Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): SIA Acrulat (Läti registrikood 50103369961), tehinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
hagi
ProTecnoWood
OÜ
vastu
kahju
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ProTecnoWood OÜ (registrikood 12320980), tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse osaliselt.
3.Välja mõista ProTecnoWood OÜ-lt SIA Acrulat kasuks põhivõlg summas 3702,48 eurot. Välja mõista viivis põhivõlalt perioodi 11.06.2013.a-04.02.2016.a eest summas 806,60 eurot ja alates 05.02.2016.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
5.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud 95% kostja, ProTecnoWood OÜ kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.10.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus hüvitada asja lepingutingimustele mittevastavusest tekitatud kahju. Hageja esitas kostja vastu kolm alternatiivset nõuet. Hageja palus mõista kostjalt välja asja puuduste kõrvaldamisega seotud kulud 3933,24 eurot, viivise 123,65 eurot alates viimati antud täiendava tähtaja möödumisest 11.06.2013.a kuni hagi esitamiseni ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja hinna alandamisest tulenevalt enammakstud 3420 eurot, intressi 16,70 eurot alates raha maksmisest 29.11.2012.a kuni hagi esitamiseni ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja puudusest tingitud asja väärtuse vähenemise 3800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 119,47 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, millega kostja kohustus müüma hagejale ettelõikega formaatketassae Altendorf F45, 3800 mm, ja hageja kohustus selle eest kostjale maksma 4500 eurot. Hageja sai müüdud asja kätte enne jõule, detsembris 2012.a. Lepingueseme kättesaamisel avastas hageja, et see ei vasta lepingutingimustele, kuna puudus kokkulepitud ettelõige ja saeketta kallutus ei töötanud. Hageja soovis osta just ettelõikega sae. Detsembris 2012.a pöördus hageja kostja poole olukorra lahendamiseks, kuid poolte 2012.a lõpus ja 2013.a alguses peetud e-kirjavahetus tulemusi ei andnud. 24.04.2013.a esitas hageja kostjale võlanõude, paludes hüvitada asja parandamisega seotud kulud ehk kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. 02.05.2013.a keeldus kostja kahju hüvitamast. 30.05.2013.a edastas hageja kostjale e-kirja, milles andis kostjale aega kuni 31.06.2013.a asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks või kuni 10.06.2013.a kulude hüvitamise kohta seisukoha kujundamiseks. 05.06.2013.a keeldus kostja asja lepingutingimustega vastavusse viimast või kahju hüvitamast. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja sai seadme kätte, asja kättesaamise kuupäev ei ole tähtis. Sae kättesaamist tõendab vedaja 02.01.2013.a arve nr 10152013.a, millel märgitud laadimiskoha aadress ja saatja olid samad, mille kostja hagejale 30.11.2012.a e-kirjas teatas. Arvel märgitud tarnekuupäev oli 28.12.2012.a. Hageja teavitas kostjat asja puudustest kohe. Pooled leppisid e-kirja teel kokku konkreetsetes lepingutingimustes. Hageja luges seadme parandamise kulu sisse käibemaksu, kuna hageja küsis hinnapakkumist asja parandamiseks kohalikust ettevõttest ja vastavat teenust maksustatakse Lätis käibemaksumääraga 21%. Nõude rahaline summa on põhjendatud, kuna sae hind ettelõikeseadmeta on oluliselt väiksem kui ettelõikeseadmega. Kostja väited saagide hindade kohta on vastuolulised, ettekandekelguga 3800 mm saagide hinnad võivad oluliselt erineda. Vale on kostja väide, et 1989.a ehitatud ettelõikeseadmeta saag pidi maksma enam kui hageja sae eest makstud 4500 eurot. Kostja väide, et müügilepingu asemel sõlmiti
2(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 komisjonileping, oli ootamatu ja ebaõige. Komisjonilepingu üks oluline tingimus on komisjonitasu tasumise kohustus, komisjonitasus ei olnud pooled kokku leppinud. Müügilepingute puhul on tavapärane, et müüja peab kauba ostjale üleandmiseks kolmandalt isikult tellima. