teiste isikute suhtumine hagejasse muutunud. Kuivõrd seda on äärmiselt raske tõendada, tuleks seda sellise isikuõiguse olulise rikkumise korral eeldada, arvestades, et lugejad ei sea üldjuhul kahtluse alla ajalehes esitatud väiteid. Avaldamisest oli mõjutatud hageja perekond, hageja lastelt uuritakse pidevalt kuriteo asjaolude kohta. Koheselt peale artikli ilmumist on hageja abikaasa tuttavad pöördunud viimase poole erinevate küsimustega seoses hageja poolt väidetavalt toimepandud mõrva ja muude kuritegudega.
21.30.11.2015.a seisukohtades leidis hageja, et Interneti keskkonnas avaldatu hageja kommentaaride näol oli tegemist hageja pretensioonidega kostjale. Iseseisvat kirjalikku nõuet hageja kostjale ei esitanud ega pidanud seda vajalikuks, arvates, et meediaväljaanne omab kommentaaride suhtes ülevaadet. Hageja ei ole õigusteadmistega isik ja ta ei pidanud teadma vajadusest esitada valeväidete ümberlükkamiseks kostjale eelnevalt nõue. Kuivõrd artikkel oli selleks hetkeks juba hagejale kahjulikud tagajärjed loonud, ei pidanud hageja vajalikuks enne kohtusse pöördumist kostjale nõude esitamist. Kommentaaridega seonduv iseloomustab kostja suhtumist hagejasse, sest kostja ei teinud jõupingutusi tegelike asjaolude väljaselgitamiseks.
22.Kostja suhtumist hagejasse näitab ka kostja vastus hagiavaldusele, kus kostja hinnangul ei saa hageja varasema käitumise tõttu tema heast nimest ja maine kahjustamisest rääkida. Hageja ühtlasi selgitas, et palub kohtul kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja mõistis, et igale ebaõige faktiväite avaldamisele ei pea kohus reageerima hüvitise väljamõistmisega, kuid hüvitise välja mõistmata jätmine oleks põhjendatud olukorras, kus ebaõige faktiväite avaldamise kõik negatiivsed tagajärjed on võimalik kõrvaldada paranduse avaldamise teel. Antud juhul paranduse avaldamine ei kõrvaldanud täielikult negatiivseid tagajärgi, sest parandus avaldati artikli päises ja artikkel on kättesaadav üksnes arhiivis. Artikli avaldamisega lõi kostja hagejast pildi kui ühiskonnale ohtlikust isikust.
23.Hagejale jäi arusaamatuks, millisel põhjusel oli vajalik avaldada artikkel pealkirjaga, kus teda nimetati mõrvariks. Rikkumise raskust ning paranduse avaldamise ebapiisavust arvestades on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine rahalise hüvitise maksmise teel. Hageja on mittevaralise kahju hüvitise aluseks olevad asjaolud välja toonud. On loomulik, et sellised asjaolud põhjustavad igale isikule emotsionaalseid üleelamisi. Emotsionaalseid üleelamisi ja hingelist valu on sisuliselt võimatu tõendada. Negatiivsed tagajärjed võivad ilmneda alles hiljem, nt probleemid hageja vaimse tervisega või närvipingest tingitud probleemid perekonnaelus ja tööl jne. Kolmandate isikute märkusi hagejale ja tema perekonnaliikmetele on võimatu tõendada. Isiku mainet ei saa kahjustada enam, kui tema süüdistamine kuriteo toimepanekus üleriigilise levikuga ajalehes.
24.Hageja viitas varasemale kohtupraktikale ja leidis, et kostja toime pandud rikkumise raskus tingib mittevaralise kahju rahalise hüvitamise vajaduse. Hageja tegi kostjale ettepaneku hüvitada mittevaraline kahju summas 6000 eurot. Kuivõrd kostja oli pärast hagiavalduse esitamist avaldanud artikli paranduse, osutus asjakohatuks hagiavalduses esitatud paranduse avaldamise nõue. Seetõttu jäi hageja ainult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõude juurde, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
25.Lõplikes seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et hageja tegevus (XXX pildiga särgi kandmine) pagulaste vastasel meeleavaldusel oli pagulaste vastu vägivalla kasutamisele üles kutsuv akt ning selle kajastamine meedias oli põhjendatud olulise avaliku huvi olemasoluga. Tegemist on kostja subjektiivse tõlgendusega ja hageja ei ole teinud üleskutseid kasutada pagulaste suhtes vägivalda. Hageja üritas juhtida valitsuse ja avalikkuse tähelepanu probleemile, et pagulaste ulatuslik sissetoomine võib viia sarnaste tagajärgedeni.
26.Kostja on valinud sellise sündmuse kajastamise viisi eesmärgiga kujutada hageja tegu kui ähvardust, et saavutada artikli suurem loetavus. Hageja nimetamine mõrvariks ei saanud olla põhjendatud avaliku huviga ning kõrvaliste isikute turvalisusega. Artikli avaldamine sellises sisus ei taga kindlasti väidetavalt soovitud eesmärki. Kostja väitis, et hageja minevik andis alust arvata, et hageja ähvardus oli tõsiseltvõetav. Avaliku huviga ei saanud põhjendada ebausaldusväärsest allikast pärit teabe avaldamist. Avaliku huviga võiks olla põhjendatud sündmuse objektiivne kajastamine, mitte lugeja suunamine meelevaldselt põhjendamatute järeldusteni.
