2.Välja mõista I. G,lt elatis P. G, kasuks alates 31.03.2021.a. igakuise elatusrahana 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuni P. G, täisealiseks saamiseni so kuni xxx.a, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.I. Golvkol tuleb igakuised elatisemaksed kanda E. G, arveldusarvele nr xxx (xxx BIC: xxx) iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis P. G,“ lisades selgitusse kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis E. G, ja I. G, abielust 27.01.2010.a tütar P. G,. Vanemate kooselu lõppes 2015. aastal ning hageja jäi elama koos emaga. Pärast kooselu lõppemist tasus I. G, esialgu elatist lapse ülalpidamiseks, kuid mitte kaua. Alates 2016. aastast ta lapse ülalpidamises ei osale. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga pooles ulatuses, so PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (292 eurot kuus) kuni P. täisealiseks saamiseni. E. G, on püüdnud kohtuväliselt pöörduda I. G, poole elatise maksmise asjus, kuid tulemusteta. Isa ignoreerib pöördumisi. P. G, vajadused ning sellega seonduvad keskmised kulud ühe kalendrikuu kohta on kokku 720 eurot (tl 4) Hageja palub elatise välja mõista alates 31.03.2021.a ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja väidetega selles, et kostja elab ammu Vene Föderatsioonis. Hageja märgib, et pärast E. ja I. G, kooselu lagunemist, ei teadnud hageja seaduslik esindaja, millises riigis I. G, elab ja millisel aadressil. Kostja elukoha andmed sai ta Viru Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1441 (I. G, hagi E. G, vastu abielu lahutamise nõudes). Kostja märkis oma elukohana xxx. Seega teatas I. G, ise, et tema elukoht on Eesti Vabariigis. P. G, esitas elatise hagi kostja enda antud elukohaandmetele tuginedes. Sellest tulenevalt kostja väide nagu ta ei elaks ammu Eestis ning on nõus maksma elatist Vene Föderatsiooni seaduste järgi, on alusetu ning põhjendamatu. Asi tuleb lahendada Eesti kohtus. Lisaks eeltoodule on väär ja paljasõnaline I. G, väide, et ta pakkus E. G,le 5000 rubla kuus elatiseks (kuna elab praegu Venemaal), kuid E. G, keeldus temaga rääkimast. Kostja ei ole kunagi pakkunud E. G,le raha lapse ülalpidamiseks, vahetult enne kohtusse pöördumist pöördus E. G, kostja poole palvega anda lapsele ülalpidamist, kuid kostja ignoreeris E. G, kõnesid ja sõnumeid.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.I. G, märgib vastuses, et ei ela ammu Eesti Vabariigis ning on töötu. I. G, väidab, et oli nõus maksma E. G,le elatist, kuid viimane loobus sellest Iirimaa sotsiaalabi kasuks, sest sotsiaalabi oli suurem kui elatisemakse. Vara, mis kostjal oli Iirimaal, jäätis kostja E.le. Hiljem sai kostja teada, et E. müüs vara maha. Väidetavalt pakkus kostja E. G,le kuus 5000 rubla elatiseks tütrele (sest kostja elab praegu Venemaal), kuid E. G, loobus kostjaga rääkimast ning pani kostja telefoni „musta nimekirja“. Kostja märgib, et on nõus P.le elatist maksma, kuid Venemaa seaduste järgi kuivõrd kostjal ja tütrel on mõlemal Vene kodakondsus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kostja I. G, elukoht on rahvastikuregistri andmetel alates 22.08.2012.a xxx (tl 16). Kostja väidab 18.04.2021.a. esitatud kirjalikus vastuses, et ei ela ammu Eestis (elab vene Föderatsioonis) ning asja tuleks lahendamisel tuleks kohaldada Vene Föderatsiooni õigust, kuivõrd nii kostja kui P. G, on Vene Föderatsiooni kodanikud (tl 29). Hageja märgib õigesti, et lähtus hagi esitamisel kostja enda esitatud elukoha andmetest tsiviilasjas nr 2-21-1441 (I. G, hagi E. G, vastu abielu lahutamise nõudes). I. G, ise esitas viidatud tsiviilasjas enda elukohana xxx ja ei märkinud ka menetluse vältel, et elukoht oleks muutunud. Kuigi Politsei- ja piirivalveameti teatise kohaselt elab kostja viimase õelt saadud info põhjal väidetavalt kevadest 2021.a Venemaal ning piiriületuste kohta esitatud andmete põhjal võib kostja viibida Vene Föderatsioonis, ei saa kohtu hinnangul tõsikindlalt väita ega ole ka tõendatud, et kostja alaline või peamine elukoht on Vene Föderatsioonis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Kuivõrd kostja ei ole täpsustanud kohtule oma elukohta Vene Föderatsioonis, ei ole esitanud ka tõendeid oma sissetulekute kohta, lähtub kohus olemasolevatest andmetest, mille kohaselt on kostja andnud oma elukohana Kooli 16-18, Püssi, Lüganuse vald. Seega isegi nõustudes väidetega, et kostja viibib käesoleval ajal Vene Föderatsioonis, ei ole millegagi tõendatud, et kostja elukoht ei ole TsÜS § 14 g 2 mõttes (ka) Eesti Vabariigis.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja koos oma seadusliku esindajaga elavad Iirimaal. Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikkel 3 kohaselt on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Sarnaselt viidatud art-le sätestab TsMS § 70 ja § 103 lg 2. Käesoleval juhul on Viru Maakohus pädev asja lahendama. Määruse art 15 kohaselt määratakse kohaldatav õigus määratakse vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile. Vastavalt Nõukogu otsusele 30. november 2009, mis käsitleb ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt art 4 lg 3 järgi, olenemata artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Seega saab ja tuleb käesoleval juhul kohaldada Eesti õigust.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. P. G, on I. G, ja E. G, tütasr (tl 6) PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