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Müügilepingus ei olnud tingimust, mille kohaselt pidi saepingile olema lisaseadmena paigaldatud ettelõikeseade. Kostja vahendas saepinke Itaalias asuvalt firmalt Gasolino Giorgio & C.s.n.c. ja pakkus hagejale erinevaid variante. Hageja sai seadme kätte 2012.a detsembri alguses, seega olid hageja pretensioonid esitatud hilinenult. Vedaja 02.01.2013.a väljastatud arvel oli saajaks teine isik, mitte hageja, ja arve oli väljastatud puidufreesi, mitte saepingi veo kohta. Hageja tõendid seadme hinna ja parandamise kulude kohta on vastuolulised. Hageja väidetav kahju on tõendamata. Kostja leitud müügipakkumiste põhjal võis järeldada, et ettelõikeseade analoogsete saepinkide hinda ei mõjuta, pigem sõltub hind lõikepikkusest ja kallimad on pikema ettekandekelguga seadmed. Hageja oli teadlik, et tegelik müüja oli kolmas isik ja poolte kokkuleppe järgi sai hageja seadme kätte Itaaliast. On arusaamatu, miks ei vaadanud hageja seadet üle selle vastuvõtmisel. Vaidlusaluse tehingu faktilised asjaolud vastasid komisjonilepingu tunnustele, kus hageja oli komitent ja kostja komisjonär. Hageja viidatud puudusest ei saanud kostja tehingu vahendamisel teada, kuna kinnituse vastava lisaseadme olemasolu kohta andis kostjale seadme müüja. Puudustega eseme eest vastutas kolmas isik (müüja) ostja ees isiklikult. Täidetud ei ole võlaõigusseaduse § 700 lg-st 1 tulenevad vastutuse eeldused ja kostja ei saa kanda vastutust müüja edastatud ekslike andmete tõttu. Hageja sai oma nõude esitada üksnes äriühingu Gasolino Giorgio & C.s.n.c. vastu. Poolte kokkuleppe kohaselt korraldas seadme vastuvõtu Itaalias asuvalt müüjalt hageja, kes sõlmis selleks lepingu enda valitud transpordiettevõttega, kes võttis hageja esindajana seadme müüja käest vastu ja toimetas selle hagejale. Kostjal ei lasunud käsunduslepingust tulenevat kohustust seade eelnevalt vahetult üle vaadata ning veenduda selle komplektsuses ja seisukorras. Kostja järgis hoolsuskohustust, mida temalt lepingu põhjal võis eeldada. Hageja esitatud pakkumistes kajastatud käibemaksu ei saanud käsitada kuluna ja see ei saanud olla käsitatav kahjuna. Tekkinud olukorras oli hagejal võimalik siduvad seisukohad seadmete ja lisaseadmete maksumuste kohta ning kahju või alternatiivsete nõuete põhjendatud ulatuse kohta lõplikult sedastada üksnes asjatundja arvamuse või ekspertiisi abiga. Hageja ei saanud nõuda kostjalt müügilepingu esemeks oleva seadme puuduste kõrvaldamist ega hinna alandamist. Poolte kokkuleppe kohaselt esitas Gasolino Giorgio & C.s.n.c. saepingi müügiarve kostjale, kes esitas oma arve hagejale. Viimasele arvele lisas kostja oma vahendustasu. Kirjavahetusest nähtus, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja Itaalia äriühingule arve tasuma hagejalt laekunud vahenditest. Kostja sai vahendustasu 500 eurot ega saanud ette näha võimalust, et käsunduslepingust tuleneva hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel võis tema vastu tekkida enam kui 4000 euro suurune kahjunõue. Isegi kui kohus leiab, et kostjal lasus kahju osas vastutus, tuleb seda VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi vähendada. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 22.10.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasus kostjale 29.11.2012.a maksekorraldusega 4500 eurot ja pooled sõlmisid kokkuleppe, mille tulemusena hageja soovis omandada saepinki. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid müügi- või komisjonilepingu, kas ettelõige lepiti hageja soovitud eseme tingimusena kokku, kas kostja rikkus pooltevahelist lepingut ning kas ja millises ulatuses kostja rikkumise korral vastutab. Kuna ostu-müügilepingute puhul on tavaline, et müüja peab kauba ostjale üleandmiseks
3(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 kolmandalt isikult tellima, tuleb poolte lepingulise suhte kindlaksmääramisel vaadata, kas lisaks eseme müügile ja tasu maksmisele olid täidetud komisjonilepingule iseloomulikud tingimused. On tõendatud, et hageja pöördus 07.11.2012.a kostja poole kallutuse ja ettelõikega sae ostmiseks, kostja esitas hagejale ülevaateid ja fotosid erinevate saagide mudelitest, tuues mh välja, et saed ei ole kostja omad. Samuti kinnitas kostja 23.11.2012.a e-kirjas, et Altendorf F45 mudeli andmed on 3800 mm, kaks mootorit, ettelõige, ning pooled leppisid 27.11.2012.a e-kirjaga kokku, et hageja maksab 4500 eurot. Seega saavutasid pooled VÕS § 9 lg 1 kohase kokkuleppe tehingu esemes ja maksumuses. Hageja oli 27.11.2012.a e-kirja kohaselt teadlik, et kostja ei olnud müüja ja seadme omanik, ning tõenditest ilmnes, et hageja oli teadlik, et seade oli vaja transportida Itaaliast, müüja oli Gasolino Giorgio & C.s.n.c. ja müüja kontaktisik oli Lorenzo, kellega kostja seadme soetamise asjus suhtles. Seega täitis kostja hagejale erinevaid saepinke pakkudes hageja antud käsundit, hageja oli teadlik, et kostjal ei olnud saepinki, ja kostja kohustus omandama hagejale Altendorf F45 saepingi, mistõttu poolte leping oli käsunduslepingu tunnustega ja vastas komisjonilepingu liigile (VÕS § 692 lg 1). VÕS § 