27.Kuigi hageja soovitud kommentaaride avaldamine ei pruukinud olla parim viis selleks, et teavitada kostjat ebaõigest faktiväitest, oleks see pidanud kostja suunama faktiväite kontrollimisele. Kuna kostja kustutas järjepidevalt hageja ja tema tuttava kommentaare, ei soovinud kostja probleemiga tegeleda. Sellest tulenevalt võib kahelda, kas kohtu väline suhtlemine oleks olnud tulemuslik.
28.Kostja tegi „XXX vend“ kommentaarist artikli. Sünonüümi „XXXvend“ ehk hageja alt ei saa teised kommenteerida, kuivõrd see on Delfi.ee ́s registreeritud, sisse pääseb salasõnaga ja toimetusele on hageja e-posti aadress teada. Hageja luges veebiportaalis Delfi ilmunud artiklit
„XXX fännisärgiga XXXs poseerinud meeste eesmärk on teadmata“ ja kirjutas nime „XXXvend“ kasutades 8. juulil 2015 a. kell 21.16 kommentaari. Selle on kostja ära trükkinud ilma, et oleks veendunud isiku õigsuses. Samuti on „XXXvend“ kommentaari all ajakirjanik XXXkommentaar, mis on järgmine: „Härra XXXvend! Et saaksite pisut täpsustada oma kommentaari, kirjutage palun aadressile XXX.ee. Aitäh!“ Hageja vastas ajakirjanik XXXjärgmiselt: „Kõik on välja öeldud, mis mul öelda oli. Kui on küsimusi, siis võime siin samas kommentaariumis suhelda. Hilisemate väärtõlgenduste ja arusaamatuste vältimiseks. Minul pole kommentaatorite eest midagi varjata, Delfil aga küll. Minu kogemused näitavad seda.“ Seega toimus hageja ja kostja vahel registreeritud kommentaariumis vestlus.
29.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et termin „liiklusmõrvar“ tähendab liiklusõnnetuses süüdi olevat isikut. Sõnaühendi „mõrvar“ kasutamine viitab tahtlikule tapmisele, olgu see siis liikluses või muul viisil. Hageja on oma kommentaaris tõesti märkinud, et tal on tugev närvikava, ent sellest sõltumata on artikli avaldamine põhjustanud hageja pere- ja tööelus olulisi pingeid, mis ka tugeva närvikavaga inimesele emotsionaalseid üleelamisi põhjustavad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-04 asunud seisukohale, et kui isikut eriti halvustavad väited ja/või hinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Kostja nimetas hagejat „liiklusmõrvariks“, milline sõna Eesti kultuuriruumis on halvustava tähendusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on hageja mainet oluliselt kahjustanud.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud summas 2504 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 2804 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.
KOSTJA VASTUVÄITED
31.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja avaldas 18.07.2015.a väljaandes „XXX“ artikli pealkirjaga „XXX meeleavaldusel XXX’i särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad“, milles väideti, et hageja on põhjustanud inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Kuivõrd hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule Jõgeva Rajoonikohtu Rahvakohtu 04.05.1987.a otsuse, mille kohaselt põhjustas hageja liiklusõnnetuse, kus said teise õnnetuses osalenud sõiduki juht ja kaassõitja raskeid kehavigastusi, avaldas kostja hageja soovitud sõnastuses teate artiklis sisaldunud väite ümberlükkamiseks. Teade on avaldatud Internetis ajalehe „XXX“ veebilehel.
32.Hageja algatas kostja suhtes tarbetu menetluse. Hageja pole kordagi pöördunud kostja poole pretensiooniga ja ettepanekuga viia artiklisse sisse parandus või avaldada valeväidete ümberlükkamise kohta teade. Kui kostjale oleks esitatud Rahvakohtu otsus koos ettepanekuga ümberlükkav teade avaldada, oleks kostja sellega nõustunud, kuna eksimus on ilmne.
33.Ajakirjanik, kes artikli kirjutas, toetus informatsioonile, mille ta sai õiguskaitseorgani töötajalt, kes oli asjaoludega väidetavalt hästi kursis. Nimetatud töötaja on kostjal keelanud oma nime avaldada ja lähtuvalt allikakaitse põhimõtetest ei ole kostjal lubatud tema isikut avalikustada. Kuigi allikas andis kostjale tõele mittevastavat infot, ei teadnud kostja seda eelnevalt. Kostja pidas talle antud informatsiooni tõeseks, sest infoallikas oli oma ametikoha tõttu usaldusväärne. Hiljem asjaolusid uurides ilmnes kostjale, et allikas oli tahtmatult eksinud. Ajakirjanikult ei saanud nõuda, et ta tutvuks Rahvakohtu otsusega, sest nõukogudeaegsed kohtuotsused ei ole täies ulatuses avalikult kättesaadavad. Riigiarhiivi infosüsteemi (http://ais.ra.ee/) hageja nimega päringut tehes ei saa tulemuseks ühtki vastet. Riigiarhiivis kohapeal päringut tehes ei ole tõenäoliselt võimalik andmeid saada, sest ajakirjanikul ei olnud
selleks piisavat infot (kohtu nimetus, otsuse aasta). Kostja kogemuse põhjal keelduvad arhiivid reeglina ajakirjanikele kohtumaterjale avaldamast, toetudes isiku privaatsuse kaitse vajadusele.