8.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja palub välja mõista elatise alates 31.03.2021.a. PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2021.a aastal oli 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot lapse kohta. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (so PKS § 101 lg 1 kuni 31.12.2021.a kehtinud redaktsioon). Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 243 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot). Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kostja vaatamata kohtu nõudele esitanud andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta ning kohus saab lähtuda vaid enda kogutud tõenditest, samuti asjaolu, et menetlus on toimunud 2021.aastal, kumbki pool ei ole tuginenud perekonnaseaduse muudatustele, ei saa kohus määrata elatist kindlaks muutuva suurusena, vaid kindla summana.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus. Hageja on hagis märkinud lapse igakuised vajadused keskmiselt 720 eurot kuus, mis kummagi vanema osaks teeb 360 eurot (tl 4). Kuivõrd hageja soovib elatis nn miinimummääras, ei ole Riigikohtu praktikale tuginedes lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
Kostja ei ole esile toonud, et lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui hagis esitatud, kostja ei ole esile toonud ka asjaolusid, et on olukorras, mis õigustaks elatise väljamõistmist alla miinimummäära (sh alla alates 01.01.2022.a. kehtiva miinimummmäära) Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Käesoleval juhul ei ole I. G, väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras (PKS § 102 lg 2 olukorras). Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanema töövõimetus, mille tõttu on raskendatud osalemine tööjõuturul, võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Ka selliseid asjaolusid ei ole kostja esile toonud.
10.Kostja märgib maakohtule esitatud vastuses, et pakkus hageja seaduslikule esindajale maksta elatist lapse ülalpidamiseks 5000 rubla, kuid viimane keeldus sellest. Hageja seaduslik esindaja vaidleb kostja väitele vastu ning märgib, et hageja seaduslik esindaja oli ise see, kes pöördus kostja poole elatise saamiseks kohtuväliselt, kuid viimane sellele ei reageerinud. Hageja seadusliku esindaja pöördumist kinnitab ka kirjavahetus (tl 9-10). Eesti Panga andmetel sisuga 10.01.2022 on euro-rubla kurss 1 euro = 84,98 rubla, ehk 5000 rubla on ca 58 eurot. Ilmselgelt ei ole selline makse piisav ega tõsiseltvõetav 12 aastase tütarlapse ülalpidamiseks (ühe vanema osa). Kostja väidab, et jättis hageja seaduslikule esindajale vara, mille viimane maha müüs, kuid kostja sellekohased väited ei ole millegagi tõendatud.
11.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks kandnud lapse ülalpidamiskulu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kas ja millises ulatuses on kostja lapse vajadusi vahetult rahuldanud, samuti tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus teha tõsikindlat järeldust, et kostja osaleb regulaarselt lapse ülalpidamisel. Vastupidi nii hageja kui kostja enda väidetest tulenevalt, ei ole kostja aastaid lapse ülalpidamises osalenud. Vaatamata kohtu korduvale nõudele (tl 17, 67) ei ole kostja esitanud tõendeid oma sissetulekute ega varalise seisundi kohta. Kohtu teostatud päringute kohaselt: Töötamise registri andmetel lõppes kostja viimane töösuhe 19.01.2021. (tl 37):; Kostjal on arvelduskonto ja kogumishoius AS-s SEB Pank (avatud mõlemad 29.01.2021.), arvelduskonto jääks seisuga 01.10.2021 0,10 eurot (tl 42-45), kogumishoiuse jääk 01.10.2021.a seisuga 0 (null); arvelduskonto AS-s Swedbank, mille jääk 1,25 eurot ja millel toimingud viimase 12 kuu jooksul puudusid; Maksu- ja tolliameti teatise kohaselt on perioodil 01.09.2020-31.08.2021.a. tehtud kostjale väljamakseid 3348, 50 eurot (sh palgatulu, töö välisriigis) (tl 52): Kinnistusregistri andmetel kinnisvara kostjal puudub.
Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vähe tõenäoline, et kohtule teadaolevad andmed kostja varalise seisundi kohta kajastavad kostja tegelikku majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Kohus selgitab, et isegi töökoha ning sissetuleku puudumine ei vabasta automaatselt vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et kostja töövõime oleks piiratud, millest tulenevalt võiks kostja osalemine tööjõuturul mingil viisil raskendatud olla. Juhul, kui kostja väidab/soovib väita, et tema sissetulek ei ole piisav tasumaks elatist nõutud määras, ei ole ta sel juhul esitanud menetluses ühtegi arvestatavat argumenti, mida on teinud suurema sissetuleku saamiseks. Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta, millest järeldab kohus, et kostja tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu teostatud päringutele saadud majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed. Kohus rahuldab hagi.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.