692 lg 1 ja § 701 lg 1 kohaselt võis lubatavaks pidada olukorda, kus komisjonitasu suurust ei olnud sõnaselgelt kokku lepitud. Ei vaieldud selle üle, et kostja sai seadme ostu korraldamise eest tasu, mis sisaldus hageja tehtud 4500 euro makses, ja hageja aktsepteeris tehingu maksumust (müügihind ja komisjonäri teenustasu). Pooled ei vaielnud komisjonäri tasu suuruse üle. Kuna tegemist oli ostu-müügi komisjonilepinguga, tuli hageja nõudeõiguse olemasolu lahendamiseks välja selgitada, kas kostja rikkus lepingut, kas kostja vastutas lepingu rikkumise eest ja milliseid õiguskaitsevahendeid oli hagejal õigus kasutada. Komisjonilepingule kohaldatakse VÕS § 692 lg 2 kohaselt käsunduslepingu kohta sätestatut ning VÕS § 621 lg 1 ja § 693 lg 1 järgi kohustus kostja kui komisjonär täitma hageja ehk komitendi juhiseid. Pooled saavutasid kokkuleppe hagejale Altendorf F45 (3800 mm, kaks mootorit, ettelõige) ostmiseks selliselt, et tehingu kogumaksumus hagejale oli 4500 eurot. Kostja edastas 28.11.2012.a e-kirjas hagejale saadud kinnituse, et pink on töökorras. Seega täitis kostja hagejalt saadud juhiseid piisava hoolsusega VÕS § 621 lg 1 ja § 693 lg 1 kohaselt ning sõlmis teadaolevate andmete kohaselt tehingu saepingi kohta, mis vastab hageja tingimustele. Et kostja ei saanud komisjonärina tehingu esemeks olnud saepingi valdust ja hageja tarnis saepingi poolte kokkuleppe kohaselt Itaaliast Lätti, ei tekkinud kostjal VÕS § 698 lg-s 1 sätestatud eseme ülevaatamise kohustust. Seega ei saanud kostja vastutada saepingil ilmnenud puuduste eest, kuna kostjale teadaolevalt müüdi lepingutingimustele vastav ese ning kostjal puudus võimalus ja kohustus eseme lepingutingimustele vastavust kontrollida. Maakohus pidas mh ebaoluliseks seda, et 02.01.2013.a arve nr 1015-2013 kajastas veose saajana äriühingut LatAcrylam, sest seaduse kohaselt võib veose vastu võtta kolmas isik, keda on selleks volitatud, ja pooled ei vaielnud selle üle, et hageja sai seadme kätte. Ostu-müügi komisjonilepingu sõlmimise korral vastutab komisjonär käsundi täitmise rikkumiste eest, kuid mitte müügilepingu rikkumise (lepingutingimustele mittevastava eseme müümine) eest. Müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded tuleb esitada müüja, mitte komisjonäri vastu. Kuna hageja ei tõendanud, et kostja rikkus komisjonilepingust ja VÕS § 693 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, ning puudusid VÕS § 700 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused, tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks kohus ignoreeris lepingu tõlgendamisel poolte ühist tegelikku tahet. Kohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud komisjonileping. TsMS § 436 lg-st 7 nähtuvalt peab kohus esmalt tuvastama poolte tahte lepingust tulenevate õiguste ja
4(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 kohustuste osas ning seejärel andma lepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele õigusliku hinnangu. Nii hageja kui kostja käsitlesid poolte kohustusi selliselt, et kostja kohustus müüma hagejale ettelõikega Altendorf sae ja hageja kohustus tasuma kostjale sae eest 4500 eurot. Maakohus leidis üllatuslikult, et ostu-müügilepingu sõlmimine on võimalik üksnes juhul, kui lepingu sõlmimise hetkel on müüja asja omanik. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS müügilepingu regulatsiooniga ega tavapärase praktikaga. Tavapärane on, et müüja sõlmib müügilepingu eseme müümiseks, mida ta lepingu sõlmimise hetkel ei oma. Samamoodi toimisid hageja ja kostja ostu-müügilepingut sõlmides. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei pakkunud hagejale teenust komisjonitasu eest. Pooled ei käsitlenud kordagi tasu suurust, sest poolte tahe oli sõlmida müügileping. Kostja saatis hagejale hinnapakkumised, millega kostja oli valmis saed hagejale müüma. Kostja rõhutas ka ise korduvalt, et hageja ja kostja sõlmisid just müügilepingu. Ka arvele märgiti „goods“ ehk „kaubad“, mitte „services“ ehk „teenused“. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2015.a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 22.10.2014.a otsuse muutmata ning kantud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2015.a otsuse peale esitas hageja kassatsioonkaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või saadetakse asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 04.11.2015.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2015.a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule ning rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt.