34.Arvestades artikli sisu, ei saa mõistlikult eeldada, et kostja oleks pidanud küsima eelnevalt hageja arvamust artiklis toodud väidete kohta. Kuigi üldjuhul peab ajakirjanik küsima nö „teise poole“ arvamust, ei saa seda nõuda artiklite puhul, kus heauskne koostöö ajakirjanikuga on ilmselgelt välistatud. Muid allikaid, mida ajakirjanik oleks saanud artiklis toodud väidete kontrollimiseks kasutada, ei ole. Kostja on kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
35.Artikli avaldamise ajendas foto, mis oli tehtud XXXs pagulaste vastasel meeleavaldusel. Fotol kujutatakse hagejat koos teise isikuga. Mõlemad isikud kannavad seljas särki, millel on kujutatud XXXut, kes 2011.a tappis Norra lastelaagris püstoli ja karabiiniga 69 inimest ning lisaks korraldas pommiplahvatuse Oslos, mille käigus hukkus veel 8 inimest. Tapatööga soovis XXX juhtida tähelepanu probleemidele pagulaste ja teistest kulutuuridest pärit inimestega. Ta pooldas multikulturalismi vägivaldset väljajuurimist Euroopast. Pagulaste vastasel meeleavaldusel massimõrvari pildi demonstreerimine oli kostja hinnangul pagulaste vastu vägivalla kasutamist üles kutsuv akt. Kui selgus, et tegu on paadunud kurjategijatega, oli see veelgi olulisem teave, sest see suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust. Seega oli artikli avaldamise suhtes õigustatud ülekaalukas avalik huvi. Kostja viitas VÕS § 1047 lõikele 3. Kuna artiklis andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, ei ole põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest sellise nõude esitamise eeltingimuseks on kostja teo õigusvastasus.
36.Kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et artiklis valeandmete avaldamine ei olnud õigusvastane, palus kostja mitte välja mõista hüvitist mittevaralise kahju eest. Hagejal ei ole tekkinud olulist reaalset kahju ja selles ulatuses, mis võis tekkida, tuleb lugeda kahju hüvitatuks paranduse avaldamisega. Täiendav hüvitus lisaks avaldatu ümberlükkamisele ei ole asjakohane. Hageja puhul on tegemist korduvates kuritegudes süüdi mõistetud isikuga, kes kandis avalikul üritusel vägivalda propageerivat särki. Sellistel erakordsetel asjaoludel ei saa tõsiselt võtta hageja väiteid, et teotatud on tema head nime, sest tema õigustatud hea renomee ei ole võimalik. Kui kõrvutada artiklis hagejale süüks pandud tegude hulka (sõiduki ärandamine, surmaga lõppenud liiklusõnnetus, vargus, kriminaalse teekonna jätkumine Eesti Vabariigis) tegelikkusele vastava süütegude nimekirjaga (sõiduki ärandamine, kahe inimese raskete kehavigastustega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine, vargus, kriminaalse teekonna jätkumine Eesti Vabariigis), on erinevus kaduvväike. Seega ei saa reaalne kahju olla suurem ja andmete ümberlükkamisega tuleb see lugeda hüvitatuks. Hageja väide, et artikli tõttu hoiduvad inimesed temast eemale ja kardavad teda, ei saa olla põhjendatud. Hageja ise on teadlikult XXXu pildiga särki kandes loonud endast sellise isiku kuvandi, kes kaudselt kiidab heaks kogu maailma avalikkust šokeerinud massimõrvari teod. Kostja ümberlükkav teade eelneb artikli põhitekstile, mistõttu ei saa põhjendatud olla hageja väide, et ümberlükkavat artiklit lugejad tähele ei pane.
37.28.12.2015.a seisukohtadega koos esitas kostja oma väiteid tõendavad tõendid. Artikli juures avaldatud foto tõendab, et hageja kandis XXXu pildiga särki, millest tulenes avalikkuse ülekaalukas huvi tema isiku suhtes. Kostja esitas samuti kohtule oma ümberlükkava teate, mis avaldati artikli juures 28.09.2015.a. Kostja esitas väljavõtte Riigiarhiivi infosüsteemist, millest nähtub, et otsingule „ XXX“ vastet ei tulnud ning järelikult kontrollis ajakirjanik andmeid põhjalikkusega, mis vastas rikkumise raskusele. Kostja esitas kohtule artikli veebikeskkonnast wikipedia, mis tõendab XXX vaateid ja selle kaudu avalikul pagulaste vastasel üritusel tema pildiga särgi kandmise mõju avalikkusele. Kostja esitas ka hageja kommentaari artikli juurde, mis tõendab hageja suhtumist enda ja XXX tegudesse. Hageja kommentaari toon viitab isikule, kellele ei ole omased teiste isikute suhtumisest tulenevad hingelised kannatused.
38.Kostja teatas, et valeväidet ümberlükkav teade hageja soovitud sõnastuses avaldati artikli juures 28.09.2015.a. Kostja kavatseb seda avaldada jätkuvalt sama kaua kui artiklit. Kostja põhjendas artikli avaldamise suhtes õigustatud huvi olemasolu sellega, et pagulaste vastasel meeleavaldusel massimõrvari pildi demonstreerimine on sisuliselt pagulaste vastu vägivalda kasutama üles kutsuv akt. Lugejatel tekib huvi selliste aktidega esinevate isikute vastu. Kui lisaks isiku nimedele on selgunud, et tegemist on paadunud kurjategijatega, on see veelgi olulisem teave, sest see suurendab ähvarduse tõsiseltvõetavust.
39.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kuna viimane soovis ise artiklit kommenteerida, oli tegemist korrektse nõudega artikli parandamiseks. Anonüümse isiku puhul, kes kasutab varjunime „XXXvend“, ei ole kostjal võimalik veenduda, kas tegemist oli hagejaga. Teiseks ei kasutanud hageja ühenduse võtmiseks ette nähtud suhtluskanalit, milleks olid avalikult kättesaadavad toimetuse elektronkirja aadressid, telefonid, postiaadress. Artiklite kommentaariumis ilmub igapäevaselt sadu kommentaare ja hageja ei saa heauskselt väita, et ta soovis kostjaga ühendust saada, kirjutades artikli juurde anonüümse kommentaari. Hageja advokaadi üldistav halvustav hinnang meediaväljaannete aadressil ei ole asjakohane. Tegelikkuses lahendatakse suurem osa meediavaidlustest kohtuväliselt, sageli just advokaatide abil.
40.Hageja püüab näidata talle tekkinud mittevaralist kahju tegelikkusest suuremana. Kostja on tegelikult artiklis kasutanud sõna „liiklusmõrvar“, mis ei ole küll juriidiliselt korrektne termin, kuid selle abil on lugejal selge, et mõeldud on liiklusõnnetuses süüdi olevat isikut, mitte aga mõrvarit karistusseadustiku mõttes, nagu hageja püüab väita. Kostja pidas ebausutavaks, et artiklis avaldatu tõi hagejale kaasa emotsionaalseid üleelamisi ja hingelist valu. Kirjeldatud hingelised kannatused ei saa olla iseloomulikud isikule, kelle moraali tase võimaldab avalikkust provotseerida kaudse ähvardusega pagulaste elu ja tervise suhtes, kandes XXXu pildiga särki ja kiites sellega kaudselt heaks 77 inimese tapmise Norras pagulasprobleemi tõttu. Kostja on avaldanud teate oma eksliku väite ümberlükkamiseks, mis on kindlasti teada isikutele, kellega hageja kokku puutub. Hageja tuttavate silmis on eksimus heastatud ja teda mitte tundvate inimeste arvamus ei saa talle kahju tekitada.
41.Hageja ise on Internetis artikli kommentaariumis kirjutanud: „Mul on tugev närvikava ja provokatsioonidele ei allu. Minu poliitilised vaated jäävad samaks ja XXX on Norra islamiseerimise vastu võitlev vabadusvõitleja. Multikulti kummardajatele ja teistele toleras.....le jäägu oma arvamus.“ Kuivõrd hageja on teatanud, et selle nimega kommentaator on tema, siis tuleb need väited omistada hagejale. Hagejale mistahes kahju tekitamine on heastatud kostja poolt teate avaldamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
43.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas 18. juulil 2015.a ajalehes „XXX“ artikli pealkirjaga “XXX meeleavaldusel XXX särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad”; 2) artiklis avaldati hageja kohta järgmine lause: “Kasvandikul on juba ENSV-ajast sõiduki ärandamine, surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ja vargus, aga kriminaalne teekond jätkus ka Eesti vabariigis.” 3) hageja oli 04.05.1987.a kohtuotsusega süüdi mõistetud liiklusõnnetuse põhjustamises, kuid liiklusõnnetuse tulemusena ükski kannatanu ei hukkunud;
4) kostja avaldas pärast hagiavalduse kättesaamist oma artikli juures hageja soovitud paranduse, milles ta viitas, et artiklis avaldatud faktiväide surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise kohta oli ebaõige.
44.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja poolt ebaõige faktiväite avaldamise tõttu on hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Enne vaidluse sisulist lahendamist osundab kohus, et hagiavaldusega kohtusse pöördumisel viitas hageja üksnes sellele, et kostja nimetas teda artikli pealkirjas ebaõigesti liiklusmõrvariks ning artiklis oli avaldatud ebaõige faktiväide selle kohta, et hageja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena kannatanu suri. Muudele artiklis avaldatud ebaõigetele faktiväidetele hageja ei viidanud, kuigi kohus selgitas 19.08.2015.a pöördumises (toimiku lk 19) vajadust täpselt osutada kostja avaldatud ebaõigele faktiväitele.
45.Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostja vastusega tutvumist viitas hageja 19.10.2015.a menetlusdokumendis esimest korda sellele, et artikli avaldamisel ei küsinud kostja hagejalt kommentaari ega soovinud teada, miks hageja XXX pildiga särki üldse kandis, rikkudes Ajakirjanduse eetikakoodeksist tulenevaid nõudeid. Samuti viitas hageja sellele, et kostja ei ole välja toonud, kuidas jätkus hageja kriminaalne tegevus Eesti Vabariigis. Kuivõrd hageja ei vaidlustanud varasemalt teisi artiklis avaldatud lauseid ega viidanud sellele, et mõni nendest lausetest võib kujutada endast ebaõiget faktiväidet või ebakohast väärtushinnangut, jätab kohus need hageja väited tähelepanuta, sest tegemist oleks hagi aluse ja eseme olulise muutmisega. Lisaks on kohtu pädevuses hinnata õigusaktide kohaselt seda, kas kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväited või ebakohaseid väärtushinnanguid. Muude ajakirjanduse eetikareeglite täitmise jälgimine ei ole eraldiseisvalt kohtu pädevuses, vaid muude eetikareeglite rikkumisel on puudutatud isikul õigus pöörduda kaebusega Pressinõukogu poole.