7.Tallinna Ringkonnakohus määras pooltele 13.11.2015.a tähtpäevad Riigikohtu otsusest tulenevalt esitada enda täiendavad seisukohad, selgitused, asjaolud, taotlused ja tõendid. Tähtaegselt esitas kohtule täiendavad seisukohad hageja, kes leidis, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping ning mitte komisjonileping. Varasemas kohtumenetluses on kohtud ebaõigesti tuvastanud, et pooled leppisid kokku komisjonitasus summas 500 eurot. Hageja sai asjaolust, et kostja oli sae ostnud hinnaga 4000 eurot, teada alles 02.05.2014.a, mil kostja esitas vastava arve tõendina kohtule. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et hagi oleks tulnud rahuldada ka olukorras, mil poolte vahel oleks olnud sõlmitud komisjonileping. Juhul, kui ringkonnakohus asub erinevalt hagejast seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist komisjonilepinguga, tuleb asuda ka seisukohale, et kostja on rikkunud VÕS § 698 lg-st 1 ning VÕS § 692 lg-st 1 ja § 620 lg-st 1 tulenevaid kohustusi: kostja pole saagi üle vaadanud ning teavitanud (algset) müüjat sael olevatest puudustest. Kostja pole võtnud kasutusele mittemingisuguseid meetmeid hagejale tekkinud kahju minimaliseerimiseks ning pole esitanud ka nõudeid sae (algse) müüja ehk Casolin Giorgio & C. S.N.C vastu.
8.Kostja ei esitanud enda täiendavaid seisukohti ega vastanud hageja täiendavatele seisukohtadele. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha lõpplahendi, millega hagi osaliselt rahuldatakse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleval
5(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 juhul kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu 22.10.2014.a otsuse seaduslikkust. Hageja vaidlustas maakohtu otsust põhjusel, et hagi jäeti rahuldamata. Kuna Riigikohus saatis tsiviilasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule, tuleb ringkonnakohtul lähtuda asja lahendamisel Riigikohtu poolt antud juhistest (TsMS § 693). Kuna Riigikohus leidis, et maa- ja ringkonnakohus on veenvalt põhjendanud, miks vaidlusalust lepingut tuleb pidada komisjonilepinguks, lähtub ringkonnakohus pooltevahelise vaidluse lahendamisel sellest, et hageja ja kostja poolt sõlmitud lepingut tuleb käsitleda komisjonilepinguna. Riigikohus märkis asja uueks arutamiseks saatmisel antud juhistes, et komisjonilepingule kohaldatakse VÕS § 692 lg 2 järgi mh käsunduslepingu kohta sätestatut ja VÕS § 620 lg-st 1 tulenevalt peab komisjonär tegutsema komisjonilepingu laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning komisjonär peab täitma nõuetekohaselt kõik temal lasuvad kohustused, et vältida tehingu nurjumist õiguskaitsevahendite kasutamise või muude võimalike vastuväidete tõttu. Riigikohus märkis veel, et ostukomisjoni puhul peab komisjonär rakendama kohaseid õiguskaitsevahendeid või tegema muid toiminguid kahju tekkimise vältimiseks või minimeerimiseks ning nõuete esitamise võimaluse säilitamiseks. Riigikohtu juhiste järgi peab komisjonär tegema komitendi huvide kaitseks vajalikke toiminguid seni, kuni ta on loovutanud nõuded komitendile või muul viisil taganud, et komitent saab oma õigusi ise kaitsta.
10.Ringkonnakohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et kostja kohustub hageja ees organiseerima hagejale ettelõike funktsiooniga sae. Sellise järelduse saab teha hageja ja kostja vahel, peale hageja poolt sae kättesaamist aset leidnud kirjavahetusest (vt hagi lisad 7 ja 8 ning nende tõlked t I kd lk 28 jj), millest nähtub, et hageja heitis kostjale ette, et tarnitud sael ettelõike funktsiooni ei olnud, kostja tunnistas viga, väitis, et pidas Itaalia äriühinguga kaks päeva läbirääkimisi ja väitis, et ka Itaalia äriühing tunnistas, et ettelõike funktsiooniga sae asemel tarniti ilma sellise funktsioonita saag. Nende tõendite alusel tuleb tuvastatuks lugeda ka see, et hageja poolt saadud sooritus ei vastanud kokkulepitule, sest samadest tõenditest nähtub lisaks sellele, milles kokku lepiti, ka see sooritus, mille hageja tegelikult sai.