46.Algselt kohtule esitatud hagiavalduses (hagiavalduse terviktekst, toimiku lk 33-40) nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete parandamist ning avaldas ühtlasi, millisel kujul peaks kostja paranduse avaldama. Kostja avaldas hageja soovitud paranduse. Hageja teatas kohtule 30.11.2015.a, et kuivõrd kostja on paranduse avaldanud, jääb hageja üksnes mittevaralise kahju hüvitise nõude juurde. Eeltoodust nähtub, et hageja on loobunud esialgses hagiavalduses kajastatud nõudest kohustada kostjat avaldama ebaõigete andmete paranduse.
47.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesolevas asjas on hageja loobunud ebaõigete andmete paranduse avaldamiseks kohustamise nõudest. Kostja nõudest osalisele loobumisele vastu ei vaielnud.
48.Kohus leiab, et hageja ühest nõudest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus loobutud nõude osades lõpetada. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-21-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11).
Seega tuleb vastu võtta hageja loobumine nõudest, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama 18.07.2015.a ajalehes „XXX“ ilmunud artiklis paranduse. Seisukoha nõuetest osalise loobumise kohta võib kohus võtta ka kohtulahendis.
49.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Samas sätestab TsMS § 168 lg 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kuigi hageja avaldas kostja 18.07.2015.a artikli juures oma kommentaari, ei pöördunud hageja kordagi enne hagiavalduse kohtule esitamist kostja poole nõudega parandada ebaõige faktiväide. Koheselt, kui kostja sai teadlikuks hageja soovist avaldada 18.07.2015.a artikli juures parandus, kostja paranduse ka avaldas. Seega leiab kohus, et kostja võttis hageja nõude osaliselt õigeks ning selles osas ei ole kostja andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks. Järelikult tuleb loobutud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda. Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud või mitte.
50.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja nimetas hagejat „liiklusmõrvariks“ ning järelikult väitis kostja, et hageja on toime pannud tahtliku kuriteo. Tegemist on äärmiselt laimava väitega, mis avaldati üleriigilise levikuga ajalehes. Kostja avaldatu tõttu on tekkinud hagejale mittevaraline kahju. Kui hageja soovib kandideerida töökohale või astuda kellegagi lepingulistesse suhetesse, kontrollitakse Interneti teel hageja tausta ning esimese vastena avaldub kostja artikkel. Kostja on põhjustanud hagejale stressi, emotsionaalseid üleelamisi ja pingeid. Hagejal on tekkinud hirm artikli lugejate ees. Hagejat on mitmel korral solvatud artikli tõttu. Hageja abikaasa ja laste poole on pöördutud küsimustega. Hageja leidis, et neid asjaolusid ei ole võimalik tõendada ja mittevaralise kahju tekkimist tuleb eeldada. Negatiivsed tagajärjed hagejale võivad ilmneda ka hiljem.
51.Kostja pani rikkumise hageja hinnangul toime süüliselt, sest Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja enne ebaõige faktiväite avaldamist pidi kostja tutvuma hagejat süüdi mõistnud kohtuotsusega, mis oli igaühele kättesaadav. Samas väitis hageja, et avalikkusel ei ole käesoleval ajal enam otsest ligipääsu 30 aasta tagusele kohtulahendile. Kostja poolt paranduse avaldamine ei ole kahjulikke mõjusid välistanud, sest ei ole kindel, kas artikli lugejad parandust loevad ja kas see lugejate eelarvamused kõrvaldab. Samuti pöördus hageja kostja poole pärast artikli avaldamist kommentaariga ja kostja oleks ise pidanud koheselt meetmed tarvitusele võtma. Kuna kostja seda ei teinud, näitab see kostja suhtumist hagejasse. Hüvitis tuleb kostjalt välja mõista preventiivsel eesmärgil, et kostja edaspidi kontrolliks põhjalikumalt avaldatud andmeid.
52.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja viitas sellele, et hageja ei pöördunud kostja poole kohtuväliselt. Anonüümse kommentaari avaldamist ei saa pidada pretensiooni esitamiseks. Kostja tugines usaldusväärselt allikalt saadud informatsioonile ja avaldas paranduse kohe, kui sai teada faktiväite ebaõigsusest. 30 aastat vana otsus ei olnud kostjale Riigiarhiivi vahendusel kättesaadav ning kostja soovile sellega tutvuda oleks ilmselt vastatud keelduvalt. Hageja esines pagulaste vastasel meeleavaldusel XXX pilti kandva särgiga. XXX näol on tegemist massimõrva sooritanud isikuga, kes kutsus üles vägivallale multikultuursuse ja islami vastu. Tegemist oli avalikkusele huvipakkuva teabega. Kui selgus, et hageja on varem kuritegusid toime pannud, muutis see tema ähvardused usutavamaks ning faktiväidete avaldamiseks oli olemas õigustatud ülekaalukas avalik huvi.
53.Kostja leidis, et võimalik hagejale tekkinud kahju on heastatud paranduse avaldamisega. Hageja puhul on tegemist korduvates kuritegudes süüdi mõistetud isikuga, kes kandis avalikul üritusel vägivalda propageerivat särki. Hageja väited tema hea nime teotamise kohta ei ole usutavad. Kostja eksimus hageja kuritegude nimetamisel oli minimaalne. Kostja küll kasutas
väljendit „liiklusmõrvar“, kuid ei pidanud selle all silmas seaduses kasutatavat terminit, vaid liiklusõnnetuses süüdi olevat isikut. Kostja pidas hageja väidetud emotsionaalseid üleelamisi ebausutavateks, arvestades hageja kaudseid ähvardusi pagulaste suhtes ning hageja enda avaldatud kommentaari.