11.Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas kostja rikkus komisjonilepingust tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Esiteks, saades teada, et tarnitud saag ei vastanud lepingutingimustele, ei väitnud kostja hagejale, et hageja peaks ise otse Itaalia äriühinguga suhtlema, vaid kostja asus ise Itaalia äriühinguga läbirääkimisi pidama ja üritas saavutada olukorda, kus Itaalia äriühing oleks tekkinud kahju hüvitanud (vt t I kd lk 32). Sellisest kostja käitumisest sai ja pidi hagejaga sarnane mõistlik isik järeldama, et hagejal endal ei ole kujunenud olukorras vaja tekkinud probleemi lahendamiseks täiendavaid samme astuda ja kostja hoolitseb selle eest, et hagejale tekkinud kahju hüvitatakse. Kuna hageja nõudeid siiski ei rahuldatud, saatis hageja tehinguline esindaja hageja nimel kostjale kirjaliku nõudekirja, milles viitas sellele, et kostja on hagejaga sõlmitud sae müügilepingut rikkunud ja nõudis raha maksmist (t I kd lk 33 jj). Ka sellele kirjale saadetud vastuses ei teatanud kostja hagejale, et hagejal endal tuleb nõuete esitamiseks Itaalia äriühingu poole pöörduda, või et kostja on valmis loovutama hagejale võimalikud nõuded, mis võiksid eksisteerida sae lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt. Vastupidi, kõnealusest vastuskirjast (vt t I kd lk 38) nähtub, et kostja leiab, et hagejal ei ole sae ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevalt nõudeid kostja suhtes. Sellest, et mingidki nõuded võiksid olla Itaalia äriühingu suhtes, kostja hagejale ei teatanud. Vastupidi, kostja kirjast nähtub selgesti kostja väide, et sae ostmisel lähtuti fotodest ja arvest, millelt nähtus saepingi komplektsus ja saepink, mille ostja soetas, vastas saadetud fotodele ja nimetatud komplektsusele. Sellele hageja käsitlusele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping, oma ametlikus vastuskirjas, mis saadeti vastuseks advokaadibüroo juristi poolt koostatud nõudekirjale, kostja vastuväiteid ei
6(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 esitanud. Seega sai hageja sellest vastuskirjast järelda, et kostja käsitleb hageja ja kostja vahelist lepingut müügilepinguna, et kostja väidab, et hagejal ei ole sae ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevalt mitte kellegi vastu mitte ühtegi nõuet ja et Itaalia äriühingu poolt avaldatud müügikuulutuse alusel sai ja pidi järeldama, et sael, mida osteti, ettelõike funktsiooni ei ole. Seega ei teinud kostja 2013nda aasta kevadel hagejaga enam mittemingisugust koostööd ja ei aidanud vähemalgi määral kaasa sellele, et hageja saaks ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevalt nõudeid esitada. Veelgi enam, kostja poolt saadetud kirjast sai ja pidi hagejaga sarnane mõistlik isik järeldama, et kostja väitis, et saag, mis osteti, ei pidanudki müügikirjelduse järgi ettelõike funktsiooni omama. Kui kostja, kes Itaalia äriühingult sae ostis, sellise väite esitab, ei saa hagejaga sarnane mõistlik isik, kes ise ei ole Itaalia äriühingult saagi ostnud ja seetõttu vastava müügilepingu tingimusi ei tea, järeldada, et kellelgi võiksid Itaalia äriühingu vastu olla mingid ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevad nõuded. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et hagejaga sarnane mõistlik isik ei saanud ka ise tulla selle peale, et nõuda kostjalt täiendava informatsiooni esitamist või võimalike nõuete loovutamist.
12.15.01.2016.a kohtuistungil väitis hageja tehinguline esindaja ringkonnakohtule, et käesoleva ajani ei ole kostja loovutanud hagejale nõudeid, mis sae ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevalt olla võiksid ja kostja ei ole käesoleva ajani andnud hagejale üksikasjalikku informatsiooni, mis seondub kostja ja Itaalia äriühingu vahel müügilepingu sõlmimisega, ega edastanud hagejale asjaolusid ja tõendeid, mille alusel oleks hagejal võimalik kostja ja Itaalia äriühingu vahelisest müügilepingust tulenevaid nõudeid praktiliselt maksma panna. Hageja tehinguline esindaja väitis, et kostja ei ole hagejale esitanud kostja ja Itaalia äriühingu vahelist kirjavahetust, mille alusel saaks veendumusele jõuda, mis sisuga müügileping kostja ja Itaalia äriühingu vahel ikkagi täpselt sõlmiti ja mille alusel oleks hagejal võimalik ka selle müügilepingu sisu tõendada. Kostja tehinguline esindaja sellistele väidetele vastuväiteid ei esitanud. Kostja esindaja ei viidanud ega tuginenud sellele, et kostja oleks hagejale selgesõnaliselt nõudeid loovutanud või et kostja oleks hagejale edastanud kostja ja Itaalia äriühingu vahelise kirjavahetuse või edastanud üksikasjalikku informatsiooni kostja ja Itaalia äriühingu vahelise suhtluse kohta. Vastupidise järelduse tegemist võimaldavaid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
13.Kostja esindaja väitis 15.01.2016.a kohtuistungil, et kõik võimalikud nõuded, mis sae lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt võiksid Itaalia äriühingu suhtes esineda, on kostja hagejale loovutanud seeläbi, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hageja organiseerib ise sae transpordi Itaaliast Eestisse. Ringkonnakohus leiab, et sellest, et kostja ja hageja leppisid kokku, kuidas hageja sae kätte saab, ei saa järeldada, et kostja loovutas hagejale mingid nõuded. Samuti ei ole kostja edastanud hagejale nõuete maksmapanemiseks vajalikku informatsiooni ega müügilepingu sõlmimise dokumente. Veelgi enam, kostja väitis eespool viidatud kirjas, et saag vastas lepingutingimustele ja ettelõike funktsiooni puudumisest tulenevalt nõudeid ei ole.
14.Ka kohtumenetluse ajal ei teinud kostja hagejaga koostööd. Kostja vaidles hagile vastu ja selgesõnalist kinnitust, et kostja on nõus tegema hagejaga koostööd ja hagejale nõudeid loovutama ja informatsiooni ning dokumentatsiooni edastama, kostja ei andnud. Samuti ei ole kostja enne 15.01.2016.a kohtuistungit selgesõnaliselt kohtumenetluses avaldanud, et kostja ja Itaalia äriühingu vahelisest müügilepingust tulenevalt on Itaalia äriühingu vastu nõuded, mis tulenevad sae lepingutingimustele mittevastavusest.
15.Kuigi kostja esitas maakohtu menetluses taotluse, milles palus kaasata käesolevasse kohtumenetlusse kolmanda isikuna Itaalia äriühingu ja hageja vaidles sellele taotlusele vastu,
7(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 ei saa see välistada ega piirata kostja vastutust ega tingida käesolevas tsiviilasjas teistsuguse kohtuotsuse tegemist. Vastavas taotluses (t I kd lk 171-172) tugines kostja sellele, et ta soovib kolmandat isikut kaasata mitte selleks, et hagejat kaitsta, hagejale nõuete esitamist lihtsamaks muuta või hageja ja Itaalia äriühingu vahelises vaidluses asjaolusid vaieldamatuteks muuta või võimalike hageja nõuete, mis hagejal võiksid olla Itaalia äriühingu vastu, aegumist peatada. Kostja põhjendas taotlust enda õiguste kaitse vajadusega. Kostja soovis kolmandat isikut kaasata selleks, et kostjal oleks kergem nõuet Itaalia äriühingu suhtes esitada. Kolmanda isiku kaasamise taotlus ei jäänud maakohtu poolt rahuldamata mitte sellel põhjusel, et hageja sellele taotlusele vastu vaidles, vaid põhjusel, et taotlus ei olnud põhjendatud. Kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamisel ei ole määrav mitte see, kas vastaspool sellega nõustub või mitte, vaid see, kas taotlus on põhjendatud. Iseenesest saabki kostja esitada kolmanda isiku kaasamise taotluse üksnes enda huvide kaitseks. Seega ei saa ka kostja poolt, kostja huvide kaitseks esitatud taotlusele vastuvaidlemine hageja poolt tingida võimaliku hageja nõude rahuldamata jätmist kostja suhtes.