54.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasust reguleerib VÕS § 1046. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
55.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lõikest 3 tuleneb, et hoolimata eeltoodud lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
56.Riigikohus on analoogiliste vaidluste puhul leidnud, et kostja vastutuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha vastutuse eeldused ehk esmalt selle, et kostja on tekitanud kahju eraelu puutumatuse rikkumisega, seejärel selle, et kahju tekitamine oli õigusvastane ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning viimaks selle, kas kostja on süüdi (RK TKo 3-2-1-18-13, p 12). Vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on sätestatud objektiivse vastutusena ehk ebaõigete andmete avaldaja kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest või avaldaja süüst. Kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu ka sellest, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest (RK TKo 3-2-1-17-05, p 27, 3-2-1-73-07, p 14, 3-2-1-145-07, p 14, 3-2-1-166-12, p 14). Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas hageja suhtes ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Kostja avaldas samuti hageja suhtes faktiväite, et viimane on „liiklusmõrvar“, mida võib sõltuvalt asjaoludest pidada isiku au teotavaks faktiväiteks.
57.Avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena nagu nad avaldatud on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-80-13, p 36). Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohane see, mida kostja ise väljendi „liiklusmõrvar“ avaldamisega silmas pidas. Kostja oli avaldanud faktiväite, et hageja pani toime surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Seega avaldas kostja mõistliku inimese arusaama järgi faktiväite, et hageja on süüdi tunnistatud liiklusõnnetuse toimepanekus, mille tõttu hukkus inimene. Põhjendatud on hageja hinnang, et kostja avaldatu kohaselt oli hageja toime pannud tahtliku kuriteo.
58.Asjas kogutud tõenditest nimelt nähtub, et kostja avaldas ajalehes „XXX“ 18.07.2015.a artikli pealkirjaga „XXX meeleavaldusel XXX särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvad ja
salakaubitseja, vargad mõlemad“ (toimiku lk 9). Artikli juurde oli lisatud foto, millel oli kujutatud hagejat kandmas XXX pildiga T-särki (toimiku lk 85). Artiklis avaldas kostja hageja suhtes järgmise lause: „Kasvandikul on juba ENSV-ajast sõiduki ärandamine, surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ja vargus, aga kriminaalne teekond jätkus ka Eesti Vabariigis“.
59.Hageja esitas kohtule 04.05.1987.a kohtuotsuse (toimiku lk 10-14), mille kohaselt oli hageja juba enne vastava otsuse tegemist olnud kohtulikult karistatud kuriteo toimepaneku eest. Otsuse kohaselt ei valinud hageja 07.02.1987.a tee- ja ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust ning sõitis vastassuuna rajale, mille tõttu ta sõiduk kaotas juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunast liikunud sõidukiga. Kokkupõrke tagajärjel said vastassuunast liikunud sõiduki juht ja tema kaasreisija raskeid kehavigastusi. Hageja tunnistati süüdi kuriteo toimepanekus, sest liiklusõnnetuse tulemusena tekitati kannatanutele raskeid kehavigastusi ja tekkis ka oluline varaline kahju. Kohtuotsusest ei nähtu, et keegi kannatanutest oleks liiklusõnnetuse tulemusena hukkunud. Küll aga võib kohtuotsusest järeldada, et hageja pani süüliselt toime kuriteo ehk liiklusõnnetuse, mille tulemusena said kannatanud raskeid kehavigastusi. Järelikult ei ole asjakohased hageja väited, et kostja rikkus süütuse presumptsiooni ning käsitles hagejat kurjategijana ilma vastava süüdimõistva kohtuotsuseta. Kostja eksis süüdimõistva kohtuotsuse osas ainult sellega, et kuriteo toimepaneku tulemusena keegi ei hukkunud.
60.28.09.2015.a (ehk samaaegselt kohtule saadetud kostja vastusega) on kostja avaldanud artikli juures paranduse: „Oluline täiendus: XXXis 18. juulil 2015.a aastal avaldatud artiklis pealkirjaga „XXX meeleavaldusel XXX särgiga edvistanud mehed: liiklusmõrvar ja salakaubitseja, vargad mõlemad“ esitatud väide, nagu oleks XXXpõhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, on ebaõige. 1987.a aasta kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et XXXei ole põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetust“ (toimiku lk 86-87). Antud parandusest saab järeldada, et see on lugejatele kättesaadav koos vaidlusaluse artikliga. Järelikult iga isik, kes hageja suhtes käesoleval ajal Internetis otsinguid teeb, saab lugeda vaidlusalust artiklit koos kostja parandusega. Lisaks on hagejal endal võimalus kulutuste vabalt ette võtta samme selleks, et paluda otsingumootoril Google välistada seoste leidmine hageja nime ning kostja avaldatud artikli vahel. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuigi kostja avaldas hageja suhtes ebaõige faktiväite ehk kostja avaldas ebaõigesti, et hageja poolt toime pandud liikluskuriteo tõttu hukkus inimene, on kostja ebaõige faktiväite parandanud.
61.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ühtlasi tuleneb VÕS § 134 lõikest 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
62.Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RK TKo 22.10.2008.a nr 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. (RK TKo 09.04.2008.a nr 3-2-1-19-08, p 13, nr 3-2-1-18-13, p 26). Isiku maine kahjustamisel olukorras, kus see on kaasa toonud ümbritsevate isikute suhtumise muutumise kannatanusse, on kohtud pidanud õiglase hüvitise suuruseks summat 200-500 eurot (tsiviilasi nr 2-12-22288, tsiviilasi nr 2-13-56077, tsiviilasi nr 2-12-22288). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada
kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RK TKo 3-2-1-4-12, p 14). Samuti on Riigikohus leidnud, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks (RK TKo 3-2-1-11-04, p 17).