16.Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja rikkus hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 692 lg 2 ja § 620 lg 1) kaasa aidata sellele, et hageja saaks realiseerida nõudeid, mis tulenevad sellest, et hageja sai asja, mis lepingutingimustele ei vastanud. Eespool asus kohus seisukohale, et kostja ei ole hagejale nõudeid loovutanud, et kostja ei ole andnud hagejale nõuete esitamiseks vajalikku informatsiooni ega tõendeid. Sellest tulenevalt ei saa hageja Itaalia äriühingu suhtes efektiivselt nõudeid maksma panna. Kuigi ei saa kindlalt järeldada, et Itaalia äriühingu suhtes on käesoleval ajal nõuete edukas esitamine välistatud, ei ole see määrav, sest kostja ei ole teinud jõupingutusi selleks, et hageja saaks Itaalia äriühingu suhtes nõudeid esitada ja nende asjaolude alusel, mis on käesolevaks ajaks kohtu ette toodud, tuleb järeldada, et hageja ei saaks Itaalia äriühingu suhtes nõuet esitada. See, et võib-olla saaks hageja nõude esitada siis, kui kostja hagejale täiendavat informatsiooni annaks, tõendid edastaks ja nõuded loovutaks, ei muuda käesoleva vaidluse lahendust, sest kohus saab lähtuda nendest asjaoludest, mis on asja lahendamise ajal kohtu ette toodud. See, et kostja väitis 15.01.2016.a kohtule esitatud kohtukõne teesides, et kostja on valmis täiendavaid samme astuma, sh ka kirjaliku nõuete loovutamise lepingu sõlmima, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist, sest kohus saab lähtuda sellest, mida kostja on teinud, mitte sellest, mille osas valmisolekut kostja apellatsioonimenetluses, peale seda, kui asi saadetakse Riigikohtu poolt ringkonnakohtule uueks lahendamiseks, väljendab.
17.Kostja vastutus ei ole välistatud VÕS §-st 700 tulenevalt, sest kohus ei rahulda hagi mitte põhjusel, et kostja peaks vastutama selle eest, et kolmas isik ei täitnud müügilepingut. Käesoleval juhul rahuldab ringkonnakohus hagi põhjusel, et kostja ei täitnud komisjonilepingust tulenevaid kohustusi, mis kostjal lasuvad. Komisjonilepingust tulenes kostjale kohustus aidata kaasa sellele, et hageja saaks oma nõuded kolmanda isiku suhtes maksma panna. Kostja ei ole seda teinud, seetõttu ei ole hageja saanud kolmanda isiku suhtes nõudeid maksma panna ja sellest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju.
18.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja saab nõuda kostjalt kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1). Kahjuna tuleb käsitleda neid kulutusi, mida hageja peab tegema selleks, et luua asjale see funktsionaalsus, milles hageja kostjaga kokku leppis. Selleks tuleb paigaldada saele ettelõike mehhanism. Vastavate kulutuste suuruse on hageja lahti seletanud hagiavalduse p-s 3.1.12 ja tõendanud hinnapakkumisega (t I kd lk 54). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selle hinnapakkumise alusel kujuneb puudu oleva funktsionaalsuse loomiseks vajalike kulutuste summa 3702,48 eurot. See hind sisaldab ettelõike seadet summas 3000 eurot, paigaldust 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 25,62 eurot tund,
8(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125 sellele lisanduvat Läti käibemaksu suuruses 21%. Ringkonnakohus leiab, et kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda just sellest hinnapakkumisest, sest see esitati hageja tegevuspiirkonnas tegutseva ettevõtja poolt. Selles hinnapakkumises on selgelt viidatud vaidlusaluse sae margile. Hinnapakkumisest nähtub piisavalt selgesti, et pakutavad tööd on kohased vaidlusaluse funktsionaaluse loomise jaoks. Seda, et kulutused jäävad sellesse suurusjärku, tõendab veel teinegi hageja poolt esitatud tõend- sae tootja hinnakiri (t I kd lk 55), millelt nähtub, et tööde tootjalt tellimise korral oleksid kulud veelgi suuremad. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kahju hüvitise saaks leida viisil, et kahest hinnapakkumisest võetakse keskmine. Vajalikud tööd saab tellida kas ühelt või teiselt ettevõttelt. Seega ei ole mitme pakkumise keskmise hinna arvestamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mille tõttu tuleks eelistada kallimat hinda ja jätta käesoleval juhul odavam pakkumine kõrvale. Odavama hinnapakkumise järgi kahju hüvitise arvestamisel on hageja liitnud kahju hüvitisele ka Läti käibemaksu. Kostja vaidles sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväited ei anna käesoleval juhul alust jätta käibemaksu arvestamata. Kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel tuleb maksta käibemaksu. Käibemaksu saab maha arvestada üksnes siis, kui selleks esinevad kindlad eeldused. Selliseid eeldusi ei ole kostja käesoleval juhul kohtu ette toonud. Seetõttu ei saa lähtuda sellest, et hageja saab igal juhul käibemaksu maha arvata.