63.Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poote taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RK TKo 3-2-1152-09, p 16). Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, vaid üldjuhul on piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RK TKo 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui andmeid avaldati Internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni (RK TKo 3-2-1-18-13, p 28). Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RK TKo 3-2-1-18-13, p 29). Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RK TKo 3-2-1-15914, p 12). Samas on õigustatud avalikkuse huvi saada teada raske kuriteo toime pannud isikust, kes on oma tegevusega ohtu seadnud teised ühiskonna liikmed (RK TKo 3-2-1-159-14, p 14, p 15). sellisest kuriteost teavitamine võib toimuda üldsuse huvides õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulevikus või nende avastamiseks (samas, p 15).
64.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pea kostja poole ebaõige faktiväite avaldamisele reageerima mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega. Olukorras, kus kostja avaldas ebaõigete andmete suhtes paranduse hageja soovitud viisil ja koheselt siis, kui ta hageja vastavast soovist teada sai, tuli hagejal mittevaralise kahju hüvitise nõuet põhistada ning tõendada nende asjaolude esinemist, millistega ta oma nõude sidus. Kohus selgitas hagejale 29.10.2015.a pöördumises (toimiku lk 65-66), et mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud tuleb hagejal välja tuua ning tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja ühtegi asjaolu, mille esinemisega ta mittevaralise kahju hüvitise nõuet põhistas.
65.Hageja kirjeldas kohtule mitmeid asjaolusid, millistega ta oma mittevaralise kahju nõude sidus, kuid mitte ühtegi nendest asjaoludest ei ole hageja tõendanud. Hagiavalduse esitamisel sidus hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude valdavalt hüpoteetilise olukorraga tulevikus, mille kohaselt võivad hageja tulevased tööandjad või lepingupartnerid asuda tegema otsinguid Internetis ning leida kostja avaldatud artikli. Seda, et hageja oleks tegelikult soovinud kandideerida mõnele töökohale, mis kostja avaldatud ebaõige faktiväite tõttu ebaõnnestus, ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Käesolevaks ajaks peaks aga sellise hüpoteetilise kahju tekkimine hagejale tulevikus olema välistatud, sest kostja on avaldatud artikli juures hageja soovitud paranduse.
66.Asjaolusid, milliste kohaselt peaks hageja kartma artiklit lugenud isikuid või milliste kohaselt on hagejat solvatud artikli tõttu, ei ole hageja selgelt määratlenud ega tõendanud. Hageja ei ole välja toonud ega kirjeldanud, millisel viisil, kes ja kuidas teda solvanud on. Need hageja väited on jäänud üldsõnalisteks. Üldsõnalisteks on jäänud ka hageja väited selle kohta, et artiklis avaldatu tõttu on kannatanud tema perekonna liikmed. Kohus osundab, et hageja perekonnaliikmete väidetavad emotsionaalsed üleelamised ei saa olla aluseks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks hageja kasuks. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millistele tuginedes ta soovis mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt.
67.Kohus ei nõustu hageja väitega, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendatud üksnes ebaõige faktiväite avaldamisega ning vajadusega distsiplineerida kostjat tulevikus. Kuigi kohus ei nõustu ka kostja hinnanguga, et hageja varasemate kuritegude tõttu ei saa rääkida tema heast nimest, on hageja näol tegemist korduvalt kohtulikult karistatud isikuga
ning kostja ei avaldanud hageja suhtes tahtliku kuriteo toimepaneku osas ebaõiget faktiväidet. Kohtule esitatud kohtuotsusest nähtub, et hageja pani toime tahtliku kuriteo ning kostja ei ole rikkunud süütuse presumptsiooni. Olukorras, kus isik pani toime tahtliku kuriteo, ei saa ainuüksi sellekohase faktiväite avaldamine olla aluseks mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamisel, sest ainuüksi rikkumise raskus seda ei õigusta. Hageja väited selle kohta, et kostja kustutas korduvalt hageja või tema tuttavate poolt artiklile lisatavaid kommentaare, on jäänud tõendamata ning hageja ei ole ka välja toonud, millise sisuga need kommentaarid olid. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja poolt varjunime „XXX vend“ alt avaldatud kommentaari kostja ei kustutanud. Seega ei saa mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustada kostja suhtumine hagejasse. Millist võimalikku tulevikku suunatud mõju peaks hüvitis kostja suhtes omama, ei ole hageja põhjendanud ning hageja ei ole viidanud ka ühelegi varasemale juhtumile, kus kostja oleks tema suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Ainuüksi hageja üldsõnaliste seletuste alusel ei saa kohus kostjalt mittevaralise kahju hüvitist välja mõista.
68.Kohus ühtlasi asub seisukohale, et kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus VÕS § 1047 lg 3 alusel. Kuigi kostja avaldas hageja suhtes ebaõige faktiväite, kontrollis kostja seda rikkumise raskusele vastava põhjalikkusega ning asjaolu avaldamiseks eksisteeris kaalukas avalik huvi. Riigikohus on leidnud, et avaldamine ei pruugi olla õigusvastane, kui avaldaja avaldamisel andmete ebaõigsusest ei teadnud ja andmeid piisavalt kontrollis (RK TKo 3-2-1-80-13, p 38). Avaldamine võib muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (RK TKo 3-2-1-67-10, p 23, 3-2-1-8013, p 38).
69.Kostja esitas kohtule päringu Riigiarhiivi infosüsteemi (toimiku lk 88), mille kohaselt puudusid infosüsteemis vasted hageja nimele „ XXX“. Järelikult ei olnud kostjale 30 aastat vana kohtuotsus avalikult kättesaadav ning hageja ise on kinnitanud, et avalikkusele ei saanud tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtulahend olla kättesaadav. Kostjal oli ajakirjandusväljaandena põhjendatult võimalik tugineda informatsiooni avaldamisel allikale, keda ajakirjandusväljaanne ise peab usaldusväärseks, kuid kelle andmeid kostja ei avaldada. Informatsiooniallika kaitse põhimõtteid reguleerib meediateenuste seadus (§ 1 p 3), mille § 15 lg 1 kohaselt on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul õigus jätta avaldamata andmed, mis võimaldavad tuvastada informatsiooniallika. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kui ajakirjandusväljaanne avaldab andmeid isiku poolt tahtliku kuriteo toimepaneku kohta, on see lubatud vaid siis, kui väljaanne on eelnevalt tutvunud jõustunud kohtulahendiga. Seega võis kostja andmete avaldamisel iseenesest tugineda ka muule usaldusväärsele allikale.
70.Kostja esitatud Wikipedia artiklist (toimiku lk 89-92) nähtub, et XXX näol on tegemist isikuga, kes pani toime Norras Utøya saare toime 69 inimese tapmise ning samuti korraldas pommiplahvatuse Oslos, kus hukkus veel 8 inimest. XXX ise nimetas end vaadetelt rahvuslaseks ja paremäärmuslaseks ning avaldas oma seisukohad manifestis, kus ta õigustas muuhulgas islami ja multikultuursuse vägivaldset väljajuurimist Euroopast.
71.Hageja lisas kostja poolt avaldatud artiklile oma kommentaari varjunime „XXXvend“ all (toimiku lk 63), milles ta leidis, et kõik tema kohta kirjutatu on peaaegu õige, kuid laim on see, et avarii lõppes surmaga. Hageja ühtlasi avaldas: „Mul on tugev närvikava ja provokatsioonidele ei allu. Minu poliitilised vaated jäävaks samaks ja XXX on Norra islamiseerimise vastu võitlev vabadusvõitleja“. Hageja on kinnitanud kohtule, et antud kommentaari autoriks oli tema.
72.Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et hageja jagas XXX vaateid ning ilmus pagulaste vastasele meeleavaldusele XXX pildiga T-särgiga, mis XXX varasemaid tegusid ja avaldusi arvestades pidi mõistlikule isikule jätma ähvardava mulje. Kohus nõustub kostja väidetega, et kuivõrd hageja oli varasemalt korduvalt kuritegudes süüdi mõistetud, võis see
asjaolu muuta tema võimaliku ähvardava käitumise usutavamaks, mistõttu tekkis vajadus juhtida sellele avalikkuse tähelepanu. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja kasutas sõna „liiklusmõrvar“ ilma igasuguse põhjenduseta pelgalt selleks, et suurendada lugejate huvi artikli vastu. Olukorras, kus varasemalt mitmete kuritegude eest süüdi mõistetud isik kannab massimõrva sooritanud isiku pildiga T-särki pagulaste vastasel meeleavaldusel, tekkis kohtu hinnangul olukord, kus avalikkusel oli õigustatud huvi teada saada andmeid hageja varasemate kuritegude kohta.
73.Kohus nõustub kostja väitega, et tema eksimus ebaõigete andmete avaldamisel ei olnud suur, millest tulenevalt kontrollis kostja avaldatud andmeid võimaliku rikkumise raskusele vastava põhjalikkusega (VÕS § 1047 lg 3). Vaidlus puudub selle üle, et hageja oli toime pannud tahtliku liikluskuriteo, mille tulemusena olid kannatanud saanud raskeid kehavigastusi. Järelikult ei avaldanud kostja ebaõigesti, et hageja on tahtliku kuriteo toime pannud. Kuriteo tagajärgede ebatäpne kajastamine ei kujuta seejuures kohtu hinnangul endast enam olulist rikkumist, arvestades seejuures õigustatud huvi, mis ajakirjandusväljaandel andmete avaldamiseks oli. Lisaks parandas kostja eksimuse koheselt, kui sai teada, millises vormis hageja parandust soovib.
74.Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et kostja oleks omal algatusel pidanud tegema avaldatud artiklis parandusi „XXXvend“ nime all avaldatud kommentaariga tutvumisel. Antud kommentaaris ei avaldanud hageja soovi artiklis ühegi paranduse tegemiseks. Hageja ei avaldanud kommentaari enda nime all ning kostjal ei saanud tekkida veendumust selles osas, kas tegemist on hagejaga või mitte. Väidet, et hageja ja kostja ajakirjaniku vahel tekkis kommentaarist tulenevalt vestlus, ei ole hageja tõendanud. Kohus nõustub kostja väitega, et hagejal oleks olnud võimalik pöörduda kostja poole sooviga faktiväide parandada, kasutades selleks kõiki tavapäraseid ja avalikult kättesaadavaid kostja kontaktandmeid, mida hageja ei teinud. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
75.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on juba leidnud, et nõude loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta samuti hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
76.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis mõlemale poolele aega esitada kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga hiljemalt 18.01.2016.a. Kostja nimetatud ajaks kohtule taotlust ei esitanud ega soovinud ühegi oma menetluskulu väljamõistmist hagejalt. Seega ei pea kohus vajalikuks määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.