19.Kostja esitas omapoolse tõendi, millega soovis tõendada, et isegi, kui kostja peaks hageja ees vastutama ja kui kahju suurust tuleks arvestada ettelõike funktsiooni loomise kulude alusel, ei saa kahju hüvitis olla hageja poolt näidatud suuruses. Kostja tõendi kohaselt (t I kd lk 154) tegi välismaa äriühing pakkumise ettelõikeseadmele summas 818 eurot. Ringkonnakohus leiab, et see tõend ei saa olla alus väiksemas suuruses kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hinnapakkumises on märgitud, et see esitatakse vastavalt kostja päringule. Millise sisuga päringu kostja esitas, ei ole kostja pidanud vajalikuks kohtule esitada. Kostja soovis oma väidet tõendada üksnes hinnapakkumisega. Hinnapakkumisest ei saa aru, kas pakutakse uut või kasutatud seadet, kas hind sisaldab ka paigaldust, transporti ja käibemaksu või lisanduks hinnale veel miski. Hinnapakkumise järgi ei saa tuvastada ka seda, kas pakkumine on kohane selleks, et kõrvaldada just see probleem, mis hagejal esineb. Kuna hageja esitas kaks tõendit, millest üks on sae tootja hinnakiri ja teine on Läti äriühingu vastus, mis sisaldab piisavalt infot selleks, et jõuda järeldusele, et see käib just hageja probleemi kohta ja kuna mõlemad hinnapakkumised on samas suurusjärgus, saab lähtuda hageja poolt esitatud tõenditest.
20.Ka need kostja vastuväited, et ettelõike funktsiooni loomise kulud on kasutatud sae hinnaga samas suurusjärgus, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist või väiksemas ulatuses rahuldamist. Kasutatud tootmisseadmete puhul on tavaline, et nende varuosade puhul ei ole kasutatud varuosadel laialt levinud järelturgu, nagu see on populaarsemate automarkide varuosade puhul. Kuid kui probleem tuleb kõrvaldada, tuleb kahju hüvitisena käsitleda mõistlikke kulusid, mis probleemi kõrvaldamiseks kuluvad. Kui kasutatud varuosade turg ei ole laialt levinud, tuleb kasutada uusi varuosasid. Uued varuosad ja spetsialistide töö võib olla kasutatud seadmega võrreldes küllaltki kallis. Kuid see on siiski odavam, kui lepingule vastav kasutatud seade. Kui asja parandamine on seotud arvestatavate kuludega, ei tähenda see seda, et kahju hüvitamise nõue tuleks jätta rahuldamata või rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi ette nägema, et kui ta ei aita kaasa sellele, et hageja saaks oma nõuded esitada Itaalia äriühingu suhtes, tekib hagejal kahju, mis seisneb puudu oleva funktsionaalsuse loomiseks tehtavates kuludes. Seetõttu ei saa väita, et kahju ei oleks ettenähtav. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju hüvitist tuleks vähendada. Käesoleval juhul ei viita asjaolud sellele, et kahju oleks tekkinud hagejast tulenevate asjaolude tõttu.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-13-50125
21.Lisaks põhivõlale soovis hageja saada ka viivist. Viivist nõuab hageja kostjalt alates 11.06.2013.a. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et viivist saab nõuda nimetatud ajast. Seda, et kostja hagejale hüvitist ei maksa ja et hagejal ei ole ettelõike puudumisest tulenevalt üldse nõudeid, andis kostja hagejale teada juba 02.05.2013.a kirjas. Sellest ilmnes, et kostja keeldus hagejaga koostööst ja sellele kaasa aitamisest, et ettelõike puudumisest tulenevad probleemid saaksid hageja jaoks lahendatud. Perioodis 11.06.-30.06.2013.a on 20 päeva. Sellel perioodil oli viivisemäär 8,75% ja selle perioodi eest viivis on 17,75 eurot. Perioodis 01.07-31.12.2013.a on 184 päeva, viivisemäär on 8,5 ja väljamõistetav viivis summaarselt 158,65 eurot. Perioodis 01.01.-30.06.2014.a on 181 päeva ja selle perioodi viivisemäär on 8,25 ning summaarselt väljamõistetav viivis selle perioodi eest on 151,46 eurot. Perioodis 01.07.2014.a-31.12.2014.a on 184 päeva ja viivisemäär on 8,15 ning selle perioodi eest summaarselt välja mõistetav viivis on 152,12 eurot. Perioodis 01.01.2015.a-31.12.2015.a on 365 päeva, viivisemäär selles perioodis on 8,05% ja välja mõistetav viivis summaarselt 298,05 eurot. Perioodis 01.01.2016.a04.02.2016.a on 35 päeva, viivisemäär selles perioodis on 8.05% ja välja mõistetav viivis summaarselt 28,57 eurot. Kokku perioodi 11.06.2013.a-04.02.2016.a eest välja mõistetav viivis on 806 eurot ja 60 senti. Alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast mõistab kohus välja viivise protsendina põhivõlalt, seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda. Menetluskulud määrab summaarselt kindlaks maakohus peale lõpplahendi jõustumist.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.